|
 |
Eesti Loodus 2007/1 | SISUKORD
| Eesti mõisad EL 2007/1 |
|
Huuksi mõis ja park |
| Kesk-Eestis Koigi–Päinurme maantee ääres asuva mõisa kohta on August Wilhelm Hupel 1782. aastal kirjutanud: Huuksi on vana läänimõis, suurepäraste põldudega, tõeliselt hea metsaga, kõrtsi ei tunta, on ainult üks tuuleveski. |
|
| Aasta puu EL 2007/1 |
|
Saar on tamme noorem vend |
| Kuigi saar pole tamme lähedane sugulane, asetatakse ta võrdlustes sageli tamme kõrvale: küll suuresti kattuva levila, küll soojalembuse ja hiliskülmade kartuse poolest, aga ka väärtusliku puidu andjana. |
|
| summary EL 2007/1 |
|
|
Tree of the Year: Ash tree – oak’s younger brother
Ivar Sibul gives an overview of the numerous good and bad qualities of the tree of the year. The common ash, Fraxinus exelsior, is the largest tree in the Fraxinus family, but since Estonia lies on its northern border of distribution, its measurements are much smaller here. |
|
| Matkarada EL 2007/1 |
|
Retk Mudaaugu–Keila matkarajal ehk loodus linna lähedal |
| Kes väitis, et matkarada peab alati kulgema põlislooduses? Mudaaugu–Keila matkarada on hea näide algatusest rajada matkarada inimestele kergesti ligipääsetavasse kohta: linna äärde, tugevate inimmõjudega kultuurmaastikule. |
|
| EL küsib EL 2007/1 |
|
Lofo: mis see on ja kellele? |
| Lofo on Eesti esimene loodusfotoajakiri, mis hakkab 2007. aasta jaanuarist igas kvartalis pakkuma loodusfotohuvilistele (silma)rõõmu nii piltide kui ka looduslugudega. |
Mida kujutab endast rahvusvaheline maateaduste aasta? |
| ÜRO kuulutas rahvusvahelise planeet Maa aasta (http://www.planeetmaa.org/) välja detsembris 2005 kolmaastakuna 2007–2009, mille haripunkt on 2008. See on üks paljudest sama laadi üritustest (näiteks tänavune heliofüüsika aasta ja polaaraasta), mille siht on juhtida üldsuse tähelepanu meie koduplaneedi probleemidele ning Maa-teaduste võimalustele neid leevendada. |
|
| Poster EL 2007/1 |
|
Kormoranipoja lugu |
| Oli juuli algus ning ilm suviselt soe ja päikeseline. Minule tähendas see rannalindude pildistamist; mitte et muul ajal pildistada ei kõlbaks, aga kui oled korra kogenud tuulte ja vihma mõju varjes olles, siis tunduvad lämbed suvepäevad õnnistusena. |
|
| Aasta lind EL 2007/1 |
|
Kühmus nokaga luik |
| Luik on meil valitud tänavuse aasta linnuks. See au saab osaks kõigile luikedele, ent sedapuhku lähen külla kühmnokk-luigele. |
|
| Artikkel EL 2007/1 |
|
Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused |
| Läänemeri muudab Eesti kliima merelisemaks ning põhjustab teravaid ilmastikukontraste üksteisele suhteliselt lähedal paiknevate alade vahel. Mudeleksperiment, mille käigus see meri „kaotati”, näitas, et Läänemeri mõjutab meil eelkõige rannikualade kliimat. |
Matsalu lahe saladus |
| Kas Heinrich Riikoja leidis omal ajal teadusele kaks uut keriloomaliiki? Kindel vastus on senini puudu. |
Oli musta kure aasta |
| Ilmselt pole meie must-toonekured kunagi varem sedavõrd inimeste tähelepanu all olnud kui mullu. Nende lendu jälgiti Interneti vahendusel, neist said telekangelased, nendest kõneldi raadios ja kirjutati päevalehtedes. |
Jäägu gröönlastele nende kalapüük ja jahilkäigud |
| Kaugel põhjas asuva Gröönimaa majandus ja inimeste eluolu oleneb otseselt loodusest: elatutakse peamiselt kalapüügist ja jahipidamisest. Samas vaadatakse mitmel pool maailmas gröönlaste traditsioonilisele, küttimisel põhinevale elustiilile viltu, pidades silmas globaalseid looduskaitse-eesmärke. |
Kitsed puu otsas |
| Enne jõule veetsin nädala Maroko päikese all. Teel Agadirist Taroudanti avanes ootamatu vaatepilt: kitsed puu otsas. |
|
| Toimetaja veerg EL 2007/1 |
|
Uue aasta lubadused |
| Uut aastat on paljudel kombeks alustada uute lubadustega. Kes lubab hakata dieeti pidama, kes suitsetamise maha jätta, mõni plaanib nüüdsest mitte enam laste ega koera peale karjuda. |
|
| Intervjuu EL 2007/1 |
|
AASTAAJAD MÕJUTAVAD NII LOODUST KUI KA INIMESI |
| Rein Ahas on sündinud 10. detsembril 1966 Tartus, üles kasvanud Järvseljal. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2007/1 |
|
Mudatilder |
| Aprilli lõpust alates soo kohal kõlav mudatildri mängulaul on märk, mis annab teada, et kauge Aafrika märgalad ei ole veel kuivaks auranud ja kodune soomaastik veel piisavalt märg ja terviklik. |
|
| Kaitsealad EL 2007/1 |
|
Pajaka maastikukaitseala |
| Pajaka maastikukaitseala peamine väärtus on looduslikus sängis voolav jõgi, selle luhad, sooalad ja kaldakõrgendikel kasvavad metsad ning puisniidud. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
