Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2005/12 | SISUKORD
artikkel EL 2005/12

Kuidas ma loodust mber kujundasin
Me kik oleme Eestimaal tulnukad. Geoloogilises mttes sna hiljuti taandus siit jliustik, seejrel saabusid ksteise jrel elusolendid: algul vetikad, samblikud ja samblad, siis tarnad, vaevakased, lemmingud, phjapdrad ...
  • Loe edasi...

  • Liats, liatse, lets, ltse = ltsed
    Paljude poodide terviseriiulitel pakutakse mgiks ltsi. Tegemist ei ole mingi uudse toiduga, sest Eestimaal on ltsi kasvatatud ja sdud sajandeid.
  • Loe edasi...

  • Savimaja Eestis?
    Savi on maailmas juba ammusest ajast tuntud ehitusmaterjal. Meile, phjamaalastele, kes me oleme harjunud tavaprase ehitusmaterjalina ngema puitu ja kivi, vib tunduda vrana mte, et maailmas on enim levinud traditsiooniline ehitusmaterjal hoopis savi.
  • Loe edasi...

  • Kui pesapaigatruu on meie rstapsuke?
    Kllap on selline ksimus turgatanud phe paljudele, kelle maja rsta alla vi rdunurka ehitatud pessa saabuvad ikka ja jlle tagasi rstapsukesed. Pahatihti kukub pesa talvel alla, kuid kevad toob taas kohale psupaari, kes peaaegu igal aastal hte ja samasse kohta kodu rajab.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2005/12

    How I transformed the Nature

    Tarmo Timm makes an honest confession about his attempts to diversify Estonian nature with new exotic species. Alien species is a hot topic on international nature conservation agendas.

  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2005/12

    Tulnukad ka lemiste jrvel
    Vanasti lupjasid Linda kivi tippu kajakad, viimasel ajal aga valendab see tuntud rndrahn lemiste jrves nagu kummitus. Phjust polnud raske leida.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2005/12

    Kuidas tunda ra vikekraatreid?
    Vikesed kosmilised kehad, pidurdudes tihedates hukihtides ja judes maapinnale, tekitavad kukkumiskohale vaid vikese lohu. Seevastu pisut suurema massiga kehad silitavad suure osa oma kosmilisest kiirusest ning pihustuvad kokkupuutel maapinnaga silmapilkselt.
  • Loe edasi...
  •  

    Essee EL 2005/12

    Kultuur ja linn: lokaalne kolks ning globaalne psterngas?
    Novembri hakul Tartus esitletud kena raamat Looduskultuur juhtis thelepanu looduse ja kultuuri vahekorrale. Eks ole ju veider, et loodusega seonduvate nhtuste le, olgu selleks siis vi kultuur, on enim mtisklenud rahvad, kelle enda side loodusega on nrk?
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2005/12

    Kahekne kiiliga
    Pikeseline jaanipev Prnumaal. Tappev palavus.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta lind EL 2005/12

    Kanakullil klas
    Looduses on ikka nii, et oodatav tuleb selle juurde, kes pingutab.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2005/12

    Mida nitas pendel Kurevere karstialal?
    Sgise hakul Nabala kandis Paekna allikajrve uudistades saime kohalikelt teada, et jrv saab vee viiest allikast. See toetas arvamust, et sealne maa-alune jgi vib olla koguni viieharuline.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2005/12

    Meteoriidikraatreid nagu seeni prast vihma
    Eesti on ainuke riik, kus he ruutkilomeetri kohta on leitud kige rohkem testatud vi oletatavaid meteoriidikraatreid. Eriti paistame silma oma Kvaternaari-aegsete (viimased 1,8 miljonit aastat) kraatrite rohkuse poolest.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2005/12

    Poolsaar mere kohal
    Balti jaamas leidub alati igasugust rahvast, kuid kohata seal turiste on llatav. Ent sakslased on enda jaoks avastanud huvitava koha Pakri poolsaare, mis veebist leitud materjalide jrgi on midagi enneolematut.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2005/12

    Kolme V perenaine
    Gea Jrvela (1963) on sndinud Viljandimaal, kooliteed alustas Ida-Virumaal Iisakus ja keskkooli lpetas 1982. aastal Nos.
  • Loe edasi...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2005/12

    Naaskelnokk
    Naaskelnokk on ks vheseid liike, kelle eestikeelne nimetus on tepoolest tabav: teist nii naaskelja nokaga lindu meil pole! Linnu sulestik on lihtne, koosneb vaid suurtest mustadest ja valgetest laikudest, keha toetub kahele pikale ja peenele jalale.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitsealad EL 2005/12

    Salaje maastikukaitseala
    Haapsalu lahe tagumisse roostunud nurgakesse suubub kohalik vike jgi Salajgi. Oma nime on see veesoon saanud sellest, et ta voolab keskjooksul ligi poolteist kilomeetrit maa all.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2005/12

    Haab ks raneetud puu
    Rahvausundilised kujutelmad haava kohta on hea nide, kuidas ks liik looduses (inimene) loob teisest (haavast) mingi omaduse alusel halva kuvandi.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012