Eesti Looduse fotovõistlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2005/12 | SISUKORD
Intervjuu EL 2005/12

Kolme V perenaine
Gea Järvela (1963) on sündinud Viljandimaal, kooliteed alustas Ida-Virumaal Iisakus ja keskkooli lõpetas 1982. aastal Nõos.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2005/12

    Naaskelnokk
    Naaskelnokk on üks väheseid liike, kelle eestikeelne nimetus on tõepoolest tabav: teist nii naaskelja nokaga lindu meil pole! Linnu sulestik on lihtne, koosneb vaid suurtest mustadest ja valgetest laikudest, keha toetub kahele pikale ja peenele jalale.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2005/12

    Salajõe maastikukaitseala
    Haapsalu lahe tagumisse roostunud nurgakesse suubub kohalik väike jõgi – Salajõgi. Oma nime on see veesoon saanud sellest, et ta voolab keskjooksul ligi poolteist kilomeetrit maa all.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2005/12

    Haab – üks äraneetud puu
    Rahvausundilised kujutelmad haava kohta on hea näide, kuidas üks liik looduses (inimene) loob teisest (haavast) mingi omaduse alusel halva kuvandi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artikkel EL 2005/12

    Kuidas ma loodust ümber kujundasin
    Me kõik oleme Eestimaal tulnukad. Geoloogilises mõttes üsna hiljuti taandus siit jääliustik, seejärel saabusid üksteise järel elusolendid: algul vetikad, samblikud ja samblad, siis tarnad, vaevakased, lemmingud, põhjapõdrad ...
  • Loe lähemalt...

  • Liats, liatse, leäts, läätse = läätsed
    Paljude poodide terviseriiulitel pakutakse müügiks läätsi. Tegemist ei ole mingi uudse toiduga, sest Eestimaal on läätsi kasvatatud ja söödud sajandeid.
  • Loe lähemalt...

  • Savimaja Eestis?
    Savi on maailmas juba ammusest ajast tuntud ehitusmaterjal. Meile, põhjamaalastele, kes me oleme harjunud tavapärase ehitusmaterjalina nägema puitu ja kivi, võib tunduda võõrana mõte, et maailmas on enim levinud traditsiooniline ehitusmaterjal hoopis savi.
  • Loe lähemalt...

  • Kui pesapaigatruu on meie räästapääsuke?
    Küllap on selline küsimus turgatanud pähe paljudele, kelle maja räästa alla või rõdunurka ehitatud pessa saabuvad ikka ja jälle tagasi räästapääsukesed. Pahatihti kukub pesa talvel alla, kuid kevad toob taas kohale pääsupaari, kes peaaegu igal aastal ühte ja samasse kohta kodu rajab.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2005/12

    How I transformed the Nature

    Tarmo Timm makes an honest confession about his attempts to diversify Estonian nature with new exotic species. Alien species is a hot topic on international nature conservation agendas.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2005/12

    Tulnukad ka Ülemiste järvel
    Vanasti “lupjasid” Linda kivi tippu kajakad, viimasel ajal aga valendab see tuntud rändrahn Ülemiste järves nagu kummitus. Põhjust polnud raske leida.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Tööjuhend EL 2005/12

    Kuidas tunda ära väikekraatreid?
    Väikesed kosmilised kehad, pidurdudes tihedates õhukihtides ja jõudes maapinnale, tekitavad kukkumiskohale vaid väikese lohu. Seevastu pisut suurema massiga kehad säilitavad suure osa oma kosmilisest kiirusest ning pihustuvad kokkupuutel maapinnaga silmapilkselt.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Essee EL 2005/12

    Kultuur ja linn: lokaalne ökolõks ning globaalne päästerõngas?
    Novembri hakul Tartus esitletud kena raamat “Looduskultuur” juhtis tähelepanu looduse ja kultuuri vahekorrale. Eks ole ju veider, et loodusega seonduvate nähtuste üle, olgu selleks siis või kultuur, on enim mõtisklenud rahvad, kelle enda side loodusega on nõrk?
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2005/12

    Kahekõne kiiliga
    Päikeseline jaanipäev Pärnumaal. Tappev palavus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta lind EL 2005/12

    Kanakullil külas
    Looduses on ikka nii, et oodatav tuleb selle juurde, kes pingutab.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2005/12

    Mida näitas pendel Kurevere karstialal?
    Sügise hakul Nabala kandis Paekna allikajärve uudistades saime kohalikelt teada, et järv saab vee viiest allikast. See toetas arvamust, et sealne maa-alune jõgi võib olla koguni viieharuline.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2005/12

    Meteoriidikraatreid nagu seeni pärast vihma
    Eesti on ainuke riik, kus ühe ruutkilomeetri kohta on leitud kõige rohkem tõestatud või oletatavaid meteoriidikraatreid. Eriti paistame silma oma Kvaternaari-aegsete (viimased 1,8 miljonit aastat) kraatrite rohkuse poolest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2005/12

    Poolsaar mere kohal
    Balti jaamas leidub alati igasugust rahvast, kuid kohata seal turiste on üllatav. Ent sakslased on enda jaoks avastanud huvitava koha – Pakri poolsaare, mis veebist leitud materjalide järgi on midagi enneolematut.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet