Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/12 | SISUKORD
artikkel EL 2009/12

Hlge jlg vees
Meie esivanematel oli loomajlgede tundmine ellujmiskunsti oluline osa. Maapinnal kulgevad jljeread vimaldasid iidsetel kttidel leida ja jlitada sdavaid elukaid ning hoiduda ringihiilivate kiskjate teele sattumast.
  • Loe edasi...

  • Milline on hljeste mju kalandusele?
    Hallhlge jrjest suureneva arvukuse tttu ksitakse seda ha sagedamini. Tuleb tunnistada, et Eestis ei ole seni tehtud svauuringuid hljeste toitumise kohta.
  • Loe edasi...

  • Hlgepk on kihnlaste oluline identiteedi tunnus
    Kihnu primuskultuur on tstetud au sisse, kuid esiplaanil on just naise traditsioonilised tegevusalad. Kihnu mehe puhul on need kas seadusega keelatud vi piiratud.
  • Loe edasi...

  • Organismi immuunvastus gripiviirusele
    Kik viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid, nad ei ole vimelised ise oma valke snteesima. Seetttu on nad paljunemisvimelised ainult nakatatud raku sees.
  • Loe edasi...

  • Jtkusuutlikkuse nidikulaud: tarkvara, mis ergutab huvilist statistikat analsima
    2009. aasta oktoobris sai statistikaametis valmis uuendatud tarkvara, mis vimaldab vaadata ja analsida Eestit puudutavat infot.
  • Loe edasi...
  •  

    viktoriin EL 2009/12

    Viktoriinisari Eesti looduskaitse 100
    Tuleval aastal titub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 2009/12

    Sarapuu salaprane mju salukuusiku alustaimestikule
    Taimekoosluse mustri ja liigilise koosseisu kujunemisel on oluline osa seal kasvavate puude, psaste ning rohttaimede omavahelistel suhetel. Kas need suhted on konkureerivad, neutraalsed vi hoopis sbralikud, oleneb konkreetsetest koos elavatest organismidest ning nende kasvukeskkonnast.
  • Loe edasi...

  • Sarapuu ja sara puu
    Sarapuu nimetust on Gustav Vilbaste seostanud taraga mbritsetud plluaiaga saraga (sarg : sara), mille res olevat rohkesti sarapuid kasvanud [5]. Ants Viires kordab raamatus Puud ja inimesed [4] Vilbaste seletust ja see on judnud paljudesse rahvalikesse vljaannetesse.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2009/12

    Inimliku ja loomaliku piir jbki hguseks
    Loomakoloogia professorit Raivo Mndi ksitlenud Toomas Kukk

    Raivo Mnd on sndinud 2. detsembril 1954 Saaremaal.
  • Loe edasi...
  •  

    fotovistlus EL 2009/12

    Eesti Looduse kmnes fotovistlus
    Eesti Looduse tnavusele fotovistlusele saadeti ligikaudu 2000 pilti 300 autorilt. Erinevalt teistest samalaadsetest ritustest keskendub Eesti Looduse fotovistlus looduse tundmisele: fotograaf peab vimalikult tpselt mrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde ka foto saamisloo.
  • Loe edasi...
  •  

    veebivalvur EL 2009/12

     

    toimetajaveerg EL 2009/12

    Haiguste ravi kontrollitud
    Tnu detsembrile oli td rohkem kui muidu. Eesti Looduse fotovistlus, kuhu selgi aastal kolmsada fotograafi saatsid oma kaks tuhat pilti, nudis thelepanu ning terve aasta numbrite registri koostamine vttis meil samuti tubli tki aega.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2009/12

    Seal’s trace in the water
    Mart Jüssi describes the newest results of the survey of the marked grey and ringed seals: seals move over long distances in the Baltic Sea. Using a modern technology – Fastloc GPS receiver that encompasses a little mobile phone and sends signals every time the seal hits the water rim – the scientists have managed to get some new knowledge about these water-based mammals.
  • Loe edasi...
  •  

    in memoriam EL 2009/12

    Mall Vaasma
    22. veebruar 1945 4.
  • Loe edasi...

  • Georg Milnder
    22. aprill 1932 6.
  • Loe edasi...

  • Endel Laas
    29. august 1915 1.
  • Loe edasi...

  • Indrek Martinson
    26. detsember 1937 14.
  • Loe edasi...

  • Jaan-Mati Punning
    13. mrts 1940 21.
  • Loe edasi...
  •  

    tjuhend EL 2009/12

    Lennumeistrite pildistamine
    Hmarik on metsa enda alla matnud, kuid metsalagendikul kestab pev pisut kauem. Ei ole veel ige aeg lahkuda.
  • Loe edasi...
  •  

    poster EL 2009/12

    Meie oma draakon
    Kui kellelegi esimest korda mainin, et kin sukeldumas ja vtan vee alla kaasa ka fotoaparaadi, siis tavaline reaktsioon on, et vlismaa vetes on muidugi soe ja lahe, aga palju sa sinna juad. Prast mningast teavitust Eesti veealuse maailma vaatamisvrsuste ja vlude kohta avaldatakse siiski arvamust, et ega siin ju ei saa pildistada: vesi meil nii sogane.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2009/12

    Kas sstupirn tepoolest midagi sstab?
    Tartu likooli tehnoloogiainstituudi hoones on eranditult pevavalguslambid. Arvestasin kokku, et kui sama valgustuse saamiseks kasutaksime hglampe, oleks aastane elektriarve umbes 500 000 krooni vrra suurem.
  • Loe edasi...

  • Milleks ja kuidas luuakse Eesti elurikkuse andmebaasi?
    Pikka aega vldanud evolutsiooni tulemusena on erilaadsetes keskkonnatingimustes eri kliimavtmetes, eri mandritel ja maastikutpidel, igas elupaigas kujunenud iseloomulikud liikide kooslused, mille seisund kajastab otsesemalt vi kaudsemalt meie elukeskkonna seisundit.
  • Loe edasi...
  •  

    snumid EL 2009/12

    Thusaimad keskkonnateod: kilekotitrje ja laste keskkonnakasvatus
    1. detsembril autasustas keskkonnaministeerium jrjekordse vistluse Aasta keskkonnategu parimaid.
    Kuuendat korda vaetud kategooriates Keskkonnategu ja Keskkonnateoke esitati tnavu mneti vhem kandidaate kui varasematel kordadel: vastavalt heksa ja kuus.
  • Loe edasi...

  • Eesti seisukoht Nord Streami asjus
    Keskkonnaministeerium (KKM) teatas 3. novembril, et esitas Soomele Eesti seisukoha Nord Streami gaasitoru keskkonnamju hindamise kohta.
    Oma varasemate, 8.
  • Loe edasi...

  • Palukla hiieme kaitsjad valiti hiie sbraks
    28. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimunud Hiie ve tunnustamissndmusel kuulutati tnavuseks hiie sbraks perekond Sepp: isa Arvi ja poeg Toivo Sepp ning ttar Lembi Vlli; tunnustuse ti aastaid vldanud tegevus Palukla hiieme kaitsel.
    Et vltida arutut puhkekeskuse ehitust Rapla kihelkonna Palukla hiide, on Sepad alates 2001.
  • Loe edasi...

  • 150 miljonit keskkonnahoidlikule energeetikale
    Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 23. novembril, et Eesti saab lhiajal neli elektri ja soojuse koostootmisjaama.
    Need valmivad lhiaastatel Aravetel, Ilmatsalus ning Oisu ja Vinni vallas, sest just nendesse paikadesse plaanitud jaamad said KIK-st positiivse rahastusotsuse.
  • Loe edasi...

  • Ilmunud on jrjekordne misamark
    Eesti Post lasi 5. novembril kibele postimaksevahendi Saku misahoonega.
    Margi nimivrtusega 5.50 krooni on kujundanud kunstnik Jaan Saar, kelle tna on valminud kogu nd juba 11-margiline seeria.
  • Loe edasi...

  • Peugeot panustab loodusliku mitmekesisuse hoiusse
    Brasiilia osariik Mato Grosso, autohiid Peugeot ning Prantsuse metsateenistus (ONF) on allkirjastanud lepingu, mille jrgi rajatakse Amazonases suure loodusvrtusega metsaalale 1800-hektarine eralooduskaitseala.
    Peugeot on vikese CO2-heitega (2008. aastal keskmiselt 138,1 g/km kohta) sidukite tootmise liider Euroopas.
  • Loe edasi...

  • Ummikumaks pstab elusid
    Oleme Eesti Looduseski kirjutanud Stockholmi keskosas kehtestatud nn. ummikumaksust.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012