|
 |
Eesti Loodus 2008/10 | SISUKORD
| summary EL 2008/10 |
|
|
The Common Crane is doing well in Estonia
Aivar Leito describes the life and habits and changes in the lifeways of the large, but modest bird. The cover story features the crane thoroughly: its distribution and habitats, biology and migration, threats and protection measures. |
|
| Toimetaja veerg EL 2008/10 |
|
Eesti viie rikkama riigi hulka! |
| Kuidas sündis Abruka saar? Nojah, ega täpselt ei tea ju keegi, kuid üks lugu pajatab nõnda. |
|
| EL küsib EL 2008/10 |
|
Miks Tallinna loomaaed ei võta vastu punakõrv-ilukilpkonni? |
| Maailm on muutunud armetult väikeseks. Inimesed liiguvad mõne tunniga ümber terve maakera, aga nende mõistus pole suutnud sellega kaasas käia. |
Kellele antakse Hans Remmi mälestusmedal? |
| Tänavune on juba kolmas aasta, mil Eesti lepidopteroloogide selts (ELS) on tunnustusena andnud Hans Remmi mälestusmedali. Reglement näeb ette, et medalisaajal peab olema suur panus Eesti liblikafauna uurimisse. |
|
| Poster EL 2008/10 |
|
Keha linnas, hing metsas |
| Olen sündinud ja kasvanud Tartus, kooliga köidetud linnaelu külge. Side loodusega on kujunenud eelkõige vanavanemate kodupaigas Pedja jõe kaldapealsetel ja Vooremaa maastikel. |
|
| Kaitsealad EL 2008/10 |
|
Hoiuala õhu õite kaitseks |
| Mõeldes kaitsealadele, meenuvad väärtustena tavaliselt metsad, sood, kotkad ja orhideed. Pisikesed selgrootud ei tule pähegi. |
|
| artikkel EL 2008/10 |
|
Sookurg |
| “Kured lähevad – kurjad ilmad,” ütleb vanarahva tarkus. Nukralt kruuksuv kurekolmnurk on üks tuntumaid ja iseloomulikumaid sügise sümboleid. |
Kopli ja Paljassaare poolsaar olid veel hiljaaegu saared |
| Tallinna tähtsaimate sadamapaikadega Kopli ja Paljassaare poolsaar meenutavad tigu, kes aeglaselt mere poole roomates on oma tundlad välja sirutanud. Maakoore kerke tõttu on nende pindala aegamisi, ent pidevalt suurenenud. |
Geopargid võiks olla Eestiski |
| Piirkonna geoloogilisi väärtusi tutvustavaid geoparke on Euroopasse ja mujale maailma rajatud umbes kuuskümmend. Meilgi on omajagu selliseid piirkondi, kuhu geopark hästi sobiks. |
Juhan Aul 111 – kas unistused luhtusid? |
“Inimene mõtleb, jumal naerab.”
Juudi vanasõna
15. oktoobril on Eesti antropoloogia eestvõitleja Juhan Auli sünniaastapäev.
|
Männivaksiku kahetine roll |
| Männivaksikul on kombeks aeg-ajalt hulgi sigida ja männid okastest paljaks süüa. On ilmselge, et nõnda teeb ta mändidele kahju ... |
Hübriidsete lehiste teema jätkuks |
| Eesti pargilehiseid on uuritud 1950. aastatest ning leitud, et osa puude välised tunnusjooned ei kattu euroopa lehise omadega ei okaste, käbide ega võrsete poolest. |
|
| Sõnumid EL 2008/10 |
|
Matsalu Grand Prix rändab seekord Saksamaale |
| 17.–21. septembrini Lihulas ja Haapsalus peetud 6. |
Teadlaste öö 2008 ja teaduspealinn Tartu |
| 26. septembril oli järjekordne Teadlaste öö. |
Oranþ nälkjas pole oodatud külaline |
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) ootab teateid Eestis üha sagedamini kohatud ohtliku nälkja kohta, kelle ladinakeelne nimetus on Arion lusitanicus, ametlik eestikeelne nimetus aga veel puudub. Seni on looma kutsutud hispaania või ka ibeeria nälkjaks.
Nälkja värvus varieerub tumepruunist punakate, oranþide ja kollakate toonideni. |
Moldova meenutas Struve suurtööd |
| Moldova post andis 1. septembril välja erimargiga postkaardi ehk nn. |
|
| Matkarada EL 2008/10 |
|
Veeuputuse aegu |
| Suvine retk lätlaste Daugava jõe ääres tekitas erisuguseid tundeid: üksjagu kauneid maastikke ja tähelepanuväärseid vaateid on juba aastakümneid tagasi, paisude rajamise käigus jäädavalt vee alla uputatud. |
|
| Intervjuu EL 2008/10 |
|
Taimkatte uurimise rõõmu jätkub kõikidele põlvkondadele |
| Jaanus Paal on sündinud 16. septembril 1947 Urvastes. |
|
| Tööjuhend EL 2008/10 |
|
Meie puravikke 10 |
PRUUN SAMETPURAVIK söödav
Xerocomus badius
Kübar kastanpruun, kumer kuni lame, sametjas, sile, kuiv või kleepuv-limane, läbimõõt kuni 8 cm. Torukesed hele- kuni väävelkollased, vajutamisel värvuvad kiiresti intensiivselt rohekas- kuni mustjassiniseks, nõgusalt jalale külge kasvanud; poorid sama värvusega, võrdlemisi suured, nurgelised. |
|
| Panin tähele EL 2008/10 |
|
“Piiniapähklid” on tegelikult männiseemned |
| Peale ilu, puidu ja vaigu pakuvad mõned männiliigid lisa ka inimeste toidulauale. Jutt on söödavatest männiseemnetest; üks kuulsamaid on piiniamänd. |
Roostekarva kivi |
| Metsa serval jäätmaad ületades jäi silma pruunil kivil peesitav pruun sisalik – poseeris armulikult, kuni tüdines. Jäin seejärel tema kivi uurima: pole säärast varem märganud; nagu vana roostes rauakamakas, aga minu teada Eestis sellisest kivist rauamaaki ei ole. |
Seenel kübar nagu suur vaagen |
| Septembrikuus Läti piiriäärsel metsateel sõites jäi silma iseäranis avara, lausa suure praetaldriku mõõtu kübaraga seen, paariliseks mõnevõrra tagasihoidlikum isend (vt. fotot). |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
