|
 |
Eesti Loodus 2009/11 | SISUKORD
| toimetaja veerg EL 2009/11 |
|
Kassi teekond |
| Ühel päeval öökis kass imelikult ja ajas suust vahtu, ilmselt oli kalaluu kurku jäänud. Tõstsin ta kärmelt aknast välja. |
|
| panin tähele EL 2009/11 |
|
Nutikad kahjurid |
| Õues sirguv sarapuu õigustab juba kolmandat aastat oma teist nime – pähklipuu. Septembri algul läksin uurima, kas pähklitel on mustad täpid nagu eelmistel aastatel. |
|
| el küsib EL 2009/11 |
|
Mida kujutab endast Wildlife Photographer of the Year fotovõistlus? |
Veolia Environment Wildilfe photographer of the Year on fotovõistlus, mida korraldavad üheskoos BBC Wildlife Magazine ja Briti loodusmuuseum. Veolia Environment on võistluse suurtoetaja ja seetõttu kajastub see sõnapaar ka nimes.
Võistlusel on pikk ajalugu: esimene peeti juba 1964. |
Kuidas tähistati Ararati vallutamise 180. aastapäeva? |
| Esimese teadaoleva inimesena tõusis üle 5000 meetri küündiva mäe tippu Tartu ülikooli geofüüsikaprofessor Friedrich Parrot (1791–1841). See mägi oli vanas testamendis Noa laeva maabumispaigana tuntud Ararat, mida peeti pühaks. |
|
| tööjuhend EL 2009/11 |
|
Meie limaloorikud |
| Limaloorikute viljakehad on lihakad ja keskmised kuni suured, kübarad on limased. Eoslehekesed on valged, vabad. |
|
| artikkel EL 2009/11 |
|
Karusnahk: kas lõplikult unustatud asi? |
| Üleliia paljunevaid karusloomi tuleb küttida nagunii, ent nende väärtuslikud kasukad jäetakse viimasel ajal tihtipeale lihtsalt metsa mädanema. Paljuski tingib seda karusnahatoodete järelemõtlematu halvustamine. |
Loomakaitseselts taotleb karusnahakasvanduste keelustamist |
| Tänapäeval ei ole karusnahk üldjuhul mitte hädavajalik tarbe-, vaid edev luksuskaup, samuti pole see keskkonnasäästlik. |
Loomaõiguslased: loomad ei ole inimeste jaoks |
| Karusnahakasvandus ja kütitud loomade nahkade kasutamine on kaks ise asja, mille mõju keskkonnale on erisugune. Eestis keskenduvad loomaõiguslased karusnahakasvandustes toimuvale. |
Karusnahavaldkonnast tänapäeval: tootja vaatenurk |
| Inimkond on loodusvarasid kasutanud oma algaegadest saati. Loomade ja mitmesuguste loomsete saaduste tarvitus on aidanud meie tsivilisatsioonil ellu jääda. |
Karusnahk ja inimeseks olemine |
| Aastatuhandeid on inimesed elanud koos loomadega. Loom ei ole asi. |
Läänemere kalanduse olukord pole kiita |
| Eesti rannakülades on aastasadu elatud kalapüügist, mis on saanud osaks ka meie kultuuriloost. Kuid nüüdisajal on järjest vähem kalureid, kelle sissetulekutest suurem osa tuleb kalapüügist, samuti on kalanduse roll majanduses väike: kalandusest tuleb alla 0,5% sisemajanduse kogutoodangust. |
Kui suured on Läänemere kalavarud? |
| Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kellel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada. |
Järelevalve kalavarude üle |
| Riigikontrolli auditis toodud tähelepanekud järelevalve kohta olid üldiselt õiged ja ka keskkonnainspektsioon oli nendest puudujääkidest teadlik. Auditi ajal oli mitmeid järelevalvet parandavaid abinõusid juba asutud ellu viima (audit käsitles aastaid 2005–2007). |
Kalandus ei ole Eesti Nokia! |
| Eesti riigikontrolli kalandusauditis on põhjalikult analüüsitud meie kalanduse olukorda. Järeldused ei ole kahjuks rõõmustavad. |
Lõhelaste osa Läänemere kalanduses |
| Ajakirjanduses on tihti juttu sellest, et vanasti oli kalurite elu hea: kala oli palju, hind kõrge ja nõudmine suur, kuid praegu on olukord kehvaks läinud. Hinnates Eesti kalanduse perspektiive, tuleb küsida, mis määrab meie kalurite püügivõimalused. |
Kas Piirissaar ikkagi kahaneb? |
| Praegusaegset Peipsi järve iseloomustab põhjarannikul suhteliselt püsiv veetase ja rannajoone kuju ning lõunaosas aeglane veetaseme tõus. Seda seostatakse maapinna ebaühtlase neotektoonilise liikumisega. |
Piiludes põlevkivitööstuse hälli |
| Põlevkivi, üht Eesti tähtsamat maavara, on siinmail tuntud juba mitu sajandit. Kirjalikes allikates märgitakse seda esimest korda 1777. |
|
| summary EL 2009/11 |
|
|
Natural fur: forgotten for good?
Vello Vainura calls for revivaling the use of fur and hunting for fur-bearing animals: there is no reason why the goods of nature should be left to rot in the woods. He points out the important difference between wild fur animals and farm fur animals. |
|
| raamatud EL 2009/11 |
|
Gaia kultus |
Maailmatants
Elisabet Sahtouris, 2000
Tõlkinud Toomas Trapido, Silver Rattasepp, Ott Heinapuu, 2009
|
Raamatud |
| SETOMAA 2. VANEM AJALUGU MUINASAJAST KUNI 1920. |
|
| aasta puu EL 2009/11 |
|
Rahvausundi sarapuu |
Sarapuu (Corylus avellana) on rahvapärimuses tähtis puuliik pähklite pärast. See saab iseäranis selgeks, kui võrrelda paljude rahvaste usundipilti.
|
|
| intervjuu EL 2009/11 |
|
Loodus pole meist kuigi kaugel |
| Rein Kuresoo on sündinud 21. augustil 1959 Tartus. |
|
| Poster EL 2009/11 |
|
Lumekirp lumehelbel |
Olen viimase paari aasta jooksul talvel tegutsevate putukate-mutukate teemasse süvenenud ja avastanud väga põneva maailma. Poleks uskunudki, et see elu nii rikkalik on.
Tavaliselt tulevad putukad lumepinnale sulailmadega. |
|
| sõnumid EL 2009/11 |
|
Tartu ülikool kuulub maailma juhtivate ülikoolide hulka |
| Mainekas maailma ülikoole reastavas edetabelis „Times Higher Education-QS World University Rankings” on viie protsendi maailma edukaimate ülikoolide seas esimest korda märgitud ka Tartu ülikool. Täielik nimekiri maailma haridusparemikust avaldati 9. |
Seto leelo on kantud UNESCO kultuuripärandi nimistusse |
30. septembril tuli UNESCO komitee esindajalt Abu Dhabist teade, et valitsustevaheline UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee kandis seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
„Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatele rahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ning tunnustatud ka maailmas laiemalt,” ütles Seto leelotarkade kogo esinaine, praegune Seto kuningriigi ülembsootska Õie Sarv.
UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvad ka Kihnu kultuuriruum ning koos Läti ja Leeduga esitatud laulu- ja tantsupeotraditsioon. |
Presidendi kultuurirahastu määras hariduspreemiaid |
Vabariigi Presidendi kultuurirahastu otsustas 7. oktoobril tänavuse hariduspreemia saajad.
Selle pälvisid Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse bioloogia didaktika lektor ning Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogia ja keemia süvaõppega loodussuuna bioloogiaõpetaja Urmas Kokassaar; Kolga keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Terje Varul ning Narva lasteaia Päikene juhataja Heli Adamovitš. |
2010. aasta linnuks valiti õgijad |
Eesti ornitoloogiaühing valis järgmise aasta linnuks punaselg- ja hallõgija. Tegemist on järjekorras juba kuueteistkümnenda aasta linnuga.
Mõlemad õgijaliigid on meil küllalt tavalised, kuid samas vähe tuntud linnud. |
Jätkusid aasta linnu ja ajalooliste veskite margiseeriad |
Eesti Post sättis aasta linnu margi oma väljalaskeplaanis tänavu tavatult hilisele ajale, kui kampaania põhitööd on juba lõppenud: kodukakuga mark tuli käibele 8. oktoobril.
Tavapärast suurt ruutformaati margi nimiväärtusega 5.50 krooni on kujundanud suurema osa varasemategi aasta linnu markide autor Vladimir Taiger. |
Halb uudis Veneetsia vanalinnale |
Keskkonna- ja muinsuskaitsjaid teeb äärmiselt murelikuks Itaalia senati koostatud kava laiendada Veneetsia Porto Marhera sadamat, nii et saaks vastu võtta rohkem ja suuremaid laevu. Vähemalt 260 miljonit eurot maksva laienduse üks osi on läbipääsude rajamine kuni 400 meetri pikkustele laevadele.
Veneetsia ajalooline vanalinn kannatab teatavasti niigi aina rängemaks muutuvate üleujutuste käes, mis tulenevad esmajoones veetaseme tõusu ja maapinna languse koosmõjust. |
Sotši olümpiamängud: midagi ka positiivset |
Kui seni on keskkonnakaitsjail olnud põhjust 2014. aasta Sotši taliolümpiamängude korraldajaid aina kritiseerida, siis nüüd on tulnud ka üks parem sõnum: mängudeks rajatavates hoonetes ja infrastruktuuri objektides tohib kasutada vaid FSC-serditud puitu.
Ehkki FSC-sertifikaadid on Venemaal olnud kasutusel juba kümme aastat, on tegemist esimese juhuga, kus selline ettekirjutus tuleb valitsuselt. |
Arktika jää aina õheneb |
Maailma looduse fond WWF ja rahvusvaheline Arktika-uuringute ühendus Catlin Arctic Survey (CAS) avalikustasid selle talve ja kevade ekspeditsioonil tehtud mõõtmiste tulemused; need näitavad, kui kiiresti kaob jää maakera põhjatipust.
Andmeid koguti puurimiste ja vaatlustega 450 kilomeetri pikkusel teekonnal Beauforti mere põhjaosas. Kogu sellel alal leiti üldjuhul ainult esimese aasta jääd; varem on seal olnud valdav vanem paks, mitmeaastane jää. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
