Eesti Looduse fotov�istlus
2009/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/11 | SISUKORD
snumid EL 2009/11

Tartu likool kuulub maailma juhtivate likoolide hulka
Mainekas maailma likoole reastavas edetabelis Times Higher Education-QS World University Rankings on viie protsendi maailma edukaimate likoolide seas esimest korda mrgitud ka Tartu likool. Tielik nimekiri maailma haridusparemikust avaldati 9.
  • Loe edasi...

  • Seto leelo on kantud UNESCO kultuuriprandi nimistusse
    30. septembril tuli UNESCO komitee esindajalt Abu Dhabist teade, et valitsustevaheline UNESCO vaimse kultuuriprandi kaitse komitee kandis seto leelo UNESCO vaimse kultuuriprandi esindusnimekirja.
    Seto leelo arvamine esindusnimekirja on mrk sellest, et tnapeva leilmastumine annab vikestele, kuid terastele, ettevtlikele ning endasse uskuvatele rahvastele ja kogukondadele vimaluse olla nhtav, kuuldav ning tunnustatud ka maailmas laiemalt, tles Seto leelotarkade kogo esinaine, praegune Seto kuningriigi lembsootska ie Sarv.
    UNESCO vaimse kultuuriprandi esindusnimekirja kuuluvad ka Kihnu kultuuriruum ning koos Lti ja Leeduga esitatud laulu- ja tantsupeotraditsioon.
  • Loe edasi...

  • Presidendi kultuurirahastu mras hariduspreemiaid
    Vabariigi Presidendi kultuurirahastu otsustas 7. oktoobril tnavuse hariduspreemia saajad.
    Selle plvisid Tartu likooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse bioloogia didaktika lektor ning Hugo Treffneri gmnaasiumi bioloogia ja keemia svappega loodussuuna bioloogiapetaja Urmas Kokassaar; Kolga keskkooli eesti keele ja kirjanduse petaja Terje Varul ning Narva lasteaia Pikene juhataja Heli Adamovit.
  • Loe edasi...

  • 2010. aasta linnuks valiti gijad
    Eesti ornitoloogiahing valis jrgmise aasta linnuks punaselg- ja hallgija. Tegemist on jrjekorras juba kuueteistkmnenda aasta linnuga.
    Mlemad gijaliigid on meil kllalt tavalised, kuid samas vhe tuntud linnud.
  • Loe edasi...

  • Jtkusid aasta linnu ja ajalooliste veskite margiseeriad
    Eesti Post sttis aasta linnu margi oma vljalaskeplaanis tnavu tavatult hilisele ajale, kui kampaania phitd on juba lppenud: kodukakuga mark tuli kibele 8. oktoobril.
    Tavaprast suurt ruutformaati margi nimivrtusega 5.50 krooni on kujundanud suurema osa varasemategi aasta linnu markide autor Vladimir Taiger.
  • Loe edasi...

  • Halb uudis Veneetsia vanalinnale
    Keskkonna- ja muinsuskaitsjaid teeb rmiselt murelikuks Itaalia senati koostatud kava laiendada Veneetsia Porto Marhera sadamat, nii et saaks vastu vtta rohkem ja suuremaid laevu. Vhemalt 260 miljonit eurot maksva laienduse ks osi on lbipsude rajamine kuni 400 meetri pikkustele laevadele.
    Veneetsia ajalooline vanalinn kannatab teatavasti niigi aina rngemaks muutuvate leujutuste kes, mis tulenevad esmajoones veetaseme tusu ja maapinna languse koosmjust.
  • Loe edasi...

  • Soti olmpiamngud: midagi ka positiivset
    Kui seni on keskkonnakaitsjail olnud phjust 2014. aasta Soti taliolmpiamngude korraldajaid aina kritiseerida, siis nd on tulnud ka ks parem snum: mngudeks rajatavates hoonetes ja infrastruktuuri objektides tohib kasutada vaid FSC-serditud puitu.
    Ehkki FSC-sertifikaadid on Venemaal olnud kasutusel juba kmme aastat, on tegemist esimese juhuga, kus selline ettekirjutus tuleb valitsuselt.
  • Loe edasi...

  • Arktika j aina heneb
    Maailma looduse fond WWF ja rahvusvaheline Arktika-uuringute hendus Catlin Arctic Survey (CAS) avalikustasid selle talve ja kevade ekspeditsioonil tehtud mtmiste tulemused; need nitavad, kui kiiresti kaob j maakera phjatipust.
    Andmeid koguti puurimiste ja vaatlustega 450 kilomeetri pikkusel teekonnal Beauforti mere phjaosas. Kogu sellel alal leiti ldjuhul ainult esimese aasta jd; varem on seal olnud valdav vanem paks, mitmeaastane j.
  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 2009/11

    Kassi teekond
    hel peval kis kass imelikult ja ajas suust vahtu, ilmselt oli kalaluu kurku jnud. Tstsin ta krmelt aknast vlja.
  • Loe edasi...
  •  

    panin thele EL 2009/11

    Nutikad kahjurid
    ues sirguv sarapuu igustab juba kolmandat aastat oma teist nime phklipuu. Septembri algul lksin uurima, kas phklitel on mustad tpid nagu eelmistel aastatel.
  • Loe edasi...
  •  

    el ksib EL 2009/11

    Mida kujutab endast Wildlife Photographer of the Year fotovistlus?
    Veolia Environment Wildilfe photographer of the Year on fotovistlus, mida korraldavad heskoos BBC Wildlife Magazine ja Briti loodusmuuseum. Veolia Environment on vistluse suurtoetaja ja seetttu kajastub see snapaar ka nimes.
    Vistlusel on pikk ajalugu: esimene peeti juba 1964.
  • Loe edasi...

  • Kuidas thistati Ararati vallutamise 180. aastapeva?
    Esimese teadaoleva inimesena tusis le 5000 meetri kndiva me tippu Tartu likooli geofsikaprofessor Friedrich Parrot (17911841). See mgi oli vanas testamendis Noa laeva maabumispaigana tuntud Ararat, mida peeti phaks.
  • Loe edasi...
  •  

    tjuhend EL 2009/11

    Meie limaloorikud
    Limaloorikute viljakehad on lihakad ja keskmised kuni suured, kbarad on limased. Eoslehekesed on valged, vabad.
  • Loe edasi...
  •  

    artikkel EL 2009/11

    Karusnahk: kas lplikult unustatud asi?
    leliia paljunevaid karusloomi tuleb kttida nagunii, ent nende vrtuslikud kasukad jetakse viimasel ajal tihtipeale lihtsalt metsa mdanema. Paljuski tingib seda karusnahatoodete jrelemtlematu halvustamine.
  • Loe edasi...

  • Loomakaitseselts taotleb karusnahakasvanduste keelustamist
    Tnapeval ei ole karusnahk ldjuhul mitte hdavajalik tarbe-, vaid edev luksuskaup, samuti pole see keskkonnasstlik.
  • Loe edasi...

  • Loomaiguslased: loomad ei ole inimeste jaoks
    Karusnahakasvandus ja ktitud loomade nahkade kasutamine on kaks ise asja, mille mju keskkonnale on erisugune. Eestis keskenduvad loomaiguslased karusnahakasvandustes toimuvale.
  • Loe edasi...

  • Karusnahavaldkonnast tnapeval: tootja vaatenurk
    Inimkond on loodusvarasid kasutanud oma algaegadest saati. Loomade ja mitmesuguste loomsete saaduste tarvitus on aidanud meie tsivilisatsioonil ellu jda.
  • Loe edasi...

  • Karusnahk ja inimeseks olemine
    Aastatuhandeid on inimesed elanud koos loomadega. Loom ei ole asi.
  • Loe edasi...

  • Lnemere kalanduse olukord pole kiita
    Eesti rannaklades on aastasadu elatud kalapgist, mis on saanud osaks ka meie kultuuriloost. Kuid ndisajal on jrjest vhem kalureid, kelle sissetulekutest suurem osa tuleb kalapgist, samuti on kalanduse roll majanduses vike: kalandusest tuleb alla 0,5% sisemajanduse kogutoodangust.
  • Loe edasi...

  • Kui suured on Lnemere kalavarud?
    Kalapgiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri vi harrastuskalastajaga, kellel mlemal on igus kalavarusid kasutada.
  • Loe edasi...

  • Jrelevalve kalavarude le
    Riigikontrolli auditis toodud thelepanekud jrelevalve kohta olid ldiselt iged ja ka keskkonnainspektsioon oli nendest puudujkidest teadlik. Auditi ajal oli mitmeid jrelevalvet parandavaid abinusid juba asutud ellu viima (audit ksitles aastaid 20052007).
  • Loe edasi...

  • Kalandus ei ole Eesti Nokia!
    Eesti riigikontrolli kalandusauditis on phjalikult analsitud meie kalanduse olukorda. Jreldused ei ole kahjuks rmustavad.
  • Loe edasi...

  • Lhelaste osa Lnemere kalanduses
    Ajakirjanduses on tihti juttu sellest, et vanasti oli kalurite elu hea: kala oli palju, hind krge ja nudmine suur, kuid praegu on olukord kehvaks linud. Hinnates Eesti kalanduse perspektiive, tuleb ksida, mis mrab meie kalurite pgivimalused.
  • Loe edasi...

  • Kas Piirissaar ikkagi kahaneb?
    Praegusaegset Peipsi jrve iseloomustab phjarannikul suhteliselt psiv veetase ja rannajoone kuju ning lunaosas aeglane veetaseme tus. Seda seostatakse maapinna ebahtlase neotektoonilise liikumisega.
  • Loe edasi...

  • Piiludes plevkivitstuse hlli
    Plevkivi, ht Eesti thtsamat maavara, on siinmail tuntud juba mitu sajandit. Kirjalikes allikates mrgitakse seda esimest korda 1777.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2009/11

    Natural fur: forgotten for good?
    Vello Vainura calls for revivaling the use of fur and hunting for fur-bearing animals: there is no reason why the goods of nature should be left to rot in the woods. He points out the important difference between wild fur animals and farm fur animals.
  • Loe edasi...
  •  

    raamatud EL 2009/11

    Gaia kultus
    Maailmatants
    Elisabet Sahtouris, 2000
    Tlkinud Toomas Trapido, Silver Rattasepp, Ott Heinapuu, 2009

  • Loe edasi...

  • Raamatud
    SETOMAA 2. VANEM AJALUGU MUINASAJAST KUNI 1920.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 2009/11

    Rahvausundi sarapuu
    Sarapuu (Corylus avellana) on rahvaprimuses thtis puuliik phklite prast. See saab iseranis selgeks, kui vrrelda paljude rahvaste usundipilti.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 2009/11

    Loodus pole meist kuigi kaugel
    Rein Kuresoo on sndinud 21. augustil 1959 Tartus.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2009/11

    Lumekirp lumehelbel
    Olen viimase paari aasta jooksul talvel tegutsevate putukate-mutukate teemasse svenenud ja avastanud vga pneva maailma. Poleks uskunudki, et see elu nii rikkalik on.
    Tavaliselt tulevad putukad lumepinnale sulailmadega.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012