Eesti Looduse fotov�istlus
2009/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/5 | SISUKORD
toimetaja veerg EL 2009/5

Looduse jlg inimeses
Kiipsaare tuletorn on Eesti Looduse kaant kaunistanud varemgi: 2003. aasta detsembrinumbris oli juttu rnadest liivarandadest.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2009/5

    The shores of Kiipsaare and the lighthouse
    Kaarel Orviku and Hannes Tnisson describe the influence of sea on the Pisa tower of the Harilaid Peninsula on the Island of Saaremaa: 50 years ago the lighthouse (built in 1933) was located 100 m away from the shoreline, in the middle of the peninsula. By the beginning of 1990ies, the lighthouse was already located on the shoreline, with waves eating its base.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2009/5

     

    snumid EL 2009/5

    Kulda ja pronksi loodusteadusolmpiaadilt
    Eesti noored vitsid aprillis Hispaanias Murcias toimunud VII Euroopa Liidu loodusteaduste olmpiaadil (EUSO) kuld- ja pronksmedali.
    Kuldmedali ja absoluutarvestuses 5. koha saavutas Eesti I vistkond koosseisus Uku-Laur Tali (Hugo Treffneri gmnaasium), Erik Tamre (Tallinna reaalkool) ja Kadi Liis Saar (Tallinna reaalkool/Tallinna inglise kolled).
  • Loe edasi...

  • Jarek Jepera on pildistanud aasta foto
    19. aprillil jagati Tallinna linnahallis Looduse aasta foto 2009 auhindu.
    Tantsivad Hundid, ksikkategooria esimese auhinna plvisid seekord tiskasvanuist Urmas Tartes (loomaportreed), Mats Kangur (loomad tegutsemas), Mehis Maipuu (taimed ja seened), Jarek Jepera (maastikupildid), Sven Zaek (inimene ja loodus), lo Udume (vormi mngud looduses) ja Kaido Haagen (maailma loodus); noortest Merily Salura (loomapildid), Mart Salume (looduspildid), Johann-Maria Parv (inimene ja loodus) ja Hendrik Osula (maailma loodus) ning lastest Jakob Oetjen (loomapildid), Carl Gaspar Nugis (looduspildid), Mikko Leo Selg (inimene ja loodus) ja Monika Vliste (maailma loodus).
  • Loe edasi...

  • Keskkonnahariduskeskus sai auhinna mainekal konkursil
    Rahvusvaheline rii valis Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) projekti Meie oma komaja National Energy Globe 2008 Eesti vitjaks.
    Energy Globe Award on tunnustatud kige prominentsemaks keskkonnaauhinnaks maailmas. Selle siht on esitleda edukaid keskkonnaprojekte ldsusele ja nidata, et paljudele meie keskkonnaprobleemidele on olemas head ja teostatavad lahendused.
  • Loe edasi...

  • Eesti geoloogia selts 20
    Geoloogide klubi, mis on loodud 1985. aastal, vormistati 1989.
  • Loe edasi...

  • Jaan Einasto avastus postmarkidel
    Euroopa posti ja telekommunikatsiooni administratsioonide liidu CEPT eestvttel on juba aastaid antud vlja nn. Euroopa-marke, mille jaoks on igaks aastaks valitud uus, kigile vljaandjamaadele hine teema.
  • Loe edasi...

  • Eesti metsaselts andis Kaupo Ilmetile elutpreemia
    24. aprillil tnas Eesti metsaselts (EMS) Kaupo Ilmetit metsandusliku t eest, andes talle elutpreemia: tnukirja ja 50 000 krooni.
    Pline metsamees Kaupo Ilmet on pikka aega ttanud mitmes metsandusametis, aastatel 19972008 oli ta ka EMS juht.
  • Loe edasi...

  • Prooviratturid Stockholmis
    Rootsi pealinnas alustati juba 2004. aastal Stockholmi mobiilsuse projekti, mille peamine siht on panna linna elanikud liikuma lihtsal, odaval ja thusal viisil, hoides samas elukoha keskkonda nii tervislikuna kui vimalik.
    ks osa sellest projektist oli aasta vldanud nn.
  • Loe edasi...

  • Ktuseelement leiab koha targas pakendis
    Soome tehnoloogiafond Tekes teatas aprillis, et fondi rahastusel valminud tilluke ktuseelement plvis rahvusvahelise tunnustuse Jaapanis kui ks parimaid omalaadsete seas.
    Tegemist on trkitava ensm-ktuseelemendiga, mille on koosts vlja ttanud bo akadeemia, Soome tehnikauuringute keskus VTT ja Helsingi tehnoloogialikool. Jaapanis toimunud rahvusvahelisel ktuseelementide esitlusel tunnistati see heks uuendusmeelsemaks.
  • Loe edasi...

  • BirdLife: Roheline paber on Euroopa kalanduse viimane anss
    Linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International avaldas rahulolu Euroopa Komisjoni sja avalikustatud kalandust ksitleva dokumendi Green paper on the Reform of the Common Fisheries Policy le, mille alusel hakatakse ette valmistama Euroopa Liidu ldise kalanduspoliitika (CFP) reformi aastal 2013. BirdLifei kinnitusel on see dokument julgustandev algus hdavajalikele radikaalsetele muutustele.
    See kava annab ettekujutuse, milline peaks CFP olema, et niteks 2020.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 2009/5

    Uimastite vltimine tuleb teha lihtsaks
    Miks vanajumal ldse sltuvuse, andumuse (ingl. addiction) li?
  • Loe edasi...
  •  

    artiklid EL 2009/5

    Kiipsaare rannad ja tuletorn
    Saaremaal, Harilaiul, asus veel hiljuti meie oma Pisa torn Kiipsaare tuletorn. Kuigi ehitis ei ole praeguseks enam kaldus, kirjeldab selle asukoht rannalhedases vees ilmekalt Harilaiu randade muutusi.
  • Loe edasi...

  • Hinnang tuumaelektrijaama asukohtade valikule
    Eelmise aasta lpus valis Eesti Energia vlja kuus asukohta, kuhu viks rajada tuumajaama. Vlja pakutud paikade mjualale jb aga mitu kaitseala ja asulat, mistttu on ksitav ehitada jujaam niteks Loode-Eestisse.
  • Loe edasi...

  • Heal lapsel mitu nime
    Likav klii-! ratab talviselt vaikse ja thja metsa silmapilguga unest. Hetke prast toibub keha vpatusest ja mte hiskab: Mustrhn! Tihti on ngikikas koos mne pisema rhnilise ja lputult looklevate pdrajlgedega mu ainsad kaaslased talvises lammimetsas.
  • Loe edasi...

  • KULINAARSED KUUSEKASVUD
    Majandussurutis muudab inimesed leidlikuks ka toidulaua rikastamisel. Originaalse maitsestaja ja tervistaja rolli on tusnud kevadised kuusevrsed.
  • Loe edasi...

  • Kuningkiilid vallutavad Eestit
    Arvatakse, et Eestis elutsevate kiilide kohta teame juba kike ning enamik entomolooge ei tunne nende vastu huvi. Seevastu kiilid tunnevad ha huvi Eesti vastu.
  • Loe edasi...

  • Uued kuningkiili leiud
    Annan teada kahest uuest kuningkiili leiust. Ngin kuningkiili Saaremaal Turja lhedal mullu 13.
  • Loe edasi...

  • Vrliigid rikuvad looduse tasakaalu
    Ameerikast prit vikerforelli lasti Jrvamaa jgedesse eelmise sajandi jooksul pidevalt. Hoolimata sellest, et see vrliik siinsetes oludes ei paljune, on ta ks phjusi, miks jeforell mitmetes jgedes enam ei ela.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012