|
 |
Eesti Loodus 10/2002 | SISUKORD
| aasta puu EL 10/2002 |
|
Pärn metsapuuna |
| Pärna pargi-, tänava- ja kodupuuna tunneb igaüks. Ent kes on käinud pärnametsas? |
Pärnametsad Järvseljal |
Kui tahad näha tõelist looduslikult kujunenud pärnametsa, siis leiad neid kindlasti Järvseljalt.
Professor Oskar Daniel on oma raamatus “Metsanduse põhijooned” kirjutanud [1]: “Pärn esineb meie metsades võrdlemisi vähesel arvul ja sedagi üksikseguna, enamikus leidub teda aga alusmetsana, millisena ta leiab vähe kasutamist.” Niisiis saab Eestis tõepoolest väga vähestes paikades näha pärnametsa, aga peale kuulsa Heimtali pärniku (vt. lk. |
|
| artiklid EL 10/2002 |
|
Koduraba on ohus |
| Selle aasta algusest peale on aeg-ajalt jõudnud meediasse sõnumeid vastasseisust Rannu (Kestla) raba pärast. Kiviõli keemiatööstus kavatseb hakata seal turvast kaevandama, kuid kohalik rahvas peab 350 hektari suurust raba osaks oma kodust. |
Kaotused ja küsitavad võidud: vaidlused Rannu (Kestla) raba üle |
Et hinnata ühe soo väärtusi, tuleb seda vaadelda osana tervikust – piirkonnast, kus ta asub. Rannu (Kestla) raba paikneb Ida-Virumaa loodeservas, seepärast teeme kõigepealt selgeks, kuidas on lood turbavarude ja -kaevandamisega seal kandis.
Mõistliku majandamise korral saaks Oru turbaväljadelt koguda aastas kuni paarsada tuhat tonni turvast, ent eelmisel aastal kaevandati vaid 5,9 tuhat tonni. |
Värvikirev maailm looduses ja toiduletil |
| Sügisel muutub loodus eriti värvikirevaks. Osa taimeriigi värviküllusest jõuab sügisandidena ka meie toidulauale. |
Keskkonnahoid ja säästlik areng messipeeglis |
| Eesti Näituste AS korraldab Messikeskuses 6.–8. novembril VII keskkonnatehnika- ja -tehnoloogiamessi ”Keskkond 2002”, mis annab põhjust peatuda messide korralduse üldistel teemadel ning lähemalt keskkonnamessil. |
|
| toimetaja veerg EL 10/2002 |
|
Elus soo on etem kui surnud soo |
| Kodu mõiste ei ole üheselt määratletav: mõnel on kodu seal, kus kohver, teisel algab korteriuksest, kolmandale tähendab see aga palju enamat. Meie talupoegadest esivanemate meeltes ulatus kodu üle põllulappide, karja- ja heinamaade ka metsa ning sohu, mis olid kui eluaseme lagedavõitu lähiümbruse kaitsvad tagamaad, kust hangiti igapäevaeluks vajalikku. |
|
| summary EL 10/2002 |
|
Summary |
The amount of the most important natural resource is on the decrease
Arno-Toomas Pihlak gives a warning overview of the most important resource in the world – oxygen. The problems of carbon dioxide and methane as threats to life on Earth, are often discussed in media as well as political and scientific fora. |
|
| reisikiri EL 10/2002 |
|
Seal, kus päike tõuseb |
| Jaapan on saareriik – tuhat väikest ja neli suurt saart (Honshu, Kyushu, Hokkaido ja Shikoku) on 126 miljoni inimese elupaik. Jaapani kultuuri on mõjutanud pikaajaline isolatsioon muust maailmast ja ka riigi mägine maastik: rohkem kui 80 protsenti Jaapani territooriumist on mäed. |
|
| TÖÖJUHEND EL 10/2002 |
|
Tuttavad ja võõrad purgioad |
| Koos muude välismaiste hõrgutistega on meie poodidesse jõudnud ka erisugustesse purkidesse pakitud ning kõikvõimalike soustidega maitsestatud oad, mis botaaniliselt on kõik aedoa perekonda kuuluvate taimede seemned. |
|
| euroopa haruldused EL 10/2002 |
|
Jäik keerdsammal ja könt-tanukas |
| Loopealsetel köidavad pilku eelkõige taimede värvikirevad õied, ent seal kasvab ka esmapilgul märkamatuks jäävaid samblaid, teiste seas väga haruldasi. Et jäika keerdsammalt on Eestis seni leitud vaid kuuest ja könt-tanukat kolmest kohast, ei tähenda, et nad meil kusagil mujal ei kasva. |
|
| essee EL 10/2002 |
|
Sallivusest kaitsmiseni |
| Missuguses ilmas meie küll elame, kus imed nii igapäevased on, et meie neist tähele panemata mööda läheme! Neid on igal pool, need l_o_o_d_u_s_e__i_m_e_d... |
|
| kaanelugu EL 10/2002 |
|
Tähtsaima loodusvara hulk väheneb |
| Kogu maailma meedias ning teadus- ja poliitikaringkondades räägitakse palju süsihappegaasi ja metaani heitest kui ohust elu jätkumisele Maal. Enamik kasvuhoonegaasidest tulenevaid probleeme on tihedalt seotud õhuhapniku tarbimisega. |
|
| lugeja KÜSIB EL 10/2002 |
|
Kui vanaks elab draakonipuu? |
| Tahan kummutada tõelisuse pähe esitatava muinasjutu tuhandete aastate vanustest draakonipuudest. Kõne all on harilik draakonipuu (Dracaena draco), umbes 150-liigilise draakonipuu perekonna kuulsaim liige, kes kasvab metsikult Kanaari saartel (Tenerifel, Hierrol, La Palmal, Gran Canarial), Madeiral ja Roheneemesaartel. |
Miks kobras rõngastab mände? |
| Eesti Looduse juuli/augusti numbris ilmunud kopraloost võis lugeda, et kobras kujundab puid langetades puistu liigilist koosseisu. Koiva jõe kõrgel kaldal, Koiva puisniidul, on ta rõngastanud hulga mände: tüvedelt on koor rõngana eemaldatud, aga kõik puud seisavad püsti. |
Mitu poega kasvab üles toonekurepesas? |
| Vihasoo külas Loksa ja Võsu vahel asub üks põhjapoolsemaid valge toonekure pesi Eestis. Kas ka kogu levila ulatuses? |
|
| EL KÜSIB EL 10/2002 |
|
Mis peitub ingliskeelse sõnapaari Living Lakes taga? |
| Selle aasta 20.–25. augustil peeti Johannesburgi lähistel 7. |
Kuidas sobis ülikuiv suvi Hiiumaale asustatud euroopa naaritsatele? |
| Praegu on naaritsad ilmselt tõeliselt õnnelikud, sest vett peaaegu pole ja konnad on kogunenud viimaste niiskuseallikate juurde – ainult nopi neid toiduks. Ka vähke ja kalu on vähesest veest lihtne kätte saada. |
|
| intervjuu EL 10/2002 |
|
Taimekahjureid hävitagu nende looduslikud vaenlased. Intervjuu taimekaitse professori Anne Luigega |
| Anne Luik on sündinud 1949. aastal Valgamaal Lüllemäel. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
