Eesti Looduse fotovõistlus
2008/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2008/8 | SISUKORD
summary EL 2008/8

What is bioethics?
Andres Soosaar takes a glance at a scientific field which can generate a lot of passionate discussions and disagreements. Bioethics becomes increasingly topical as molecular biology advances rapidly.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2008/8

    Mida ma tean bioeetikast või Tunguusi katastroofist?
    Aus vastus: mõlemast seni üsna vähe ja pinnapealselt, nagu ajakirjanikule või botaanikule tavapärane. Küllap peaks sellele küsimusele umbes samamoodi vastama suur hulk lugejatest, mistõttu seekordne, Eesti Looduse jaoks esmapilgul ootamatu teemavalik saabki lihtsa põhjenduse – millest siin veel kirjutada, kui mitte vähe tuntud teemadest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2008/8

    Putukatest ei tea me kunagi liiga palju
    Mati Martin on sündinud 27. septembril 1951 Elvas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2008/8

    Looduse sügavuses
    „Kui tahad kohata uut, vali tuttav rada,“ on öelnud Fred Jüssi. Nõnda otsustasingi ühel päikeselisel varasuvisel hommikul Rannapungerjal olles võtta suuna oma lemmikradadele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2008/8

    Kuidas jõuab teave kaitstavate liikide leiupaikade kohta keskkonnaregistrisse?
    Suurem osa kaitstavate liikide leiuandmeid laekub keskkonnaregistrisse riikliku looduskaitsekeskuse, keskkonnaministeeriumi või selle maakondlike teenistuste tellitud inventuuride põhjal. Töö tellija on kohustatud edastama seda laadi inventuuride tulemused keskkonnaregistrisse.
  • Loe lähemalt...

  • Millega tegeleb mittetulundusühing Piusamaa?
    MTÜ Piusamaa loodi 2000. aastal.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõnumid EL 2008/8

    LIFE+ programmi keskkonnaprojektidele saab nüüd raha küsida
    p>Foto (LIFE): Aastatel 2001–2006 sai Eesti LIFE programmist 17 projektile toetusi üle 140 miljoni krooni eest. Üks LIFE-Nature projekt edendas Hiiumaal Kõpu poolsaare Nature-alade kaitsekorraldust (Foto: Toomas Jüriado)


    15.

  • Loe lähemalt...

  • Eesti õpilased olid olümpiaadidel taas edukad
    Tartu ülikooli (TÜ) teaduskooli kasvandikud tulid rahvusvahelistelt bioloogia-, keemia-, matemaatika- ja füüsikaolümpiaadidelt tagasi medalitega: kokku toodi Eestisse neli hõbe- ja seitse pronksmedalit.

    12.−21. juulini Budapestis peetud 40.

  • Loe lähemalt...

  • Viljandi, avastamata aare
    Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse konkursi “Eesti avastamata aarded” võitjaks osutus Viljandi. Teise koha pälvis Avinurme ja kolmanda Põlvamaa.
  • Loe lähemalt...

  • Linna liikumiskeskkonna arendamise uued suunad
    Europarlament (EP) võttis juuli alguses vastu raporti, milles märgitakse, et linnalise liikumiskeskkonnaga seotud uue mõtlemise ja uuenduslike käsitusviiside järele on suur vajadus, sest linnatransport mõjutab suuresti kliimamuutusi, saastet ja keskkonnaprobleeme.

    Raportis nõutakse konkreetseid Euroopa standardimis- ja ühtlustamiseeskirju ja/või juhiseid näiteks roheliste tsoonide, teemaksude ja transpordi koostalitlusvõime kohta, samuti selle kohta, kuidas saavad liigelda puuetega ja eakad inimesed, väikelastega isikud ja vaesed. Otsused tuleb teha siiski kohalikul tasandil.

    Raporti kinnitusel on vaja soodustada heade kogemuste vahetust sellistes valdkondades nagu mitmeliigilise transpordi ja liikuvuslahenduste rakendus (maantee-, raudtee- ja veetransport); ühendatud pileti- ja maksusüsteemid, mis lihtsustavad eri transpordiliikide kombineeritud kasutusvõimalusi; säästvad transporditeenused, tagamaks turistide liikuvust linnades ja lähipiirkondades.

    Raportis leitakse, et Euroopa Liit saab oluliselt kaasa aidata reisijate ja kauba linnatranspordi meetmete rahastamisel, näiteks tõukefondi ja ühtekuuluvusfondi summadest, ning kutsutakse komisjoni üles oma vastutust sellel alal tõsiselt võtma.

  • Loe lähemalt...

  • Soomlased hakkavad tootma odavat bioaktiivset paberit
    Soome tehnilise uurimiskeskuse VTT eestvõttel töötatakse välja meetodeid, tootmaks hulgi ja odavalt bioaktiivseid pabertooteid.

    Bioaktiivne paber on selline paber, millele on seotud funktsionaalsed struktuuriüksused, mis annavad valikulisi reaktsioone teatud biomolekulide, näiteks ensüümide või antikehadega. Niiviisi on võimalik valmistada filtritele ja toidupakendeile indikaatoreid või sensoreid, samuti lihtsaid diagnostikavahendeid.

  • Loe lähemalt...

  • Jeemen sai rahvuslinnu, -looma, -puu ja -taime
    Jeemeni ministrite nõukogu kinnitas riigi rahvuslinnuks piimalillevindi (Rhynchostruthus socotranus, fotol), rahvusloomaks leopardi araabia alamliigi Panthera pardus nimr, rahvuspuuks draakonipuu (Dracaena cinnabari) ja rahvustaimeks aaloeliigi Aloe irafensis.
  • Loe lähemalt...

  • WWW.NISSAN-GLOBAL.COM
    Nissani Barcelonas asuv tehas kulutab sel aastal tänu uuele taaskasutusprotsessile 21,6 miljonit liitrit ehk umbes viiendiku vett vähem kui varem.
    Tegemist on osaga Nissani keskkonnaprogrammist “Nissan Green Program 2010”, mille siht on vähendada ülemaailmse kompanii mõju keskkonnale kõigis tootmispaikades; esimeses järjekorras kärbitakse süsihappegaasi heidet.
    Enne suunati värvimise eel autokerepesuks kasutatud vesi esmaseisse puhastusseadmeisse ja sealt edasi linna reoveepuhastisse, siis nüüd filtreeritakse iga päev umbes 900 autokere pesuks vajalik vesi ja kasutatakse seda veel kord, hoides nõnda vett kokku. Niiviisi väheneb tunni jooksul puhastusseadmeisse saadetava vee kogus 4000 liitri võrra.
  • Loe lähemalt...

  • Aafrika flamingodel rasked ajad
    Lõuna-Aafrika linnukaitsjad on mures Sol Plaatje omavalitsuse arendusplaanide pärast Põhja-Kapimaa keskuse Kimberley lähistel. Sealsel tehissaarel Kamfers Dam pesitseb riigi ainus väikeflamingo (Phoeniconaias minor) asurkond, nüüd on aga elamuehituskavad ja rikkis veepuhastusseadmed seadnud selle tuleviku suured ohtu.
    Tänavu koorus tehissaarel uskumatult palju flamingotibusid: koguni 9000.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2008/8

    Iseäralik äike
    Kommenteerib Sven-Erik Enno:
    Kirjeldatud nähtus on tõepoolest üsna iseäralik, sestap on keeruline arvata, millega võis täpsemalt tegu olla. Võimalik, et J.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2008/8

    Agusalu “kõverad” maastikud Alutaguse rüpes
    Pole palju inimesi, kes teaksid, et kunagi asus just Ida-Virumaal Eesti suurim soostik – Puhatu –, hõlmates ligikaudu 57 000 ha. Praeguseks on selle laama põhjaosa ära hammustanud põlevkivikaevandused.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Tööjuhend EL 2008/8

    Meie puravikke 8
    VÕITATIK tinglikult söödav
    Suillus luteus

    Kübar hallikas- kuni tumepruun, tihti violetja või punaka varjundiga, paksult limane, tugevalt radiaalkiuline, tihti üle serva ripnevate looriebemetega, läbimõõt kuni 10 cm. Torukesed võikollased, vanalt oliivjad, nõrgalt jalale laskuvad; poorid väikesed, ümarad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artikkel EL 2008/8

    Mis on bioeetika?
    Nii nagu Tallinna linn ei saa iialgi valmis, ei jõua inimesed kunagi lõplikule kokkuleppele, mis on hea või sünnis ning mis halb või kohatu. Kuid vaidlused on seda kirglikumad.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Tunguusi plahvatus jääbki mõistatuseks?
    Sajand tagasi, täpsemalt 1908. aasta 30.
  • Loe lähemalt...

  • Ilumetsa kraatrid: rahvalugudest teaduseni
    Ilumetsa raudteejaama lähedal Võrumaa männimetsade värskuses on põnevad „hauad”, mis avastati alles möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, kui geoloogid otsisid savileiukohti tellisetehase jaoks. Siiski olid need kummalised lohud vanarahvale teada varemgi.
  • Loe lähemalt...

  • Pilistvere meteoriidisaju saladus
    Eestis ei ole kuigi palju selliseid kohti, kus inimesed on pealt näinud meteoriidisadu. Üks säärane kant asub Pilistveres.
  • Loe lähemalt...

  • Naftareostus, meie kalade argipäev
    Õlistest lindudest on palju juttu olnud, naftareostuse mõju muule elustikule aga jäänud üldsusele märkamata.
  • Loe lähemalt...

  • Loodusdirektiivi metsaelupaigad: kui palju me nende seisundist teame?
    Eesti riik ei hoia oma metsi piisava hoolega. Põhjust muretseda annavad nii puudulikud õigusaktid kui ka see, et riigil on kaitset väärivatest metsadest väga vilets ülevaade.
  • Loe lähemalt...

  • PEKTIINI MITU AMETIT
    Pektiini lühiiseloomustuse võib kokku võtta märksõnadega: looduslik, taimset päritolu, süsivesikulise olemusega tarretaja.
  • Loe lähemalt...

  • Salapärane vetevaim Kolju-taat
    Harjumaal Maardust pisut ida pool küünitab merre väike poolsaar – Koljunukk. Seda omapärast nime on seostatud Kolju-taadiga, mõistatusliku vetevaimuga, keda kohalikud elanikud on ammustel aegadel kartnud ja austanud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet