Eesti Looduse fotovõistlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/8 | SISUKORD
Intervjuu EL 2009/8

 

poster EL 2009/8

Ja enamik inimesi veel magab
Maa kohale laskus udu – maine pilv. Koosneb ta, nagu taevanegi, imepeente piisakeste müriaadist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2009/8

    Enamikku saasteaineid on õhus varasemast vähem
    Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusel (ITK) on valminud kaks ülevaadet õhukvaliteedi kohta, mis keskenduvad õhku eraldunud saasteainete heitele.
    “1990.–2007. aastal õhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis” on e-väljaanne, mille esimeses pooles antakse ülevaade paiksetest ja hajussaasteallikatest õhku paisatud heitkogustest, teises osas keskendutakse liikuvatest saasteallikatest tekkinud heitele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sõnumid EL 2009/8

    Robotkala aitab teadlastel aru saada, kuidas päriskalad ujuvad
    Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) biorobootika keskus koordineerib viiest Euroopa teadusasutusest koosnevat konsortsiumi, millele hiljuti eraldati 1,8 miljonit eurot uurimisraha, et ehitada robotkala. Robotkala abil uuritakse, kuidas päriskalad ujuvad.
    Peale TTÜ kuuluvad konsortsiumisse Riia tehnikaülikool, Itaalia tehnoloogiainstituut, Verona ülikool ja Bathi ülikool.
  • Loe lähemalt...

  • Taas saab küsida raha keskkonnaprogrammist
    Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 13. juulil, et keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi teise vooru taotlustähtaeg on 24.
  • Loe lähemalt...

  • TÜ teadusprorektor on asutanud fondi täppisteaduste üliõpilaste toetuseks
    Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller on asutanud TÜ sihtasutuse juurde Loova Täppisteaduse fondi, mille eesmärk on koguda ja vahendada toetusi TÜ täppisteaduste (füüsika, keemia, matemaatika) üliõpilastele, kelle tegevus paistab silma loovuse ja uudse vaatenurga poolest.
    Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul on viimastel aastatel üha rohkem neid inimesi nii ülikooli sees kui ka väljaspool, kes isiklike tähtpäevade puhul paluvad oma külalistel kingituste asemel teha annetuse mõnda fondi.
  • Loe lähemalt...

  • Eestlased tegid nullenergiaga moodulmaja
    Tallinnas Rotermanni väljakul saab uudistada Eesti kapitalil põhineva osaühingu ultraKUB välja töötatud uudset energiasäästlikku moodulmaja. Väidetavalt on tegemist esimese nullenergia moodulmajaga nii Eestis kui ka kogu Euroopas.
    Projekti Elumaja näidist saab toota standarditult.
  • Loe lähemalt...

  • Riigimetsast on tänavu koristatud ligi sada tonni prügi
    Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on sellel aastal riigimetsast koristanud juba ligi sada tonni prügi. Enamasti on tegemist olmejäätmete ja ehitusprahiga, aga on ka ohtlikke jäätmeid.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad on suletud
    Alates 16. juulist peavad kõik keskkonnanõutele mittevastavad prügilad olema suletud, mis tähendab, et jäätmeid neisse prügilatesse enam ei ladestata.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2009/8

    Puhtulaid: matkarada siin pole ja näha pole ka suurt midagi
    Puhtulaiul on Eesti looduse uurimisloos erakordne koht: 20. sajandi keskpaigast saadik, mil Jakob von Uexküllile kuulunud suvemajas on tegutsenud ornitoloogia- ja hilisem bioloogiajaam, on siin välitöid teinud või vähemasti käinud peaaegu kõik Eesti bioloogid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 2009/8

    Nüüdisaegsed pikseuuringud. Välgulöökide ajalis-ruumiline jaotus Eestis 2005–2008
    Äike kujutab endast suurt ohtu nii inimeste varale kui ka elule. Enamjagu ilmastikuga seotud surmajuhtumeid, hoonete kahjustusi, elektririkkeid ja loodusliku tekkega metsatulekahjusid on põhjustanud just pikne.
  • Loe lähemalt...

  • Ehitusmaavarade kaevandamist Eestis tuleb paremini planeerida
    Riigikontrolli audit näitas, et ehitusmaavarade kaevandamine ei ole Eestis korraldatud jätkusuutlikult. Kehtestatud pole aastaseid kasutusmäärasid, uusi karjääre avades lähtutakse eelkõige ettevõtjate huvist ning järelevalve kaevandamise üle on puudulik.
  • Loe lähemalt...

  • Hobukastani-keerukoi: uus invasiivne taimekahjur Eestis
    Sel suvel Tartu tänavatel jalutades märkasime hobukastani lehtedel vastu valgust kumamas heledaid ja pruuniks tõmbunud laikkaevandeid. Kaevanditest tuli päevavalgele Eestis seninägematu kahjur: hobukastani-keerukoi.
  • Loe lähemalt...

  • Sarapuu sordiaretus Eestis
    Sarapuupähkleid on meie metsadest ja sarapikest alati toiduks korjatud. Paljudel aastatel ei ole metsast pähkleid saada kas talvekülmade, kahjurite või pähklituumi tabanud haiguste tõttu; ka võivad teised korjajad ette jõuda.
  • Loe lähemalt...

  • Sarapuu, kodumaine pähklikandja
    Head pähklisaaki ei kanna meie sarapuud mitte igal aastal. Rikkalik pähklinoos kordub tavaliselt kolme kuni viie aasta tagant ja olenemata tänavusest saagist tasub sarapuupähklitest kui aasta puu viljadest juttu teha.
  • Loe lähemalt...

  • Hiiumaa rannakaljud
    Saarlastel olevat kõik asjad paremad kui hiidlastel. Isegi naabrid.
  • Loe lähemalt...

  • Südamelähedased kärbsed ja liblikad
    Ta oli üks viimaseid suuri universaale Eesti entomoloogias, märgivad Hans Remmi sünniaastapäeva tähistades tema kaasaegsed.
  • Loe lähemalt...

  • 235 teadusele uut habesääsklast
    Tulnud siia ilma 26. augustil 1929 Viluvere külas Vändra lähedal Pärnumaal, lahkus ta meie seast 21.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2009/8

    Contemporary research of lightening. Spatial and temporal distribution of lightening activity in Estonia in 2005-2008.
    Sven-Erik Enno describes the frequency of lightening activity in Estonia and elsewhere – nowadays research focuses on counting lightening flashes rather than on counting thunder days.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kärbseseened EL 2009/8

    Meie kärbseseeni 3
    Kübar hele punakas-, kollakas- või hallikaspruun, roosaka või lihapunaka varjundiga, enamasti ebaühtlaselt värvunud, valkjate või kübaraga sama värvi näsajate ebemetega, serv sile, algul poolkerajas, hiljem kumer kuni lame, läikiv, läbimõõt kuni 15 cm.
    Eoslehekesed valged, vabad, vanemalt mõnikord roostepruunide täppidega või punakaspruuni varjundiga. Jalg valkjas, allpool roosakas kuni hele punakaspruun, kuiv, kiulis-ebemeline, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 12 × 2 × 3 cm.
  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 2009/8

    Inspireeriv Äike
    Äikesega on mul tänavu suvel olnud kaks kogemust, kusjuures mõlemal juhul sattusin olema künka otsas: korra lagedal Meremäel, korra suurte puude all Toomemäel.
    Ohtu tajusin küll, ent teisalt lükkas piksemürin liikuma ka mõtteveskid: pidin ju toimetama selle numbri avalugu.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sisukord EL 2009/8

     

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet