|
 |
Eesti Loodus 2009/2 | SISUKORD
| Tööjuhend EL 2009/2 |
|
Kuidas pildistada väikelinde talvisel toidulaual? |
| Esmapilgil lihtne ülesanne nõuab siiski omajagu vahendeid, kavalust ja kannatust. Ei tohi unustada ka vastutust endast sõltuvaks muudetud modellide ees. |
|
| Intervjuu EL 2009/2 |
|
EVOLUTSIOONITEOORIA PÕHISEISUKOHAD VÕETAKSE ÜSNAGI HÕLPSALT VASTU |
| Mart Viikmaa on sündinud 4. septembril 1938 ning üles kasvanud Läänemaal Rame lahe, Laelatu puisniidu, Heinlahe ja Nehatu järve (soo) vahel. |
|
| EL küsib EL 2009/2 |
|
Kuidas luteri kirik suhtub Darwini evolutsiooniteooriasse? |
| Samamoodi nagu Einsteini relatiivsusteooriasse. Või superstringiteooriasse. |
Kuidas edeneb Charles Darwini teoste eestindamine? |
| „Teie ettepanekuid ei saa realiseerida sel viisaastakul.” (A. Mäting, „Valguse” teadusliku ja populaarteadusliku kirjanduse toimetuse juhataja, 9. |
|
| summary EL 2009/2 |
|
|
Charles Darwin and his „dangerous idea”
Ivar Puura looks for reasons why the ideas of the nature researcher who was born 200 years ago, are still spoken about the same way: either by praising, ridiculing or fanatically attacking. He gives an overview of the family history of the Darwin family and Darwin’s own family. |
|
| Sõnumid EL 2009/2 |
|
Tartus avati elurikkuse tippkeskus |
12. jaanuaril peeti Tartu ülikooli (TÜ) ajaloomuuseumi valges saalis mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR (Frontiers in Biodiversity Science) avaseminar.
FIBIRi eesmärk on uurida, miks erisuguse ajaloo ja inimmõjuga ökosüsteemide elurikkus varieerub. |
Soomlased loodavad edu diabeedi vältimisel |
Soome tehniliste uurimuste keskuse VTT teatel on Soome teadlased teinud läbimurret lubava avastuse I tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkurtõve arengu mõistmiseks.
Nimelt leiti, et lastel, kellel seda tüüpi diabeet välja kujuneb, eelnevad teatavad häired rasvade ja aminohapete ainevahetuses. Diabeedi tunnused hakkavad tekkima mõni kuu või kuni aasta pärast seda metabolismihäirete faasi. |
Metsapealinn on tänavu Viljandi |
| Eesti metsaselts (EMS) teatas 20. jaanuaril, et EMS volikogu kinnitas 2009. |
Keskkonnapatte vähem, trahvid suuremad |
| Keskkonnainspektsioon kinnitas jaanuari keskel, et registreeris möödunud aastal 3585 keskkonnarikkumist. Trahve määrati 1993 isikule kogusummas 4,4 miljonit krooni. |
Kirju maailm Rotermanni kaubamajas |
7.–18. jaanuaril oli Tallinnas Rotermanni kaubamaja aatriumis ajakirja Geo fotonäitus “Kirju planeet – Maa”.
Välja oli pandud 80 suurt mõõtu fotot, mille autorid – kokku 34 – on rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud fotograafid. |
Britid kavandavad loodete jõul töötavat hiigeljõujaama |
Kaks paika Ðotimaa ja üks Põhja-Iirimaa ranniku lähedal on välja valitud võimalikeks ehitustandriteks, kuhu paigutada 60 tõusu ja mõõna jõul töötavat allveegeneraatorit, millel võimsust 60 megavatti. Toodetavast elektrist piisaks selleks, et varustada 40 000 majapidamist.
Generaatorite tiivikud paikneksid 10 meetrit allpool merepinda, et nad ei segaks laevu. |
Ilmus polaaraasta margiplokk |
15. jaanuaril laskis Eesti Post selle aasta esimese postimaksevahendina käibele kahest 15-kroonisest margist koosneva ploki.
Sellega märgitakse rahvusvahelist polaaraastat 2007–2009 ning markidele valitud motiiv, Antarktika jääliustik, meenutab vajadust kaitsta polaaralasid ja jääliustikke. |
|
| Essee EL 2009/2 |
|
Darvinismist |
| Jälle on saanud kauniks kombeks nimetada röövkapitalistlikku vabamajandust halvustavalt “sotsiaaldarvinismiks”. Räägitakse, et ühiskonnas toimub julm olelusvõitlus nagu looduseski, kus ellu jäävad vaid tugevaimad, ja nii edasi. |
|
| Poster EL 2009/2 |
|
Kes sa selline oled? |
| Päev varjes tõotab head, sest kaugusest on kuulda ronkade häälitsusi. Veel kümmekond minutit ja esimene ronk on kohal. |
|
| artiklid EL 2009/2 |
|
Charles Darwin ja tema “ohtlik idee” |
| Charles Robert Darwini 200. sünniaastapäeval on kohane küsida: “Miks nii ammu elanud looduseuurijast kõneldakse endistviisi praegugi, tema ideid luubi alla võttes, neid kas kiites, naeruvääristades või fanaatiliselt rünnates?” |
Charles Darwin kui geoloog |
| Tänavu 12. veebruaril möödus 200 aastat legendaarse teadlase ja mõtleja Charles Darwini (1809–1882) sünnist. |
Kuidas isendi areng võib suunata evolutsiooni |
| Evolutsiooni miks-küsimuse kõrval saab tänapäeval üha tähtsamaks evolutsiooni kuidas-küsimus. Viimasele otsib vastuseid noor teadusharu: evolutsiooniline arengubioloogia. |
Darwini ideede omaksvõtt Eestis |
| Charles Darwin on tänapäeval Eestis tuntud vähemalt nime kaudu. Ent ometi ei ole see alati nii olnud. |
Darwinit vaimustanud lihasööja rabataim |
| Nii väike! Sellist pettunud hüüdu on kuulnud ilmselt kõik õpetajad, kes on õpilastele rabas näidanud ümaralehist huulheina. |
Darwin ja orhideed |
| Orhideed on oma erilise vormi- ja värvirikkusega kütkestanud paljusid ilu armastavaid inimesi ning nende keerukas elukäik paelunud paljusid teadlasi. Charles Darwin huvitus neist imelistest taimedest juba 1839. |
Botaanikaprofessor Karl Eichwald 120 |
| 1960. lõpuaastatel, tehes Tartu ülikoolis diplomitööd botaanika alal, anti mulle taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri nn. |
Päristuumsete elupuu |
| Omal ajal olid olendid jaotatud taime-, looma- ja kiviriiki. Hiljem on eristatud näiteks lindude ja roomajate klassi või inimeste seas europiidset ja negriidset rassi. |
Söödav bambus |
| Uue aasta algus Hiina kalendri järgi annab hea võimaluse sobitada lähitutvust mõne aasiapärase toiduainega. Sedapuhku on kõne all bambus. |
|
| Toimetaja veerg EL 2009/2 |
|
Me kõik oleme tehtud tähtedest |
| Teadus on religioon. Lausa kolmel moel. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
