Eesti Looduse fotovõistlus
02-03/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 02-03/2003 | SISUKORD
aasta puu EL 02-03/2003

Suhkruvaher annab siirupit ja suhkrut
Kui rääkida suhkru päritolust, meenub kohe suhkruroog, samuti suhkrupeet. Kuid suhkrut saab ka puudelt.
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 02-03/2003

    Solk puhtaks ja kütus pealekauba
    Katrin Heinsoo on sündinud 1962. aastal Tartus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kaitseala EL 02-03/2003

    Paadrema looduskaitseala
    Äsja asutatud looduskaitseala ümbritsevad küll kuivendatud alad, ent see, mis alles, väärib hoidmist oma eripalgelise taimkatte poolest ning haruldaste loomaliikide, eeskätt merikotka elupaigana.
  • Loe lähemalt...
  •  

    essee EL 02-03/2003

    Linnumuna sarnane
    Eesti ja Muu-Eesti. Selles on küsimus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 02-03/2003

    Stratigraafia ja geokronoloogiline skaala on pidevas arengus
    Sügisel lehesajus jalutades märkame, kuidas lehed mattuvad langemise järjekorras üksteise alla. Nõnda talletub kiht-kihilt looduse ajaloolisesse “mällu” sündmuste jada.
  • Loe lähemalt...

  • Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad
    Lõunamandrist kaugel asuva Eesti teadlased on riigi väiksusest hoolimata hinnatud koostööpartnerid suurte riikide teadlastele. Esimese eestimaalasena jõudis Antarktikasse kuulus meresõitja von Bellingshausen; peale tema on Antarktikas talvitunud ja seda piirkonda uurinud veel ligi veerandsada eesti soost teadlast ja spetsialisti.
  • Loe lähemalt...

  • Halljänes on meil uustulnuk
    Kui varasele kevadesoojale järgneb külm, võib halljänese esimene pesakond hukkuda: põline stepiasukas laseb end ilmastikul ära petta. See on vaid üks viide tõsiasjale, et halljänes on meie mail tegelikult tulnukas.
  • Loe lähemalt...

  • Puudele pühendatud elu. 100 aastat Eduard Viiroki sünnist
    Eduard Viirok oli esimene eesti soost dendroloog, avara mõttelennuga teadlane, kes oma lühikese elu jooksul suutis palju, sest oskas näha loodust tervikuna ning ka ajalooliselt. Ta uuris nii meie kodumaiseid kui ka võõrpuid ja -põõsaid, olenemata sellest, kas nad kasvasid kultuur- või looduslikes kooslustes.
  • Loe lähemalt...

  • Maalihked – looduslikud või inimtegevuse tagajärg?
    2002. aasta varakevadel toimus Pärnu maakonnas Pärnu, Reiu ja Audru jõe alamjooksul mitu märkimisväärset maalihet.
  • Loe lähemalt...
  •  

    PANIN TÄHELE EL 02-03/2003

    Rändavad jõesuudmed
    Loode-Eesti rannikul võib näha omapärast loodusnähtust – jõesuudmete rändamist. Üldiselt oleme harjunud, et jõgede suudmed püsivad ikka ühe koha peal paigal.
  • Loe lähemalt...

  • Virgiinia võtmehein ilmutab end jälle
    Möödunud suvel vaatasime koos EPMÜ zooloogia ja botaanika instituudi töörühmaga üle virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) vanu leiukohti. Liiki on Eestis nähtud viimase 30 aasta jooksul vaid mõnel korral ja sedagi üksikute taimedena.
  • Loe lähemalt...

  • Pilkupüüdvad kristallid
    Fotograaf on jäädvustanud heledad kristallid pruuni kiltsavi pinnal, ning küsib, kuidas on need tekkinud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TÖÖJUHEND EL 02-03/2003

    Lihtne ja ökoloogiline laudkatus
    Aastate eest Lääne-Saaremaale elama asudes köitis mu tähelepanu vana talukompleksi sauna katus. Esmapilgul näis see tavalise, kuigi ainult ühekihilise lihtsa laudkatusena, mille laudade sentimeetrised vahed valgustasid koguni katusealust.
  • Loe lähemalt...

  • Ökomärk lihtsustab keskkonnahoidlikul tarbijal valikuid
    Järjest rohkem ettevõtteid on keskkonnasäästlikud ja reklaamivad end sellisena. Tarbija jaoks võib selline säästlikkus olla kaudselt või otseselt märgatav, nii-öelda valatud märgi vormi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 02-03/2003

    Discussions over mire resources: peat and water

    Ann Marvet introduces the cover story, featuring peat protection. Three decades ago, mires and mire protection were harshly discussed in Estonia.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused EL 02-03/2003

    Merikotkas
    Kunagi võis meie rannikul ja järvede ääres elada sadu paare merikotkaid. Inimese süül loodusesse sattunud kloororgaanilised ühendid põhjustasid selle liigi hääbumise: kolmkümmend aastat tagasi oli meie suurimaid röövlinde järele jäänud vaid kuni mõnikümmend paari.
  • Loe lähemalt...

  • Väike armas soohiilakas
    Eestis kasvava 37 orhideeliigi seast on kõige suurema õiega kuldkinga kõrval pälvinud Euroopa Liidu erilise tähelepanu ka üks meie pisemaid ja kahvatumaid käpalisi – soohiilakas. Erinevalt paljudest sugukonnakaaslastest võib teda nimetada pioneerliigiks, sest ta asustab isegi turbarabasid ja karjääre.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL KÜSIB EL 02-03/2003

    Mis on näiv temperatuur ja kuidas seda mõõta?
    Oleks vaid tuuleõhku, õhkavad inimesed kuumal suvepäeval. Kui seda neetud tuult ei oleks, kiruvad nad pakaselise ilmaga.
  • Loe lähemalt...

  • Kas karm talv peletas talipardid Eestist minema?
    Eestis alustati kesktalvise veelindude loendusega juba 1960. aastal lindude rände uurimise Balti komisjon eestvõttel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 02-03/2003

    Sa pead käima minu sõnade, mitte tegude järgi!
    Nõnda sõnastaksin Suure Euroopa suhtumise meie ettevõtmistesse oma koduses looduses. Ühelt poolt soovitakse, et me ei hävitaks seda, mis on Lääne-Euroopas väga haruldaseks jäänud või hoopis otsa saanud, näiteks rabasid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    turvas EL 02-03/2003

    Mille arvel kaevandame turvast?
    Meil kehtestatud aastane turba kasutusmäär ületab üle kuue korra turba juurdekasvu veel säilinud looduslikes soodes. Ja samal ajal haihtub põllumajanduse tarbeks kuivendatud soodest igal aastal õhku üle kahe ja poole miljoni tonni turvast.
  • Loe lähemalt...

  • Turba tootmine Eestis
    Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks.


    Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomadele allapanuks.

  • Loe lähemalt...

  • Turba kaevandamine ohustab veevarusid
    Pole tõsi, et rabad ja nende kuivendamine ei mõjuta põhjaveetaset. Vastupidist tõestavad uurimisandmed nii Rannu soost kui ka mujalt Eestist.
  • Loe lähemalt...

  • Rabas targu talita
    Kumb on soos olulisem – kas turvas või vesi? Rumal küsimus: nad on ju lahutamatud, ehk ühe asja kaks poolt.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti turbavarud ja nende keskkonnasäästlik kasutamine
    Eesti geoloogiakeskus tegi aastatel 1972–1989 Eesti soode ja turbamaardlate revisjoni: kaardistati kõik sood, mille pindala küünis vähemalt hektarini: neid sai kokku ligi kümme tuhat kogupindalaga üle miljoni hektari, mis hõlmab üle viiendiku Eesti pindalast (vt. joonist).
  • Loe lähemalt...

  • Igaühel on õigus loodusvarasid kasutada
    Looduskaitse on äärmine abinõu püüdmaks pidurdada inimese seadusvastast ja tihti omakasupüüdlikku tegevust looduse kallal. Mõnikord tuleb seda ka rakendada, kuid hästi läbimõeldult, sest kaitsetsoonilgi on omad puudused, eelkõige kaitsealuse maa-ala kui ressursi väljalangemine elatustaseme ringist.
  • Loe lähemalt...

  • Kuulakem ka argimõistuse häält
    Kui hüdrogeoloog väidab, et rabad vett välja ei anna, kuhu siis jääb sademevee ülejääk, mis rabadest ei auru? Vesi liigub ikka allapoole, nii et mingil moel peab see jõudma põhjavette ja sealt edasi looduslike veekogude ning ka kaevude toiteks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    reisikiri EL 02-03/2003

    Pampa rohumaadel, Patagoonia poolkõrbes ja Andide metsades
    Lõuna-Ameerika on paljude loodusteadlaste unistustemaa, mis tuntud juba nooruspõlve seiklusjuttudest. Milline näeb välja hiiglaslik pampa rohuookean, millised Andide mäed?
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet