Eesti Looduse fotov�istlus
2008/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2008/8 | SISUKORD
Artikkel EL 2008/8

Mis on bioeetika?
Nii nagu Tallinna linn ei saa iialgi valmis, ei jua inimesed kunagi lplikule kokkuleppele, mis on hea vi snnis ning mis halb vi kohatu. Kuid vaidlused on seda kirglikumad.
  • Loe edasi...

  • Kas Tunguusi plahvatus jbki mistatuseks?
    Sajand tagasi, tpsemalt 1908. aasta 30.
  • Loe edasi...

  • Ilumetsa kraatrid: rahvalugudest teaduseni
    Ilumetsa raudteejaama lhedal Vrumaa mnnimetsade vrskuses on pnevad hauad, mis avastati alles mdunud sajandi kolmekmnendatel aastatel, kui geoloogid otsisid savileiukohti tellisetehase jaoks. Siiski olid need kummalised lohud vanarahvale teada varemgi.
  • Loe edasi...

  • Pilistvere meteoriidisaju saladus
    Eestis ei ole kuigi palju selliseid kohti, kus inimesed on pealt ninud meteoriidisadu. ks srane kant asub Pilistveres.
  • Loe edasi...

  • Naftareostus, meie kalade argipev
    listest lindudest on palju juttu olnud, naftareostuse mju muule elustikule aga jnud ldsusele mrkamata.
  • Loe edasi...

  • Loodusdirektiivi metsaelupaigad: kui palju me nende seisundist teame?
    Eesti riik ei hoia oma metsi piisava hoolega. Phjust muretseda annavad nii puudulikud igusaktid kui ka see, et riigil on kaitset vrivatest metsadest vga vilets levaade.
  • Loe edasi...

  • PEKTIINI MITU AMETIT
    Pektiini lhiiseloomustuse vib kokku vtta mrksnadega: looduslik, taimset pritolu, ssivesikulise olemusega tarretaja.
  • Loe edasi...

  • Salaprane vetevaim Kolju-taat
    Harjumaal Maardust pisut ida pool knitab merre vike poolsaar Koljunukk. Seda omaprast nime on seostatud Kolju-taadiga, mistatusliku vetevaimuga, keda kohalikud elanikud on ammustel aegadel kartnud ja austanud.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2008/8

    What is bioethics?
    Andres Soosaar takes a glance at a scientific field which can generate a lot of passionate discussions and disagreements. Bioethics becomes increasingly topical as molecular biology advances rapidly.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2008/8

    Mida ma tean bioeetikast vi Tunguusi katastroofist?
    Aus vastus: mlemast seni sna vhe ja pinnapealselt, nagu ajakirjanikule vi botaanikule tavaprane. Kllap peaks sellele ksimusele umbes samamoodi vastama suur hulk lugejatest, mistttu seekordne, Eesti Looduse jaoks esmapilgul ootamatu teemavalik saabki lihtsa phjenduse millest siin veel kirjutada, kui mitte vhe tuntud teemadest.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2008/8

    Putukatest ei tea me kunagi liiga palju
    Mati Martin on sndinud 27. septembril 1951 Elvas.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2008/8

    Looduse sgavuses
    Kui tahad kohata uut, vali tuttav rada, on elnud Fred Jssi. Nnda otsustasingi hel pikeselisel varasuvisel hommikul Rannapungerjal olles vtta suuna oma lemmikradadele.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2008/8

    Kuidas juab teave kaitstavate liikide leiupaikade kohta keskkonnaregistrisse?
    Suurem osa kaitstavate liikide leiuandmeid laekub keskkonnaregistrisse riikliku looduskaitsekeskuse, keskkonnaministeeriumi vi selle maakondlike teenistuste tellitud inventuuride phjal. T tellija on kohustatud edastama seda laadi inventuuride tulemused keskkonnaregistrisse.
  • Loe edasi...

  • Millega tegeleb mittetulundushing Piusamaa?
    MT Piusamaa loodi 2000. aastal.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2008/8

    LIFE+ programmi keskkonnaprojektidele saab nd raha ksida
    p>Foto (LIFE): Aastatel 20012006 sai Eesti LIFE programmist 17 projektile toetusi le 140 miljoni krooni eest. ks LIFE-Nature projekt edendas Hiiumaal Kpu poolsaare Nature-alade kaitsekorraldust (Foto: Toomas Jriado)


    15.

  • Loe edasi...

  • Eesti pilased olid olmpiaadidel taas edukad
    Tartu likooli (T) teaduskooli kasvandikud tulid rahvusvahelistelt bioloogia-, keemia-, matemaatika- ja fsikaolmpiaadidelt tagasi medalitega: kokku toodi Eestisse neli hbe- ja seitse pronksmedalit.

    12.−21. juulini Budapestis peetud 40.

  • Loe edasi...

  • Viljandi, avastamata aare
    Ettevtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse konkursi Eesti avastamata aarded vitjaks osutus Viljandi. Teise koha plvis Avinurme ja kolmanda Plvamaa.
  • Loe edasi...

  • Linna liikumiskeskkonna arendamise uued suunad
    Europarlament (EP) vttis juuli alguses vastu raporti, milles mrgitakse, et linnalise liikumiskeskkonnaga seotud uue mtlemise ja uuenduslike ksitusviiside jrele on suur vajadus, sest linnatransport mjutab suuresti kliimamuutusi, saastet ja keskkonnaprobleeme.

    Raportis nutakse konkreetseid Euroopa standardimis- ja htlustamiseeskirju ja/vi juhiseid niteks roheliste tsoonide, teemaksude ja transpordi koostalitlusvime kohta, samuti selle kohta, kuidas saavad liigelda puuetega ja eakad inimesed, vikelastega isikud ja vaesed. Otsused tuleb teha siiski kohalikul tasandil.

    Raporti kinnitusel on vaja soodustada heade kogemuste vahetust sellistes valdkondades nagu mitmeliigilise transpordi ja liikuvuslahenduste rakendus (maantee-, raudtee- ja veetransport); hendatud pileti- ja maksussteemid, mis lihtsustavad eri transpordiliikide kombineeritud kasutusvimalusi; sstvad transporditeenused, tagamaks turistide liikuvust linnades ja lhipiirkondades.

    Raportis leitakse, et Euroopa Liit saab oluliselt kaasa aidata reisijate ja kauba linnatranspordi meetmete rahastamisel, niteks tukefondi ja htekuuluvusfondi summadest, ning kutsutakse komisjoni les oma vastutust sellel alal tsiselt vtma.

  • Loe edasi...

  • Soomlased hakkavad tootma odavat bioaktiivset paberit
    Soome tehnilise uurimiskeskuse VTT eestvttel ttatakse vlja meetodeid, tootmaks hulgi ja odavalt bioaktiivseid pabertooteid.

    Bioaktiivne paber on selline paber, millele on seotud funktsionaalsed struktuuriksused, mis annavad valikulisi reaktsioone teatud biomolekulide, niteks ensmide vi antikehadega. Niiviisi on vimalik valmistada filtritele ja toidupakendeile indikaatoreid vi sensoreid, samuti lihtsaid diagnostikavahendeid.

  • Loe edasi...

  • Jeemen sai rahvuslinnu, -looma, -puu ja -taime
    Jeemeni ministrite nukogu kinnitas riigi rahvuslinnuks piimalillevindi (Rhynchostruthus socotranus, fotol), rahvusloomaks leopardi araabia alamliigi Panthera pardus nimr, rahvuspuuks draakonipuu (Dracaena cinnabari) ja rahvustaimeks aaloeliigi Aloe irafensis.
  • Loe edasi...

  • WWW.NISSAN-GLOBAL.COM
    Nissani Barcelonas asuv tehas kulutab sel aastal tnu uuele taaskasutusprotsessile 21,6 miljonit liitrit ehk umbes viiendiku vett vhem kui varem.
    Tegemist on osaga Nissani keskkonnaprogrammist Nissan Green Program 2010, mille siht on vhendada lemaailmse kompanii mju keskkonnale kigis tootmispaikades; esimeses jrjekorras krbitakse ssihappegaasi heidet.
    Enne suunati vrvimise eel autokerepesuks kasutatud vesi esmaseisse puhastusseadmeisse ja sealt edasi linna reoveepuhastisse, siis nd filtreeritakse iga pev umbes 900 autokere pesuks vajalik vesi ja kasutatakse seda veel kord, hoides nnda vett kokku. Niiviisi vheneb tunni jooksul puhastusseadmeisse saadetava vee kogus 4000 liitri vrra.
  • Loe edasi...

  • Aafrika flamingodel rasked ajad
    Luna-Aafrika linnukaitsjad on mures Sol Plaatje omavalitsuse arendusplaanide prast Phja-Kapimaa keskuse Kimberley lhistel. Sealsel tehissaarel Kamfers Dam pesitseb riigi ainus vikeflamingo (Phoeniconaias minor) asurkond, nd on aga elamuehituskavad ja rikkis veepuhastusseadmed seadnud selle tuleviku suured ohtu.
    Tnavu koorus tehissaarel uskumatult palju flamingotibusid: koguni 9000.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2008/8

    Iseralik ike
    Kommenteerib Sven-Erik Enno:
    Kirjeldatud nhtus on tepoolest sna iseralik, sestap on keeruline arvata, millega vis tpsemalt tegu olla. Vimalik, et J.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitsealad EL 2008/8

    Agusalu kverad maastikud Alutaguse rpes
    Pole palju inimesi, kes teaksid, et kunagi asus just Ida-Virumaal Eesti suurim soostik Puhatu , hlmates ligikaudu 57 000 ha. Praeguseks on selle laama phjaosa ra hammustanud plevkivikaevandused.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2008/8

    Meie puravikke 8
    VITATIK tinglikult sdav
    Suillus luteus

    Kbar hallikas- kuni tumepruun, tihti violetja vi punaka varjundiga, paksult limane, tugevalt radiaalkiuline, tihti le serva ripnevate looriebemetega, lbimt kuni 10 cm. Torukesed vikollased, vanalt oliivjad, nrgalt jalale laskuvad; poorid vikesed, marad.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012