Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2006/2 | SISUKORD
EL küsib EL 2006/2

Millised on Eestimaa looduse fondi (ELF) tulevikuplaanid?
Kui ELFi asutaja ja juhataja Rein Kuresoo nentis 1991. aastal, et “suure saastekoormuse kõrval on meie ebaefektiivne majandus jätnud ulatuslikke loodusmaastikke, mis praeguse Euroopa intensiivse maakasutuse foonil on sageli ainulaadsed”, siis praegu töötab fond selle heaks, et Eesti intensiivistuvas maakasutuses hoida veel säilinud põlismaastikke, neile omaseid asukaid ja jätkusuutlikku kasutusviisi.
  • Loe edasi...

  • Kuidas möödus nädal kriisikoldes?
    30. jaanuaril sõitsin kuue vabatahtlikuga Ristnasse.
  • Loe edasi...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2006/2

    LENDORAV, varjatud eluviisiga haruldus
    Eestimaa looduse fondi asutamisel 15 aastat tagasi valiti selle vapiloomaks meie metsades elav haruldane näriline – lendorav.
  • Loe edasi...

  • Lendorav koltunud ajaleheveergudel
    Üle saja aasta tagasi ilmunud ajalehtedes ja jahindusajakirjades on aeg-ajalt leidunud teateid lendoravate laskmise kohta:

    Voka mõisa lähedal on hiljuti üks lendav orav mahalastud. See on haruldane juhtumine sest meie maal pole seda looma vist enne näha olnud.

    Postmees, 8.

  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2006/2

    Flying Squirrel, a rarity of hidden lifestyle

    Uudo Timm’s cover story features one of the rarest rodents of our old forests – the Flying Squirrel. The future of this nearly invisible animal is largely dependent on human activity.

  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2006/2

    Minu aed on Eestimaa, kõik tema aiad ja pargid
    Ethel Brafmann

    8. juuli 1921–7.

  • Loe edasi...

  • Lahkus teenekas linnu-uurija
    Ilse Rootsmäe

    19. juuni 1925–4.

  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2006/2

    Pajud on Eestis levinud ebaühtlaselt
    Peipsi ning Emajõe ja tema lisajõgede kallastel, samuti Kagu-Eestis leidub paiguti lausa pajumaastikke – looduslikke salikaariume -, kus eri liiki pajude vormirikkad võrad annavad maastikule näo. Niisiis võiks Ida- ja Lõuna-Eesti suuremate veekogude ümbrust nimetada Paju-Eestiks.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2006/2

    Kadakatäksile külla
    Väikesest peale on mu vanemad mind loodusesse viinud. Küll metsa, rappa, tiigi äärde ja nõmmedele.
  • Loe edasi...
  •  

    Essee EL 2006/2

    Tuli on elus
    Sellest arusaamiseks pole vaja alustada muust, kui silmitseda lõkke või kamina ees leeke. Halgudel ja okstel tõusevad ja vaovad kollased, oranþid ja punased tulekeeled.
  • Loe edasi...
  •  

    artikkel EL 2006/2

    Saaremaa andis maailmale uue orhideeliigi
    Kaks aastat tagasi avaldasin Eesti Looduses artikli “Kas uus orhidee – Saaremaa sõrmkäpp?”. Praegu võiksin panna samasuguse pealkirja, kuid mitte enam küsi-, vaid hüüumärgiga.
  • Loe edasi...

  • Linna allikad Tallinnas
    Allikad on looduslikud põhjavee maapinnale väljumise kohad, mis on kujunenud põhjaveekihi lõikumisel maapinnaga. Põhjavesi võib välja voolata kontsentreeritult punktallikana või pindalalise vooluna laiemale alale.
  • Loe edasi...

  • Kontroll(piiri)joone kaardistamisest Petserimaal 1949. aastal
    Et meil puudus ülevaade Pihkva oblastiga liidetud Petserimaa aladest, tegi 1949. aastal TRÜ (Tartu riikliku ülikooli) geograafia kateedri juhataja Endel Varep mulle ülesandeks käia õppevaheajal olukorda uurimas ning kanda uus piirijoon kaardile.
  • Loe edasi...

  • Kommentaar
    Ametlikult oli tollal kasutusel vaid NSVL RKN juures asuva Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse välja antud seinakaart „Eesti NSV“ (mõõtkava 1: 300 000), kus oli märkus „Administratiivpiirid andmetel kuni 23. VIII 1944“.
  • Loe edasi...

  • Teistmoodi talv
    Talvel tundub mets omajagu tühi ja vaikne. Suvest tuttavas kasesalus on teistmoodi lõhnad ning hoopis teine nähtavus.
  • Loe edasi...

  • Valged mustikad ja valge põdrakanep
    >“Kärdla turul müütas keegi naine neil päevil valgeid mustikaid, mis on suureks harulduseks. Nagu lähemal vaatlusel ja maitsmisel selgunud, on mustikad päris tavalise mustika kujuga ja maitsega, kuid ainult värvilt valged.
  • Loe edasi...

  • Geoloogid jõudsid esimese sügiskoolini
    Geoloogia (kr. gç ´maa´ ja logos ´õpetus, käsitlus´) kui teadus Maast, on sümbioosis paljude teiste loodusteaduste – matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogiaga.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2006/2

    Lendorav ja saaremaa sõrmkäpp
    Lendoravast on kuulnud paljud, kuid teda näinud vähesed. Enamasti satubki see loom inimese silma alla metsatöödel: kord langetatud puust välja hüpates, kord uimasena või surnuna puuõõnes.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin tähele EL 2006/2

    Hall-kärbsenäpp hoidub inimese lähedusse
    Hall-kärbsenäpp on tavaline pesitseja linnades ja maa-asulates. Maal võib harva leida elamut, kus suvel ei pesitseks vähemalt üks paar hall-kärbsenäppe.
  • Loe edasi...

  • Kaikast tärganud hõberemmelgad
    See võimas hõberemmelgas on üks neist, mis on sirgunud meetripikkusest kahe-kolme sentimeetri jämedusest kaikast. Kaikad löödi maasse kevadel umbes 60 aastat tagasi: nõnda tähistati talu piir, tulevastest puudest loodeti ka varju lagedal rannamaal seisvale eluasemele Läänemaal Haeska lähedal.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2006/2

    Vee veere pääl
    Nikolai Laanetu on sündinud 29. jaanuaril (9.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitsealad EL 2006/2

    Rabivere maastikukaitseala
    Rabivere maastikukaitseala ei ole tavaline raba: eripära annab talle eelkõige asend karstipiirkonnas, aga ka mõned ajaloolised seigad.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012