Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 01/2003 | SISUKORD
artiklid EL 01/2003

Lehitsedes esimesi leheklgi Ruge jrvemuda raamatust
Geoloogid on aastakmneid jrvesetete uuringute phjal teinud jreldusi veekogu ajaloo ja veekvaliteedi kohta. Samuti vime saada aimu jrve mbruses toimunud sndmustest, nagu eelajaloolise inimasustuse teke, esimeste pldude raadamine metsast, maaviljeluse areng ja saastekoormuse kasv viimastel aastakmnetel.
  • Loe edasi...

  • Olematu looduskatastroof Saaremaal 800400 aastat enne Kristust
    Kahtlemata on Kaali meteoriidikraatrid Eesti suurim loodusharuldus ning seetttu on ka huvi nende tekkeaja ja vimaliku mju kohta mbruskonnale tiesti arusaadav. Kas on vimalik, et meteoriit langes Saaremaale vaid paar tuhat aastat tagasi, nagu seda mitu teadlast on viimasel ajal arvanud?
  • Loe edasi...

  • Kadaka mjuvimsad marikbid
    Uskumuste kohaselt sai kadakas igihaljuse ja vime aasta lbi kbisid kanda tnutheks selle eest, et pakkus varju ja toidupoolist neitsi Maarjale ja vikesele Kristusele nende ohtlikul teekonnal. Kadakat on seostatud ristiusuga ka marikbi kaudu: selle otsas on ristimrgi sarnane kujund.
  • Loe edasi...

  • Kehva seeneaasta suured llatused
    Mdunud aasta erakordne seenevaesus kurvastas nii tavaseenestajat kui ka seeneteadlasi. Ent samas ti ka meeldivaid llatusi: elustammedel kasvas rohkesti maksakuid ning hsti tundsid end palavate ilmadega kolm lunapoolse levikuga, meil ainult mnel aastal leitud haruldust, kes moodustasid eriti suuri viljakehasid.


    Saame tuttavaks kolme Eestis vga haruldase seenega, kik nad on meil kaitse all ja punases raamatus kirjas ohualdiste vi eriti ohustatud liikidena.

  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 01/2003

    Browsing the first pages of the lake mud book of Ruge

    Siim Veski, Atko Heinsalu and Kalev Koppel have gained quite some information about the development of the surroundings of Lake Tugjrv, in South Estonia, with the help of annually laminated lake sediments. The organic sediments can say a lot about past climate, development of agriculture and increase of pollution.

  • Loe edasi...
  •  

    EL Ksib EL 01/2003

    Kas igaheigus Eestis kehtib?
    Igaheigus thendab, et igaks vib looduses vi kultuurmaastikus ringi liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga vi ratsa, olgu maa kas kellegi eraomanduses vi hiskondlikus kasutuses. Loomulikult toob igaheiguse kasutamine kaasa ka vastutuse: teisi samal ajal sealsamas viibijaid ei tohi niteks mraga segada; hiljemalt jrgmiseks aastaks, kui kasvavad uued taimed, olgu mullused tegevusjljed kadunud.
  • Loe edasi...

  • Mis on Euroopa kaitsealade diplom ja miks on seda vaja Matsalule?
    See on rahvusvaheline aunimetus, mida Euroopa Nukogu ministrite komitee (Committee of Ministers of the Council of Europe) on vlja andnud juba alates 1965. aastast.
  • Loe edasi...
  •  

    TJUHEND EL 01/2003

    Taliturritajad ehk kuidas tunda taimi talvel
    Suusatades le niitmata rohumaa, mrkame isegi kllalt paksust lumevaibast vlja turritavaid pruunikaid taimi. Mned neist tunneme kohe ra, teistes aimame suviseid jooni, kolmandate kohta ei oska midagi kosta.
  • Loe edasi...
  •  

    euroopa haruldused EL 01/2003

    Kus viks laiujur laiutada?
    Laiujur, kes elab peamiselt vikestes seisuveekogudes, tundub seniste levikuandmete jrgi Eestis ige haruldasena. See haruldus vib aga olla tingitud vikeveekogude nrgast uuritusest.
  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 01/2003

    kossteemide insenerid
    Kui kortermaja, kus praegu elan, rohkem kui kmme aastat tagasi valmis hakkas saama, kerkis ksimus selle mbruse haljastamisest ja haljastuse maksumusest. Majaehitus oli niigi kallis ja seega ji vhe jrele, mida kulutada.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 01/2003

    Vaher on kevadel mesine ja sgisel kuldne
    Vahtrat tunneb igaks, paljudele meist on ta kodu- ja lemmikpuu. Ent ige vhesed on ninud teda telise tugeva metsahiiglasena: vahtramets on Eestis haruldane, sest ka ta ise on meil looduses harv.
  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 01/2003

    Harakas vaid nib mustvalge
    Uuel aastal vrtustame kaht kllaltki erisugust olendit, harakat ja vahtrat, sest need on lendatud aasta linnu ja puu seisusesse. Tutvustame alustuseks mlema elukombeid, harjumusi ja peamist: mis meil neist kasu on (kui on).
  • Loe edasi...
  •  

    reisikiri EL 01/2003

    Soome sild: reisikiri Soome loodusest ja inimesest, kes looduses askeldab
    Meie ei tarvitse ksteist idealiseerida, me teame et aeg-ajalt meie vahel vrmistmist ja lahkuminekut vib sndida, kuid niisama kindlasti teame: meil ei ole kedagi teist ple soomlaste ja soomlastel ei ole kedagi ple meie. Me peame ksteisega lbi ajama.
  • Loe edasi...
  •  

    vestlusring EL 01/2003

    Elukate euroliming ktab kirgi
    Lbirkimistel Euroopa Liiduga oleme hoidnud phithelepanu sellel, mida viksime meist tublisti rikkamalt henduselt saada, kas ja kuivrd meie seisund prast liitumist paraneb. Kuid kas meil endil on hendusse astudes midagi sellist vastu anda, mille le Euroopa Liit (EL) meiega tingida viks?
  • Loe edasi...
  •  

    kaitsealad EL 01/2003

    Leidissoo looduskaitseala
    Metsloomade, eelkige linnuparadiisina seni vhestele teada olnud soolaam sai hiljaaegu loodukaitsealaks. Kik see, mille loodus loonud ja inimene seni poolkogemata alles hoidnud, on nd arvele vetud ning teadjate range pilgu all.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta lind EL 01/2003

    Varesele valu, harakale haigus ehk selle aasta lind on harakas
    Intelligentseimat laululindu harakat (Pica pica) tuntakse eelkige eredast mustvalgest sulestikust ja khedast kdinast. Videtavalt pole sellel hsti tuntud vareslasel htegi musta sulge.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012