Eesti Looduse fotov�istlus
2006/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2006/7 | SISUKORD
artikkel EL 2006/7

Pikeseenergeetikal on tulevikku ka Eestis
Naftat ja muid fossiilseid energiavarusid ei jagu lputult. Juba pikka aega on ttatud teiste vimaluste kallal: tuulejud, veevool, biomass, Pikese kiirgusenergia.
  • Loe edasi...

  • Tuul ei suuda vistelda kiirlaevadega
    Eesti Looduse juuninumbrist lugesime, et laevaliikluse paljude hvedega vib kaasneda omajagu hdasid: niteks mra, mis vib levida mrksa kiiremini, kui laev sidab, vi kasvuhoonegaasiheide, mis on ks globaalprobleemide allikas. Palju arutlusainet on pakkunud ka kiirlaevade lained.
  • Loe edasi...

  • Viive europealinna rohendalalt
    Vallatud pronkstdrukud Euroopa Komisjoni Charlemagne Buildingi ees on klaaskolossi poole seljaga. Neid Brsseli Rue de la Loi krghooneigavust elustavaid kujusid piieldes taban end mtlemast, et metallpiigadele on testi ilmselt pris kskik, miks on 17-korruselise hiigelehitise ukse kohale riputatud kirevate loomapiltidega loosung, ent kas see plagu pab kuidagi mdujate pilke?
  • Loe edasi...

  • Mnnilinna orhideed
    Elva pole eriline mitte ainult oma mndide poolest. Siit vib leida ka pnevaid taimi.
  • Loe edasi...

  • Sarikatest rabisevad kmned
    Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes sna vhe. ks meeldiv erand on harilik kmen, ajast aega tuntud toidu- ja joogilisand ning ravimtaim.
  • Loe edasi...

  • Kolm suve vikeste krvikutega
    Olles juba kolm varasuve jlginud vikesi krvikuid ehk krvukrtse, vin elda, et aiman juba pris hsti nende elurtmi. Kige rohkem vlub mind vanade rtsude saagilend.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2006/7

    Solar energy has future in Estonia

    Jri Krustok and Enn Mellikov look for opportunities of how to make more and more efficient use of everyday sunlight in solving the problems of energy supply. The article gives an overview of the essence of solar energy and its use in different parts of the world.

  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2006/7

    Paar sammukest hiselt teelt
    Jaan Eilart
    24. juuni 193318.
  • Loe edasi...

  • Saadikuks Magellani pilve
    Mihkel Jeveer
    3. august 1937 6.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2006/7

    Liikide kasvukohad ja elupaigad hinnangulistel kaartidel
    Ilmselt on loodusuurijad ja -vaatlejad millalgi kinud igas Eesti paigas. Andmed liikide leiukohtade kohta on judnud nende mrkmetesse, osa ka riiklikku infossteemi EELIS ja levikuatlastesse.
  • Loe edasi...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2006/7

    Pldtsiitsitaja
    Pldtsiitsitaja on meil avarate pllumaastike lind, kellele ei sobi aga tiesti puudeta vljad, kus viljeletakse ainult ht kultuuri.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitsealad EL 2006/7

    Jrvselja looduskaitseala
    Jrvselja looduskaitseala sda rgmetsakvartal on hoitud inimesest puutumatuna juba le 80 aasta. Ent tnavu laiendatud kaitsealal on muudki imetlusvrset.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2006/7

    Paju eesti rahvakultuuris
    Tnapeva inimesele tuleb paju meelde eelkige varakevadisel palmipuudephal, kui igaks tahab tuua vaasi urvaoksi. Vanasti osati pajust teha palju vajalikku: kige rohkem kasutati pajuvitsu ja -koort.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2006/7

    Taevakera ja pooljuhid
    Suvel on igati kohane teha juttu pikesest. Mitte ainult sellest, kui mnus on rannaliival peesitada ja pikest vtta vi kui ohtlikult vib liigne pevitamine nahale mjuda, vaid ka sellest, kui oluline energiavaru on meile Pike.
  • Loe edasi...
  •  

    matkarada EL 2006/7

    Ktiorus looduse ja kunsti keskel
    Ktiorg on Eesti suurim ja vimsaim rgorg, mille uhtus mandrij sulavesi viimase jaja lpul. Praegusajal kasvab veerudel mets ja oru phjas voolab Iskna oja.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2006/7

    Seened on pnevamad kui ilukirjandus
    Bellis Kullman on sndinud 12. mail 1947 Tartumaal Ilmatsalus.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2006/7

    Mida uut ti juuni Eestis kasvavate lehiste sstemaatikasse?
    Vrokaspuudest on meil kige kauem, arvatavasti le nelja sajandi kasvatatud lehiseid. Nende uurimise ja sstemaatikaga on tegelenud Eino Laas, Harry Paves, Heino Kasesalu, Aleksei Paivel, Jri Elliku jt.
  • Loe edasi...

  • Kes on keskkonnaohvitser?
    Termin ise viitab ohvitserile, kes tegutseb keskkonnakaitse vallas. Meie kaitseve praegusest struktuurist sellist ametinimetust paraku ei leia.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2006/7

    Kurepuu
    Laisa linlasena satun loodusesse harva. Palju harvem, kui sooviksin.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012