Eesti Looduse fotov�istlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/8 | SISUKORD
artiklid EL 2009/8

Ndisaegsed pikseuuringud. Vlgulkide ajalis-ruumiline jaotus Eestis 20052008
ike kujutab endast suurt ohtu nii inimeste varale kui ka elule. Enamjagu ilmastikuga seotud surmajuhtumeid, hoonete kahjustusi, elektririkkeid ja loodusliku tekkega metsatulekahjusid on phjustanud just pikne.
  • Loe edasi...

  • Ehitusmaavarade kaevandamist Eestis tuleb paremini planeerida
    Riigikontrolli audit nitas, et ehitusmaavarade kaevandamine ei ole Eestis korraldatud jtkusuutlikult. Kehtestatud pole aastaseid kasutusmrasid, uusi karjre avades lhtutakse eelkige ettevtjate huvist ning jrelevalve kaevandamise le on puudulik.
  • Loe edasi...

  • Hobukastani-keerukoi: uus invasiivne taimekahjur Eestis
    Sel suvel Tartu tnavatel jalutades mrkasime hobukastani lehtedel vastu valgust kumamas heledaid ja pruuniks tmbunud laikkaevandeid. Kaevanditest tuli pevavalgele Eestis seningematu kahjur: hobukastani-keerukoi.
  • Loe edasi...

  • Sarapuu sordiaretus Eestis
    Sarapuuphkleid on meie metsadest ja sarapikest alati toiduks korjatud. Paljudel aastatel ei ole metsast phkleid saada kas talveklmade, kahjurite vi phklituumi tabanud haiguste tttu; ka vivad teised korjajad ette juda.
  • Loe edasi...

  • Sarapuu, kodumaine phklikandja
    Head phklisaaki ei kanna meie sarapuud mitte igal aastal. Rikkalik phklinoos kordub tavaliselt kolme kuni viie aasta tagant ja olenemata tnavusest saagist tasub sarapuuphklitest kui aasta puu viljadest juttu teha.
  • Loe edasi...

  • Hiiumaa rannakaljud
    Saarlastel olevat kik asjad paremad kui hiidlastel. Isegi naabrid.
  • Loe edasi...

  • Sdamelhedased krbsed ja liblikad
    Ta oli ks viimaseid suuri universaale Eesti entomoloogias, mrgivad Hans Remmi snniaastapeva thistades tema kaasaegsed.
  • Loe edasi...

  • 235 teadusele uut habessklast
    Tulnud siia ilma 26. augustil 1929 Viluvere klas Vndra lhedal Prnumaal, lahkus ta meie seast 21.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2009/8

    Contemporary research of lightening. Spatial and temporal distribution of lightening activity in Estonia in 2005-2008.
    Sven-Erik Enno describes the frequency of lightening activity in Estonia and elsewhere nowadays research focuses on counting lightening flashes rather than on counting thunder days.
  • Loe edasi...
  •  

    krbseseened EL 2009/8

    Meie krbseseeni 3
    Kbar hele punakas-, kollakas- vi hallikaspruun, roosaka vi lihapunaka varjundiga, enamasti ebahtlaselt vrvunud, valkjate vi kbaraga sama vrvi nsajate ebemetega, serv sile, algul poolkerajas, hiljem kumer kuni lame, likiv, lbimt kuni 15 cm.
    Eoslehekesed valged, vabad, vanemalt mnikord roostepruunide tppidega vi punakaspruuni varjundiga. Jalg valkjas, allpool roosakas kuni hele punakaspruun, kuiv, kiulis-ebemeline, muguljas, rngaga, tupega, kuni 12 2 3 cm.
  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 2009/8

    Inspireeriv ike
    ikesega on mul tnavu suvel olnud kaks kogemust, kusjuures mlemal juhul sattusin olema knka otsas: korra lagedal Meremel, korra suurte puude all Toomemel.
    Ohtu tajusin kll, ent teisalt lkkas piksemrin liikuma ka mtteveskid: pidin ju toimetama selle numbri avalugu.
  • Loe edasi...
  •  

    sisukord EL 2009/8

     

    Intervjuu EL 2009/8

     

    poster EL 2009/8

    Ja enamik inimesi veel magab
    Maa kohale laskus udu maine pilv. Koosneb ta, nagu taevanegi, imepeente piisakeste mriaadist.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2009/8

    Enamikku saasteaineid on hus varasemast vhem
    Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusel (ITK) on valminud kaks levaadet hukvaliteedi kohta, mis keskenduvad hku eraldunud saasteainete heitele.
    1990.2007. aastal hku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis on e-vljaanne, mille esimeses pooles antakse levaade paiksetest ja hajussaasteallikatest hku paisatud heitkogustest, teises osas keskendutakse liikuvatest saasteallikatest tekkinud heitele.
  • Loe edasi...
  •  

    snumid EL 2009/8

    Robotkala aitab teadlastel aru saada, kuidas priskalad ujuvad
    Tallinna tehnikalikooli (TT) biorobootika keskus koordineerib viiest Euroopa teadusasutusest koosnevat konsortsiumi, millele hiljuti eraldati 1,8 miljonit eurot uurimisraha, et ehitada robotkala. Robotkala abil uuritakse, kuidas priskalad ujuvad.
    Peale TT kuuluvad konsortsiumisse Riia tehnikalikool, Itaalia tehnoloogiainstituut, Verona likool ja Bathi likool.
  • Loe edasi...

  • Taas saab ksida raha keskkonnaprogrammist
    Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 13. juulil, et keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi teise vooru taotlusthtaeg on 24.
  • Loe edasi...

  • T teadusprorektor on asutanud fondi tppisteaduste lipilaste toetuseks
    Tartu likooli teadusprorektor Kristjan Haller on asutanud T sihtasutuse juurde Loova Tppisteaduse fondi, mille eesmrk on koguda ja vahendada toetusi T tppisteaduste (fsika, keemia, matemaatika) lipilastele, kelle tegevus paistab silma loovuse ja uudse vaatenurga poolest.
    Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari snul on viimastel aastatel ha rohkem neid inimesi nii likooli sees kui ka vljaspool, kes isiklike thtpevade puhul paluvad oma klalistel kingituste asemel teha annetuse mnda fondi.
  • Loe edasi...

  • Eestlased tegid nullenergiaga moodulmaja
    Tallinnas Rotermanni vljakul saab uudistada Eesti kapitalil phineva osahingu ultraKUB vlja ttatud uudset energiasstlikku moodulmaja. Videtavalt on tegemist esimese nullenergia moodulmajaga nii Eestis kui ka kogu Euroopas.
    Projekti Elumaja nidist saab toota standarditult.
  • Loe edasi...

  • Riigimetsast on tnavu koristatud ligi sada tonni prgi
    Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on sellel aastal riigimetsast koristanud juba ligi sada tonni prgi. Enamasti on tegemist olmejtmete ja ehitusprahiga, aga on ka ohtlikke jtmeid.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnanuetele mittevastavad prgilad on suletud
    Alates 16. juulist peavad kik keskkonnanutele mittevastavad prgilad olema suletud, mis thendab, et jtmeid neisse prgilatesse enam ei ladestata.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2009/8

    Puhtulaid: matkarada siin pole ja nha pole ka suurt midagi
    Puhtulaiul on Eesti looduse uurimisloos erakordne koht: 20. sajandi keskpaigast saadik, mil Jakob von Uexkllile kuulunud suvemajas on tegutsenud ornitoloogia- ja hilisem bioloogiajaam, on siin vlitid teinud vi vhemasti kinud peaaegu kik Eesti bioloogid.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012