Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 10/2002 | SISUKORD
toimetaja veerg EL 10/2002

Elus soo on etem kui surnud soo
Kodu miste ei ole heselt mratletav: mnel on kodu seal, kus kohver, teisel algab korteriuksest, kolmandale thendab see aga palju enamat. Meie talupoegadest esivanemate meeltes ulatus kodu le pllulappide, karja- ja heinamaade ka metsa ning sohu, mis olid kui eluaseme lagedavitu lhimbruse kaitsvad tagamaad, kust hangiti igapevaeluks vajalikku.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 10/2002

    Summary
    The amount of the most important natural resource is on the decrease
    Arno-Toomas Pihlak gives a warning overview of the most important resource in the world oxygen. The problems of carbon dioxide and methane as threats to life on Earth, are often discussed in media as well as political and scientific fora.
  • Loe edasi...
  •  

    reisikiri EL 10/2002

    Seal, kus pike tuseb
    Jaapan on saareriik tuhat vikest ja neli suurt saart (Honshu, Kyushu, Hokkaido ja Shikoku) on 126 miljoni inimese elupaik. Jaapani kultuuri on mjutanud pikaajaline isolatsioon muust maailmast ja ka riigi mgine maastik: rohkem kui 80 protsenti Jaapani territooriumist on med.
  • Loe edasi...
  •  

    TJUHEND EL 10/2002

    Tuttavad ja vrad purgioad
    Koos muude vlismaiste hrgutistega on meie poodidesse judnud ka erisugustesse purkidesse pakitud ning kikvimalike soustidega maitsestatud oad, mis botaaniliselt on kik aedoa perekonda kuuluvate taimede seemned.
  • Loe edasi...
  •  

    euroopa haruldused EL 10/2002

    Jik keerdsammal ja knt-tanukas
    Loopealsetel kidavad pilku eelkige taimede vrvikirevad ied, ent seal kasvab ka esmapilgul mrkamatuks jvaid samblaid, teiste seas vga haruldasi. Et jika keerdsammalt on Eestis seni leitud vaid kuuest ja knt-tanukat kolmest kohast, ei thenda, et nad meil kusagil mujal ei kasva.
  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 10/2002

    Sallivusest kaitsmiseni
    Missuguses ilmas meie kll elame, kus imed nii igapevased on, et meie neist thele panemata mda lheme! Neid on igal pool, need l_o_o_d_u_s_e__i_m_e_d...
  • Loe edasi...
  •  

    kaanelugu EL 10/2002

    Thtsaima loodusvara hulk vheneb
    Kogu maailma meedias ning teadus- ja poliitikaringkondades rgitakse palju ssihappegaasi ja metaani heitest kui ohust elu jtkumisele Maal. Enamik kasvuhoonegaasidest tulenevaid probleeme on tihedalt seotud huhapniku tarbimisega.
  • Loe edasi...
  •  

    lugeja KSIB EL 10/2002

    Kui vanaks elab draakonipuu?
    Tahan kummutada telisuse phe esitatava muinasjutu tuhandete aastate vanustest draakonipuudest. Kne all on harilik draakonipuu (Dracaena draco), umbes 150-liigilise draakonipuu perekonna kuulsaim liige, kes kasvab metsikult Kanaari saartel (Tenerifel, Hierrol, La Palmal, Gran Canarial), Madeiral ja Roheneemesaartel.
  • Loe edasi...

  • Miks kobras rngastab mnde?
    Eesti Looduse juuli/augusti numbris ilmunud kopraloost vis lugeda, et kobras kujundab puid langetades puistu liigilist koosseisu. Koiva je krgel kaldal, Koiva puisniidul, on ta rngastanud hulga mnde: tvedelt on koor rngana eemaldatud, aga kik puud seisavad psti.
  • Loe edasi...

  • Mitu poega kasvab les toonekurepesas?
    Vihasoo klas Loksa ja Vsu vahel asub ks phjapoolsemaid valge toonekure pesi Eestis. Kas ka kogu levila ulatuses?
  • Loe edasi...
  •  

    EL KSIB EL 10/2002

    Mis peitub ingliskeelse snapaari Living Lakes taga?
    Selle aasta 20.25. augustil peeti Johannesburgi lhistel 7.
  • Loe edasi...

  • Kuidas sobis likuiv suvi Hiiumaale asustatud euroopa naaritsatele?
    Praegu on naaritsad ilmselt teliselt nnelikud, sest vett peaaegu pole ja konnad on kogunenud viimaste niiskuseallikate juurde ainult nopi neid toiduks. Ka vhke ja kalu on vhesest veest lihtne ktte saada.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 10/2002

    Taimekahjureid hvitagu nende looduslikud vaenlased. Intervjuu taimekaitse professori Anne Luigega
    Anne Luik on sndinud 1949. aastal Valgamaal Lllemel.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 10/2002

    Prn metsapuuna
    Prna pargi-, tnava- ja kodupuuna tunneb igaks. Ent kes on kinud prnametsas?
  • Loe edasi...

  • Prnametsad Jrvseljal
    Kui tahad nha telist looduslikult kujunenud prnametsa, siis leiad neid kindlasti Jrvseljalt.

    Professor Oskar Daniel on oma raamatus Metsanduse phijooned kirjutanud [1]: Prn esineb meie metsades vrdlemisi vhesel arvul ja sedagi ksikseguna, enamikus leidub teda aga alusmetsana, millisena ta leiab vhe kasutamist. Niisiis saab Eestis tepoolest vga vhestes paikades nha prnametsa, aga peale kuulsa Heimtali prniku (vt. lk.

  • Loe edasi...
  •  

    artiklid EL 10/2002

    Koduraba on ohus
    Selle aasta algusest peale on aeg-ajalt judnud meediasse snumeid vastasseisust Rannu (Kestla) raba prast. Kivili keemiatstus kavatseb hakata seal turvast kaevandama, kuid kohalik rahvas peab 350 hektari suurust raba osaks oma kodust.
  • Loe edasi...

  • Kaotused ja ksitavad vidud: vaidlused Rannu (Kestla) raba le
    Et hinnata he soo vrtusi, tuleb seda vaadelda osana tervikust piirkonnast, kus ta asub. Rannu (Kestla) raba paikneb Ida-Virumaa loodeservas, seeprast teeme kigepealt selgeks, kuidas on lood turbavarude ja -kaevandamisega seal kandis.

    Mistliku majandamise korral saaks Oru turbavljadelt koguda aastas kuni paarsada tuhat tonni turvast, ent eelmisel aastal kaevandati vaid 5,9 tuhat tonni.

  • Loe edasi...

  • Vrvikirev maailm looduses ja toiduletil
    Sgisel muutub loodus eriti vrvikirevaks. Osa taimeriigi vrvikllusest juab sgisandidena ka meie toidulauale.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnahoid ja sstlik areng messipeeglis
    Eesti Nituste AS korraldab Messikeskuses 6.8. novembril VII keskkonnatehnika- ja -tehnoloogiamessi Keskkond 2002, mis annab phjust peatuda messide korralduse ldistel teemadel ning lhemalt keskkonnamessil.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012