Eesti Looduse fotovõistlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/12 | SISUKORD
toimetajaveerg EL 2009/12

Haiguste ravi kontrollitud
Tänu detsembrile oli tööd rohkem kui muidu. Eesti Looduse fotovõistlus, kuhu selgi aastal kolmsada fotograafi saatsid oma kaks tuhat pilti, nõudis tähelepanu ning terve aasta numbrite registri koostamine võttis meil samuti tubli tüki aega.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2009/12

    Seal’s trace in the water
    Mart Jüssi describes the newest results of the survey of the marked grey and ringed seals: seals move over long distances in the Baltic Sea. Using a modern technology – Fastloc GPS receiver that encompasses a little mobile phone and sends signals every time the seal hits the water rim – the scientists have managed to get some new knowledge about these water-based mammals.
  • Loe lähemalt...
  •  

    in memoriam EL 2009/12

    Mall Vaasma
    22. veebruar 1945 – 4.
  • Loe lähemalt...

  • Georg Miländer
    22. aprill 1932 – 6.
  • Loe lähemalt...

  • Endel Laas
    29. august 1915 – 1.
  • Loe lähemalt...

  • Indrek Martinson
    26. detsember 1937 – 14.
  • Loe lähemalt...

  • Jaan-Mati Punning
    13. märts 1940 – 21.
  • Loe lähemalt...
  •  

    tööjuhend EL 2009/12

    Lennumeistrite pildistamine
    Hämarik on metsa enda alla matnud, kuid metsalagendikul kestab päev pisut kauem. Ei ole veel õige aeg lahkuda.
  • Loe lähemalt...
  •  

    poster EL 2009/12

    Meie oma draakon
    Kui kellelegi esimest korda mainin, et käin sukeldumas ja võtan vee alla kaasa ka fotoaparaadi, siis tavaline reaktsioon on, et välismaa vetes on muidugi soe ja lahe, aga palju sa sinna jõuad. Pärast mõningast teavitust Eesti veealuse maailma vaatamisväärsuste ja võlude kohta avaldatakse siiski arvamust, et ega siin ju ei saa pildistada: vesi meil nii sogane.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2009/12

    Kas säästupirn tõepoolest midagi säästab?
    Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi hoones on eranditult päevavalguslambid. Arvestasin kokku, et kui sama valgustuse saamiseks kasutaksime hõõglampe, oleks aastane elektriarve umbes 500 000 krooni võrra suurem.
  • Loe lähemalt...

  • Milleks ja kuidas luuakse Eesti elurikkuse andmebaasi?
    Pikka aega väldanud evolutsiooni tulemusena on erilaadsetes keskkonnatingimustes – eri kliimavöötmetes, eri mandritel ja maastikutüüpidel, igas elupaigas kujunenud iseloomulikud liikide kooslused, mille seisund kajastab otsesemalt või kaudsemalt meie elukeskkonna seisundit.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sõnumid EL 2009/12

    Tõhusaimad keskkonnateod: kilekotitõrje ja laste keskkonnakasvatus
    1. detsembril autasustas keskkonnaministeerium järjekordse võistluse „Aasta keskkonnategu” parimaid.
    Kuuendat korda vaetud kategooriates „Keskkonnategu” ja „Keskkonnateoke” esitati tänavu mõneti vähem kandidaate kui varasematel kordadel: vastavalt üheksa ja kuus.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti seisukoht Nord Streami asjus
    Keskkonnaministeerium (KKM) teatas 3. novembril, et esitas Soomele Eesti seisukoha Nord Streami gaasitoru keskkonnamõju hindamise kohta.
    Oma varasemate, 8.
  • Loe lähemalt...

  • Paluküla hiiemäe kaitsjad valiti hiie sõbraks
    28. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimunud “Hiie väe” tunnustamissündmusel kuulutati tänavuseks hiie sõbraks perekond Sepp: isa Arvi ja poeg Toivo Sepp ning tütar Lembi Välli; tunnustuse tõi aastaid väldanud tegevus Paluküla hiiemäe kaitsel.
    Et vältida arutut puhkekeskuse ehitust Rapla kihelkonna Paluküla hiide, on Sepad alates 2001.
  • Loe lähemalt...

  • 150 miljonit keskkonnahoidlikule energeetikale
    Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 23. novembril, et Eesti saab lähiajal neli elektri ja soojuse koostootmisjaama.
    Need valmivad lähiaastatel Aravetel, Ilmatsalus ning Oisu ja Vinni vallas, sest just nendesse paikadesse plaanitud jaamad said KIK-st positiivse rahastusotsuse.
  • Loe lähemalt...

  • Ilmunud on järjekordne mõisamark
    Eesti Post lasi 5. novembril käibele postimaksevahendi Saku mõisahoonega.
    Margi nimiväärtusega 5.50 krooni on kujundanud kunstnik Jaan Saar, kelle tööna on valminud kogu nüüd juba 11-margiline seeria.
  • Loe lähemalt...

  • Peugeot panustab loodusliku mitmekesisuse hoiusse
    Brasiilia osariik Mato Grosso, autohiid Peugeot ning Prantsuse metsateenistus (ONF) on allkirjastanud lepingu, mille järgi rajatakse Amazonases suure loodusväärtusega metsaalale 1800-hektarine eralooduskaitseala.
    Peugeot on väikese CO2-heitega (2008. aastal keskmiselt 138,1 g/km kohta) sõidukite tootmise liider Euroopas.
  • Loe lähemalt...

  • Ummikumaks päästab elusid
    Oleme Eesti Looduseski kirjutanud Stockholmi keskosas kehtestatud nn. ummikumaksust.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artikkel EL 2009/12

    Hülge jälg vees
    Meie esivanematel oli loomajälgede tundmine ellujäämiskunsti oluline osa. Maapinnal kulgevad jäljeread võimaldasid iidsetel küttidel leida ja jälitada söödavaid elukaid ning hoiduda ringihiilivate kiskjate teele sattumast.
  • Loe lähemalt...

  • Milline on hüljeste mõju kalandusele?
    Hallhülge järjest suureneva arvukuse tõttu küsitakse seda üha sagedamini. Tuleb tunnistada, et Eestis ei ole seni tehtud süvauuringuid hüljeste toitumise kohta.
  • Loe lähemalt...

  • Hülgepüük on kihnlaste oluline identiteedi tunnus
    Kihnu pärimuskultuur on tõstetud au sisse, kuid esiplaanil on just naise traditsioonilised tegevusalad. Kihnu mehe puhul on need kas seadusega keelatud või piiratud.
  • Loe lähemalt...

  • Organismi immuunvastus gripiviirusele
    Kõik viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid, nad ei ole võimelised ise oma valke sünteesima. Seetõttu on nad paljunemisvõimelised ainult nakatatud raku sees.
  • Loe lähemalt...

  • Jätkusuutlikkuse näidikulaud: tarkvara, mis ergutab huvilist statistikat analüüsima
    2009. aasta oktoobris sai statistikaametis valmis uuendatud tarkvara, mis võimaldab vaadata ja analüüsida Eestit puudutavat infot.
  • Loe lähemalt...
  •  

    viktoriin EL 2009/12

    Viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100”
    Tuleval aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910.
  • Loe lähemalt...
  •  

    aasta puu EL 2009/12

    Sarapuu salapärane mõju salukuusiku alustaimestikule
    Taimekoosluse mustri ja liigilise koosseisu kujunemisel on oluline osa seal kasvavate puude, põõsaste ning rohttaimede omavahelistel suhetel. Kas need suhted on konkureerivad, neutraalsed või hoopis sõbralikud, oleneb konkreetsetest koos elavatest organismidest ning nende kasvukeskkonnast.
  • Loe lähemalt...

  • Sarapuu ja sara puu
    Sarapuu nimetust on Gustav Vilbaste seostanud taraga ümbritsetud põlluaiaga – saraga (sarg : sara), mille ääres olevat rohkesti sarapuid kasvanud [5]. Ants Viires kordab raamatus „Puud ja inimesed” [4] Vilbaste seletust ja see on jõudnud paljudesse rahvalikesse väljaannetesse.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2009/12

    Inimliku ja loomaliku piir jääbki häguseks
    Loomaökoloogia professorit Raivo Mändi küsitlenud Toomas Kukk

    Raivo Mänd on sündinud 2. detsembril 1954 Saaremaal.
  • Loe lähemalt...
  •  

    fotovõistlus EL 2009/12

    Eesti Looduse kümnes fotovõistlus
    Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele saadeti ligikaudu 2000 pilti 300 autorilt. Erinevalt teistest samalaadsetest üritustest keskendub Eesti Looduse fotovõistlus looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde ka foto saamisloo.
  • Loe lähemalt...
  •  

    veebivalvur EL 2009/12

     

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet