Eesti Looduse fotov�istlus
2008/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2008/3 | SISUKORD
Artikkel EL 2008/3

Liiklusnnetused metsloomadega
Pimedas vi hmarikus, tegelikult isegi pise peva ajal metsa vahel autoga sites ei karda me niivrd inimesi kui loomi. Ka vike loom vib auto ette karates seada ohtu sitjate elu.
  • Loe edasi...

  • Tulipunkt: ulukiturve Kose-Mo teeligul
    Linud aasta detsembris kogunesid Paides Eesti terioloogia seltsi helgemad pead. Meeleolu oli teotahteline.
  • Loe edasi...

  • Kahepaiksed teedel
    Mdunud aasta kevadel algatas riiklik looduskaitsekeskus koos pisikese keskkonnakaitsehinguga MT Phjakonn infotelefoni, kuhu paluti teada anda konnade kohta teedel. Eesmrk oli selgitada vlja olulisemad rndekoridorid, et rakendada seda teavet konnade kaitseks.
  • Loe edasi...

  • Tuntud polaaruurija, tundmatu inimene Eduard von Toll 150
    Eestist prit polaaruurija Eduard von Tolli snnist mdub tnavu mrtsis 150 aastat. sna hsti teatakse tema retki phjapolaaraladele ning pet avastada Sannikovi maa; palju vhem tuntakse aga Tolli isiklikku elu: ta oli julge, sihikindel ja kllaltki keevalise natuuriga, mistttu tuli tema elus ette ksjagu sekeldusi ning arusaamatusi.
  • Loe edasi...

  • Selgrootute kivistunud selgrood
    Kogukas Cameroceras vertebrale lebas vaikselt vetikapuhma varjus ning jlgis tasapisi lhemale roomavat trilobiiti. Oma hiigelpika koja tttu ei olnud ta vimeline tegema keerulisi manvreid ega vga kiireid kksste, pigem eelistas rammusamaid palu varitseda ning parajal hetkel oma pikad haarmed vlja sirutada.
  • Loe edasi...

  • Vetla veejujaama juhtum
    Eesti juubeliaasta mrts kannab iguskantsleri ja riigikontrolli kuu nime. Tutvustame sel puhul Vetla hdroelektrijaama lugu, kus juriidiliselt on kik korrektne, samas on esile tulnud ilmselged mjud loodusele ja eraomandile.
  • Loe edasi...

  • Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajed?
    Tuhala-Nabala karstimaastik on Euroopas ks unikaalsemaid looduskaitsevrtusega alasid. Peale maapealsete silmale nhtavate karstivormide on seal kandis maa-all peidus mitu karstijge, mida mullu vlitde kigus ka kaardistati.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2008/3

    Traffic accidents with wildlife
    Juhan Javoi takes a look at the statistics and essence of traffic accidents involving animals. He points out that it is possible to improve the situation.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2008/3

    Kas tonn rauda vi du?
    Autoroolis tekivad meie ajus endorfiinid, loomulikud heaoluained, mille keemiliste asendajatena kasutab hulk inimesi tnapeval niteks mitmesuguseid unimaguna kupramahla saadusi. Vi ka kige tavalisemaid sigarette.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2008/3

    Mererne rada Kiidevast Puisesse
    Piki Matsalu lahe phjaranda, Kiideva ja Puise vahel kulgeb mnus matkarada, kuhu on oodatud kik, kel huvi merelheduse vastu ning soov tutvuda siinse lehtmetsa ja puisniitudega.
  • Loe edasi...
  •  

    Eesti haruldused EL 2008/3

    Vikese Punamtsikese vallutusretk Maarjamaale
    1999. aasta kevadel kirjutas Asko Lhmus Eesti Looduses Lumivalgekesest.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2008/3

    Meie puravikke 3
    KULD-KIVIPURAVIK sdav, tammeleht

    Boletus appendiculatus


    Kbar hele kuni tume punapruun, peenekiuline, poolkerajas kuni kumer, sisserullunud servaga, kuiv, lihakas, kuni 22 cm. Torukesed kahvatukollased vi pruunikasoliivjad, mardunult jalale kinnitunud, kuni 3 cm pikad; poorid sama vrvusega, vikesed, marad, vajutamisel muutuvad kahvatu-rohekassiniseks.

  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2008/3

    Kas Eesti rekord?
    Kobras on Eestis tuntud loom. Oma maaparandustdega phjustab ta htviisi nii meelehrmi eelkige metsaomanikele kui ka meelehead, niteks kahepaiksetele: luues uusi ja kvaliteetseid elupaiku.
  • Loe edasi...

  • Punavtaud juba ka Phja-Eestis!
    Mdunud kevadel leiti Luna-Eestis uus ohtlik metsahaigus: ties elujus mnniokkaid surmav punavtaud (vt. Eesti Loodus 2007, nr.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2008/3

    Ajakiri Eesti Loodus pidas snnipevi
    Eesti Loodus thistas 15. veebruaril Tartus Toomemel esimese ajakirjanumbri ilmumise 75.
  • Loe edasi...

  • Teenetemrke jtkus ka looduseinimestele
    President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti vabariigi 90. aastapeval aumrgi 269 inimesele, kelle hulgas on ksjagu loodusteadlasi, looduskaitsettajaid ning teaduse ja looduskaitse populariseerijaid, nende seas ka loodusajakirjade autoreid.

    Rootsis ttav eestlasest evolutsioonigeneetik Svante Pbo plvis Maarjamaa Risti III klassi ordeni.

  • Loe edasi...

  • Valitsuse autasud teadlastele
    Traditsiooniliselt anti Eesti vabariigi aastapeval le ka tnavused riigi teaduspreemiad.

    Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendust eest mrati 600 000 krooni suurused teaduspreemiad ehitusteadlasest Tallinna tehnikalikooli emeriitprofessorile akadeemik Valdek Kulbachile ja meedikule, Tartu likooli emeriitprofessorile Tiina Talvikule.

    Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustde eest said 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad Tiit Kutser tppisteaduste alal (uurimuste tskli Optiline kaugseire veekeskkonna uuringutes eest), keemias ja molekulaarbioloogias Maido Remm (Inimgenoomi bioinformaatiline anals); tehnikateaduste vallas Enn Lust (Tahkeoksiidktuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektroltide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seadusprasuste komplekssed uuringud), arstiteadlastest Tnis Timmusk (Nrvissteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest); geo- ja bioteaduste alal Valdur Saks, Jri Engelbrecht, Enn Seppet ja Marko Vendelin (Molekulaarne ssteemne bioenergeetika), pllumajandusteaduses Marika Mnd, Ants-Johannes Martin ja Reet Karise (Tolmeldajaid ja kultuurtaimede tolmeldamist mjutavad tegurid), sotsiaalteaduses Vello Andres Pettai (Poliitiliste institutsioonide mjud poliitilisele kultuurile postkommunistlikes riikides) ning humanitaarteaduste alal Linnart Mll (Ida mtteloo humanistlikud baastekstid globaliseeruva tsivilisatsiooni kontekstis).

    750 000 krooni suurune riigi teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mjutava vljapaistva avastuse eest jeti tnavu vlja andmata: komisjon ei saanudki sellekohaseid ettepanekuid.

    Ktte anti ka riigi kultuuripreemiad saajad.

  • Loe edasi...

  • Mark riigi snnipevaks
    23. jaanuaril andis Eesti Post vlja margi Eesti Vabariik 90.
    Varemgi hiselt mitu postiminiatuuri kujundanud lle Marks ja Jri Kass on valinud margi motiiviks veidi iseraliku tamme.
  • Loe edasi...

  • Uutele siduautodele viksemad heitenormid
    14. veebruaril kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu (EL) seisukohad, mis kehtestavad uutele siduautodele viksemad ssinikdioksiidi heitenormid.
    Kuna Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vhendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990.
  • Loe edasi...

  • Larnaca lipilased saavad bussis tasuta sita
    Kprose linn Larnaca on saareriigi huvrav, seal on ka meresadam; ksiti on tegemist maailma he vanima pidevalt asustatud linnaga.
    Larnacas elab umbes 70 000 inimest ja seal on registreeritud le 52 000 auto. Riiklik poliitika on seadnud sihiks vhendada mttetut eraautokasutust; he meetmena saavad linnas ppivad tudengid bussisidutoetust, mis enamasti katab kogu piletihinna.
  • Loe edasi...

  • Taimeravi on ha populaarsem
    Mrtsis Pekingis peetaval turunduskonverentsil ksitleb ks ettekanne loodusravi turuosa. Sellest raportist selgub, et taimeravi kogumaht oli maailmas mullu 85 miljardit dollarit, kusjuures Hiina osa sellest on peaaegu veerand.
    Ravimtaimede kasutuse maht suureneb aastas praegu kmnendiku vrra, traditsioonilise Hiina meditsiini rakendused aga lausa 15 protsenti.
  • Loe edasi...

  • Pestitsiidisda Ameerikas
    USA keskkonnakaitse amet EPA peab trjuma keemiatsturite ja kongressiliikmete survet, mille siht on sundida ametit muutma augustis vastu vetud otsust mitte lubada pestitsiid karbofuraani kasutust hendriikides.
    Teadlastest ekspertkomisjoni tegi 10. veebruaril karmi jrelduse, mis ksnes kinnitas, et EPA on igel teel: karbofuraan on liohtlik, seda esmajoones lindudele, ja EPA-l pole vhimatki phjust oma otsust muuta.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2008/3

    Heino Teder
    21. juuli 1926 oktoober 2007


    Heino Teder jb Eesti metsanduslukku kui pikaajaline metsamajanduse ja looduskaitse minister.

  • Loe edasi...

  • Tiit Talpsep
    22. jaanuar 1954 26.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2008/3

    Linnulaulusbrast ja kalalaevakaptenist allveeuurijaks
    Vello Mss on sndinud 26. oktoobril 1940 Tartus.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2008/3

    Jkuhila voolimine
    Mulle on armsaks saanud ks maakodudest, kuhu mind on veetud juba paari kuu vanuselt. Loomulikult ei linud ma paarikuusena ksinda maailma avastama.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2008/3

    Kuidas kaitseb keskkonda riigikontroll?
    Riigikontrolli keskkonnameeskond pab riigiasutuste td kontrollides kaasa aidata keskkonnaressursside sstlikule, thusale ja mjusale kasutamisele. Viieliikmeline meeskond juab aastas auditeerida kaht-kolme keskkonnaga seotud probleemi.
  • Loe edasi...

  • Kuidas edeneb Eesti loodusmuuseumi uue hoone kavandamine?
    Eesti loodusmuuseum Tallinna vanalinnas on hubane paik ilusa rohelise siseuega, kuhu on mnus tulla ja linnakra seljataha jtta. Keskaegne hoone on tore oma nurgataguste, keerdtreppide, keldrilabrintide ja truumideks kohandatud katusealusega.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012