|
 |
Eesti Loodus 01/2003 | SISUKORD
| toimetaja veerg EL 01/2003 |
|
Harakas vaid näib mustvalge |
| Uuel aastal väärtustame kaht küllaltki erisugust olendit, harakat ja vahtrat, sest need on ülendatud aasta linnu ja puu seisusesse. Tutvustame alustuseks mõlema elukombeid, harjumusi ja peamist: mis meil neist kasu on (kui on). |
|
| reisikiri EL 01/2003 |
|
Soome sild: reisikiri Soome loodusest ja inimesest, kes looduses askeldab |
| Meie ei tarvitse üksteist idealiseerida, me teame et aeg-ajalt meie vahel väärmõistmist ja lahkuminekut võib sündida, kuid niisama kindlasti teame: meil ei ole kedagi teist pääle soomlaste ja soomlastel ei ole kedagi pääle meie. Me peame üksteisega läbi ajama. |
|
| vestlusring EL 01/2003 |
|
Elukate eurolõiming kütab kirgi |
| Läbirääkimistel Euroopa Liiduga oleme hoidnud põhitähelepanu sellel, mida võiksime meist tublisti rikkamalt ühenduselt saada, kas ja kuivõrd meie seisund pärast liitumist paraneb. Kuid kas meil endil on ühendusse astudes midagi sellist vastu anda, mille üle Euroopa Liit (EL) meiega tingida võiks? |
|
| kaitsealad EL 01/2003 |
|
Leidissoo looduskaitseala |
| Metsloomade, eelkõige linnuparadiisina seni vähestele teada olnud soolaam sai hiljaaegu loodukaitsealaks. Kõik see, mille loodus loonud ja inimene seni poolkogemata alles hoidnud, on nüüd arvele võetud ning teadjate range pilgu all. |
|
| aasta lind EL 01/2003 |
|
Varesele valu, harakale haigus ehk selle aasta lind on harakas |
| Intelligentseimat laululindu harakat (Pica pica) tuntakse eelkõige eredast mustvalgest sulestikust ja kähedast kädinast. Väidetavalt pole sellel hästi tuntud vareslasel ühtegi musta sulge. |
|
| artiklid EL 01/2003 |
|
Lehitsedes esimesi lehekülgi Rõuge järvemuda raamatust |
| Geoloogid on aastakümneid järvesetete uuringute põhjal teinud järeldusi veekogu ajaloo ja veekvaliteedi kohta. Samuti võime saada aimu järve ümbruses toimunud sündmustest, nagu eelajaloolise inimasustuse teke, esimeste põldude raadamine metsast, maaviljeluse areng ja saastekoormuse kasv viimastel aastakümnetel. |
Olematu looduskatastroof Saaremaal 800–400 aastat enne Kristust |
| Kahtlemata on Kaali meteoriidikraatrid Eesti suurim loodusharuldus ning seetõttu on ka huvi nende tekkeaja ja võimaliku mõju kohta ümbruskonnale täiesti arusaadav. Kas on võimalik, et meteoriit langes Saaremaale vaid paar tuhat aastat tagasi, nagu seda mitu teadlast on viimasel ajal arvanud? |
Kadaka mõjuvõimsad marikäbid |
| Uskumuste kohaselt sai kadakas igihaljuse ja võime aasta läbi käbisid kanda tänutäheks selle eest, et pakkus varju ja toidupoolist neitsi Maarjale ja väikesele Kristusele nende ohtlikul teekonnal. Kadakat on seostatud ristiusuga ka marikäbi kaudu: selle otsas on ristimärgi sarnane kujund. |
Kehva seeneaasta suured üllatused |
Möödunud aasta erakordne seenevaesus kurvastas nii tavaseenestajat kui ka seeneteadlasi. Ent samas tõi ka meeldivaid üllatusi: elustammedel kasvas rohkesti maksakuid ning hästi tundsid end palavate ilmadega kolm lõunapoolse levikuga, meil ainult mõnel aastal leitud haruldust, kes moodustasid eriti suuri viljakehasid.
Saame tuttavaks kolme Eestis väga haruldase seenega, kõik nad on meil kaitse all ja punases raamatus kirjas ohualdiste või eriti ohustatud liikidena.
|
|
| summary EL 01/2003 |
|
|
Browsing the first pages of the lake mud book of Rõuge
Siim Veski, Atko Heinsalu and Kalev Koppel have gained quite some information about the development of the surroundings of Lake Tõugjärv, in South Estonia, with the help of annually laminated lake sediments. The organic sediments can say a lot about past climate, development of agriculture and increase of pollution. |
|
| EL KÜsib EL 01/2003 |
|
Kas igaüheõigus Eestis kehtib? |
| Igaüheõigus tähendab, et igaüks võib looduses või kultuurmaastikus ringi liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa, olgu maa kas kellegi eraomanduses või ühiskondlikus kasutuses. Loomulikult toob igaüheõiguse kasutamine kaasa ka vastutuse: teisi samal ajal sealsamas viibijaid ei tohi näiteks müraga segada; hiljemalt järgmiseks aastaks, kui kasvavad uued taimed, olgu mullused tegevusjäljed kadunud. |
Mis on Euroopa kaitsealade diplom ja miks on seda vaja Matsalule? |
| See on rahvusvaheline aunimetus, mida Euroopa Nõukogu ministrite komitee (Committee of Ministers of the Council of Europe) on välja andnud juba alates 1965. aastast. |
|
| TÖÖJUHEND EL 01/2003 |
|
Taliturritajad ehk kuidas tunda taimi talvel |
| Suusatades üle niitmata rohumaa, märkame isegi küllalt paksust lumevaibast välja turritavaid pruunikaid taimi. Mõned neist tunneme kohe ära, teistes aimame suviseid jooni, kolmandate kohta ei oska midagi kosta. |
|
| euroopa haruldused EL 01/2003 |
|
Kus võiks laiujur laiutada? |
| Laiujur, kes elab peamiselt väikestes seisuveekogudes, tundub seniste levikuandmete järgi Eestis õige haruldasena. See haruldus võib aga olla tingitud väikeveekogude nõrgast uuritusest. |
|
| essee EL 01/2003 |
|
Ökosüsteemide insenerid |
| Kui kortermaja, kus praegu elan, rohkem kui kümme aastat tagasi valmis hakkas saama, kerkis küsimus selle ümbruse haljastamisest ja haljastuse maksumusest. Majaehitus oli niigi kallis ja seega jäi vähe järele, mida kulutada. |
|
| aasta puu EL 01/2003 |
|
Vaher on kevadel mesine ja sügisel kuldne |
| Vahtrat tunneb igaüks, paljudele meist on ta kodu- ja lemmikpuu. Ent õige vähesed on näinud teda tõelise tugeva metsahiiglasena: vahtramets on Eestis haruldane, sest ka ta ise on meil looduses harv. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
