Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/4 | SISUKORD
artikkel EL 2009/4

Kui ige avardaks taime ja looma misteid?
Elusloodusest arusaamine ei paku ainult tunnetusrmu, vaid on thtis ka uurimists ja igapevaelus. Siinne kirjutis tutvustab Eesti Looduse veebruarinumbris kirjeldatud pristuumsete elupuu koostamise ajalugu ja heidab seejrel pilgu tulevikku pakkudes vlja he vimaluse, kuidas likeerukate plvnemissuhete phjal koostada lihtsasti mistetav eluslooduse ssteem.
  • Loe edasi...

  • Kodaambid vhe tuntud, kuid pnevad protistid meie mber
    Olen mnda aega uurinud kodaambide levikut meie soode turbas. Mainides tuttavatele sna kodaambid, saan alati vastuseks imestava pilgu.
  • Loe edasi...

  • KRVENGEST MITMELE MAITSELE
    Krvengestele meldes meenubki esmalt krvetus. Kuidas siis selliseid taimi sa saab?
  • Loe edasi...

  • Eesti aedu hvardab kontvras
    Mullu suvel levis Eestis kuuldus nn. hispaania mrvarteost, tnavu on nende leide oodata ilmselt tunduvalt rohkem.
  • Loe edasi...

  • Lusitaanlane luubi all
    Mullu augustis tegi Eesti malakoloogia hing Eestis esimest korda kindlaks lusitaania teeteo: Prnus Riia mnt. 31 krundi aias.
  • Loe edasi...

  • Eesti kollaste nlkjate vrdlus
    Nlkjaid mrata on mitmelgi phjusel pris keeruline. Esiteks, nende vrvus on sageli liigi piires vga varieeruv.
  • Loe edasi...

  • T, ANNE JA PHENDUMUS. Professor Karl Eichwald 120
    Selle aasta Eesti Looduse veebruarinumbris avaldatud Mati Laane artikkel professor Karl Eichwaldist vaatleb ainult suguvsa genealoogiat. Mda on mindud professori teenetest teaduses, isiklikest omadustest, soovidest ja igatsustest.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2009/4

    Keskkonnaameti logol kohtuvad maa, hk, tuli ja vesi
    Tnavu veebruaris td alustanud keskkonnaametil on nd iekujuline logo, kus on vrdse suurusega kujutatud nelja klassikalist rgelementi: maad, hku, tuld ja vett.

    Keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse alusel loodud ametis on le 400 ttaja, kellest enamik paikneb le Eesti kuues regioonis. Keskkonnaameti peakontor asub Tallinnas Narva mnt.

  • Loe edasi...

  • 169 miljonit krooni keskkonnaprojektidele
    Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nukogu kinnitas 10. mrtsil keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi 2009.
  • Loe edasi...

  • Rvpdjate vrgud lhevad muuseumi
    Keskkonnainspektsiooni (KI) Phja regioon ja sihtasutus Viimsi Muuseumid allkirjastasid mrtsi lpul koostlepingu, millega antakse rvpdjatelt ra vetud pgivahendid muuseumile eksponaatideks ja alustatakse hist teavitustd.

    Pgilt krvaldatud ebaseaduslikud pgivahendid, mis muidu hvitataks, saavad muuseumieksponaatidena endale uue ja tnuvrse rolli. Nende toel saab tutvustada randlaste ja kalurite elu erisuguseid tahke, samuti rvpki vi eri tpi pniste arengut.

    Prast lepingu allakirjutamist andis KI muuseumittajatele le esimese partii ebaseaduslikke pgivahendeid, mille hulgas oli nii nakkevrke, ahinguid kui ka silmutorbikuid.

  • Loe edasi...

  • Prandkultuuri inventuur kib koosts ltlastega
    RMK jtkab prandkultuuri inventeerimist koos Lti riigimetsa haldajate ja Phja-Vidzeme biosfri kaitseala administratsiooniga. Mrtsis kinnitas Eesti-Lti piirilese koostprogrammi seirekomitee rahalise toetuse projekti, mille peasihid on vtta htse metoodika alusel arvele Luna-Eesti maakondade ja Lti phjapoolsete regioonide prandkultuur, et seda paremini teadvustada ja hoida.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnainspektsioon hoiab pllumeestel silma peal
    Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 10. mrtsil, et eeloleval kevadel lisandub tavaprasele keskkonnajrelevalvele toetust taotlevate pllumajandustootjate tegevuse kontroll, et teha kindlaks vastavus keskkonnanormidele.

    1.

  • Loe edasi...

  • Ambelopoulia, laululinnu kurb lpp
    Oleme korduvalt kirjutanud linnutapatalgutest Maltal. Nd peame kahetsusega tdema, et olukord pole kuigivrd parem teiselgi Vahemere saarel Kprosel.

    Ka Kpros paikneb lindude rndetee vtmekohas ja paraku langevad siingi paljud tiivulised linnupdjate saagiks.

  • Loe edasi...

  • Turkmenistan liitub Ramsari konventsiooniga
    Mrgalade kaitse rahvusvahelise kokkuleppe ehk Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas, et Turkmenistanist saab 3. juulil konventsiooni 159.
  • Loe edasi...

  • Hlgebeebide tapatalgud on lppenud
    Loomakaitsehendus IFAW (International Fund for Animal Welfare) teatas 18. mrtsil suurest vidust: Venemaa keelas rahvusvahelise surve all alla aasta vanuste grni hljeste tapmise.

    IFAW on grni hljeste (Phoca groenlandica) kaitsega Venemaal aktiivselt tegelnud sellest ajast, kui selles riigis avati 1994.

  • Loe edasi...

  • Riiklike energiathususe tegevuskavade jrelmeetmed
    Europarlamendi liikmed leidsid, et eesmrk suurendada energiathusust 2020. aastaks viiendiku vrra peaks olema liikmesriikidele iguslikult siduv.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2009/4

    Karl Veber
    22. detsember 1915 23.
  • Loe edasi...

  • Heinrich Aasamaa
    29. jaanuar 1909 9.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2009/4

    Kui palju pestitsiidijke leidub mitteloomses toidus?
    Taimekaitsevahenditega kaitstakse pllukultuure nii enne kui ka prast saagikoristust, et piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist vi hvitada niteks kahjurputukaid. Kuna ndisajal tahetakse saada suurimat saaki ja silitada seda vimalikult kvaliteetsena, on intensiivpllunduses pestitsiidide tarvitus tavaprane ja taimekaitsevahendite jgid inimtoidus paratamatud.
  • Loe edasi...

  • Kustkaudu kulgeb Euroopa rohekoridor Eestis?
    Euroopa rohelise koridor idee ulatub peaaegu paarikmne aasta taha. Prast raudse eesriide langemist 9.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2009/4

    Kevadiselt rn
    Mul on elukohaga vedanud. Piisab vaid koduuksest vlja astuda ja olengi metsas.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 2009/4

    KOPKK, IGEMELILL JA MAARASV
    Kevadist looduses uitajat tervitavad sarapuude vi leppade all teiste kevadlillede seas ka roosakad lihavad kverikud, mis on end varisenud lehtedest vlja upitanud kopkad. Klorofllita parasiittaim nugib peamiselt selle aasta puul sarapuul, kuigi ei tle ra ka teistest lehtpuudest.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2009/4

    What if we widen the definitions for plant and animals?
    Raik-Hiio Mikelsaar takes a new and fresh look at the life tree of eukaryotes and describes one way to simplify it. He starts with an overview of the history of the life tree or phylogenesis of the living organisms.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2009/4

    Eesti Loodus ei ole piibel
    Kui saatsime seekordse avaloo visandi Eesti looduseuurijate seltsi kriitikatule alla, oli vastukaja nii vimas, et ainuksi selle phjal annaks liialdamata koostada pneva Eesti Looduse erinumbri. Et torm tuseb, oli tegelikult ette aimata.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2009/4

    Objektiivselt objektiividest ehk kuidas valida peegelkaamerale sobivat objektiivi?
    Peegelkaamerale objektiivi valida on helt poolt lihtne ja teiselt poolt peadmurdev lesanne. Objektiivide liigitus ja nende thistused ajavad esialgu pigem segadusse, kui toovad selgust.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2009/4

    Sordiaretaja saak koguneb aastakmnetega
    Kalju Kask on sndinud 13. detsembril 1929 Tallinnas.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2009/4

    Saaresurma tekitaja suguline arengujrk on leitud
    Metsapatoloogia areneb praegusel kliimamuutuste ajastul likiirelt. Eesti Looduse mrtsinumbris on avaldatud meie artikkel saarekahjustuste arvatava sdlase teisseene Chalara fraxinea kohta, mis kliima ldise soojenemise taustal on asunud Euroopa saarikuid hvitama [1].
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012