Eesti Looduse fotovõistlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/2 | SISUKORD
Intervjuu EL 2010/2

Evolutsioonibioloogia aitab mõista ühiskonda tervikuna
Oled avaldanud artikleid nii paljudel eri teemadel, et kõrvaltvaatajal on üsna raske saada su tegevusest ülevaadet.


Alustasin ornitoloogina, aga alates doktoriväitekirja kaitsmisest ei ole ma enam linnuteadlane olnud, pigem evolutsioonibioloog* või käitumisökoloog. Mind ei huvita liigid, mind ei huvita linnud …
  • Loe lähemalt...
  •  

    Tsitrused EL 2010/2

    Bergamott: tsitrus, mis võlub lõhnaga
    Tsitrusviljad samastuvad inimestel oran˛i koore, magusa maitse ja mahlakusega. Bergamotipuu mõrkjatel andidel pole õigupoolest ühtegi neist omadustest, kuid nendest saadakse hinnalist eeterlikku õli, mida tarvitatakse mitmeti.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Eesti looduskaitse 100 EL 2010/2

    Gustav Vilbaste, looduskaitsja võimust sõltumata
    Meie looduskaitse suurmees Gustav Vilbaste jõudis palju: Vilbaste kui õpetaja, botaanik ja etnobotaanik, ornitoloog, allikate ja rändrahnude uurija, rahvapärimuse ja taimenimetuste talletaja, keelemees, teaduse popularisaator, kodu-uurija ja nii edasi. Tema laiahaardelise töö ühine nimetaja on kindlasti looduskaitse: kogu elu kulges selle tähe all; kõige kaalukam oli ehk tegevus looduskaitseinspektorina.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2010/2

    Tree of the Year: Bird Cherry, the plum tree of forest edges
    Ott Luuk introduces an ordinary tree: even city people do not have to go looking for it from afar. However, the bird cherry is nowadays well known only in period of blooming.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/2

    Aasta linnul on ka tänavu veeb
    Kodukaku aasta eeskujul on ornitoloogiaühingu veebis avatud ka tänavuse aasta linnu koduleht.
    Võrgupaigast www.eoy.ee/ogijad leiab lugemist ja pildimaterjali kõigi meil elavate õgijaliikide kohta, uudiseid aasta linnu projekti tegevuse ja osalusvõimaluste kohta; vaadata saab Chintis Lundgreni lustakat joonisfilmi „Hallõgija”. Õgija-aasta alguses keskendutaksegi rohkem hallõgijale ning oodatud on teated selle liigi talviste vaatluste kohta.
  • Loe lähemalt...

  • Lauamäng õpetab jäätmeid vähendama
    Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11071 leiate keskkonnateemalise lauamängu „Vähendame võidu”, mille eesmärk on õpetada lastele, kuidas vältida ja vähendada jäätmete teket.
    Mäng on mõeldud eelkõige kooliõpilastele ning aitab keerulist jäätmekäitluse teemat lastele arusaadavamaks teha. Mängides saab teada, mil moel vältida ja vähendada jäätmete teket: nii nippe, kuidas koduses majapidamises jäätmetega toimida kui ka ideid targaks poodlemiseks.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnahariduskeskus liitus lugemisaastaga
    Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks.
    Tartu loodusmaja korraldab seetõttu oma õpilastele jaanuarist maini vältava lugemisviktoriini. Iga kuu soovitatakse õpilastel lugeda teatud loodusteemalisi raamatuid ning korraldatakse nende põhjal viktoriin.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kliima EL 2010/2

    Kriitiline pilk Eesti kliimapoliitikale
    Kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyōto protokolliga ühinedes oli Eesti poliitikutel arvamus, et tööstustoodangu mahu kahanemisega kaasnenud kasvhoonegaaside heite vähenemine võimaldab meil mugavalt loota, et me ise ei peagi kasvuhoonegaaside heidet tegelikult vähendama. See aga oli ennatlik.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/2

    Õitsvat toomingat oodates
    Tutvustame seekord pikemalt tänavuse aasta puud toomingat, mis enamikule inimestest seostub kohe lehekuu ja lauluga „Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis”. Ka siinne põhilugu algab sõnaga „maikuu” ning kohe tekib küsimus, miks peaks just veebruaris tutvustama puuliiki, mis on kõige silmapaistvam ja tuntum hoopis lehekuul.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2010/2

    Talviste äärmustega jaanuar
    2010. aasta jaanuar jääb mällu tõsitalviste ilmade ning mitme ilmastikurekordiga.
  • Loe lähemalt...

  • Looduskülastuse planeerimine aitab loodust hoida
    Eelmisel aastal keskkonnaameti tellitud uuringus „Turismi mõju Kõpu poolsaare rannikule” analüüsiti, kuidas aastatel 2005–2007 rajatud puhketurismi suunav infrastruktuur on mõjutanud inimeste käitumist looduses.
    Inimtegevuse jälgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikulõigul Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni. Uurimistulemusi võrreldi 2003.
  • Loe lähemalt...

  • Jõevähi varude seis Eestis on kehvapoolne
    Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuriti 2009. aastal jõevähi varude seisundit.
    Uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutuseks järgmiseks viieks aastaks.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti teadlased uurivad koostöös soomlastega laevade heitgaaside mõju
    Keskkonnaministeerium teatas 18. jaanuaril, et Soome ja Eesti teadlased loovad koostöös operatiivset seirevõrgustikku, et hinnata laevanduse põhjustatud lämmastikoksiidide (NOx) ja vääveloksiidide (SOx) heidet.
    Algatatud on projekt, selgitamaks laevade heitgaaside mõju õhu kvaliteedile ja merekeskkonnale Läänemere piirkonnas.
  • Loe lähemalt...

  • Läbi lodu rabast randa
    Palupõhja ja Muraste looduskool esitlesid 22. jaanuaril Tartus ja 25.
  • Loe lähemalt...

  • Algas keskkonnauurimistööde võistlus
    Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kuulutavad välja üleriigilise õpilaste keskkonnauurimistööde võistluse. Parimate tööde esitajad saavad maikuus osaleda Türgis rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil.
    Osaleda võivad 6.–12.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2010/2

    Veel kord luuderohust
    Luuderohust on Eesti Looduse veergudel ikka ja jälle juttu olnud. Enamasti on sealjuures sedastatud, et see kaitsealune taim kasvab Eestis looduslikult vaid läänesaartel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Läänemeri EL 2010/2

    Mattunud järvesetted peegeldavad Läänemere arengulugu
    Saaremaa loodus on kaunis ja mitmekesine, peites endas hulganisti loodusharuldusi, nagu näiteks Kaali meteoriidikraater. Geoloogilises mõttes on Saaremaa kui saar siiski alles noor, kuna saare kõrgemad alad Lagenõmme ja Audaku lähedal kerkisid üle merepinna ligikaudu 11 600 aastat tagasi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EOK 25 EL 2010/2

    Eesti orhideekaitse klubi on kahekümne viiene
    Eesti orhideekaitse klubi asutati 19. veebruaril 1985 orhideehuviliste ühendusena, mille eesmärk on õppida tundma, tutvustada ja uurida kodumaa käpalisi ja aidata kaasa nende kaitsele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2010/2

    Viitna maastikukaitseala: järved mägede vahel
    Viitnalt leiab ooside ja mõhnade vahelt kolm tüübilt täiesti erinevat järve ning kauni eripalgelise metsamaastiku. Selleks tuleb aga Pikkjärve põhjakalda mõnusalt liivarannalt suunduda kaugemale metsade rüppe.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2010/2

    Mis on uutes õppekavades muutunud loodusteaduste vallas?
    Rahvusvahelised uuringud näitavad ilmekalt, et loodusteadustes on tekkinud tugev negatiivne seos õpilaste huvide ja nende saavutuste vahel ning üha vähem noori huvitub loodusteadustest ja tehnoloogiast. Seetõttu on enamik Euroopa ja OECD riike hakanud suurema tähelepanuga kujundama õpilaste kirjaoskust loodusteaduste- ja tehnoloogia vallas.
  • Loe lähemalt...

  • Miks Hiiumaa praam kipub merepõhja kinni jääma?
    Lühike vastus on: meri on madal ja laevade süvis liialt suur. Siiski, enamasti sujub laevaliiklus tõrgeteta.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2010/2

    Toomingas, metsaserva ploomipuu
    Maikuu. On esimesed tõeliselt soojad õhtud ja kellel vähegi võimalik, nokitseb pimeduse saabumiseni aias, käib pargis jalutamas või vähemalt otsib sügisel hoolikalt kõrvale pandud kola seest välja ufogrilli.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud EL 2010/2

    Kas karud saavad naljast aru
    KARUD
    Bernd Brunner. Tõlkinud Kadri Leit, toimetanud Marje Lehtsaar.
  • Loe lähemalt...

  • Sain haarata hetki
    SAIN HAARATA HETKI. ILMAR VANANURM.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti ajalugu
    EESTI AJALUGU. SEPPO ZETTERBERG.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõnumid EL 2010/2

    Kellel õlalepatsutus, kellel kirves

    Üheksat Eesti keskkonnaorganisatsiooni ühendav keskkonnaühenduste koda (EKO) on kuuendat korda valinud aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve.
    2009. aasta parimaks keskkonnateoks tunnistati teadlaste Ivar Puura ja Tarmo Soomere algatus, juhtimaks tähelepanu Nord Streami gaasitoru rajamise võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele.
  • Loe lähemalt...

  • Eestiga seotud teadlased on kantud maailmakaardile
    Tartu ülikoolis esitleti 28. jaanuaril digitaalkaarti 188 geograafilise objektiga, mis on nime saanud 58 Eestiga seotud teadlase või maadeuurija järgi.
    „19.
  • Loe lähemalt...

  • EBÜ valis auliikmeid
    Aasta alguses toimusid Tartus Eesti bioloogiaõpetajate talvepäevad ja konverents.
    7. jaanuaril peeti samas ka Eesti bioloogiaõpetajate ühingu (EBÜ) üldkoosolek, kus valiti ühingu auliikmeteks Tartu ülikooli emeriitprofessor, akadeemik Erast Parmasto ja bioloogiaõpetaja Kaupo Järviste.
  • Loe lähemalt...

  • Peipsi järve elu tuba leiab uue kodu
    Suvel avatakse Jõgevamaal Kasepääl püsinäitus „Peipsi järve elu tuba”.
    Selle keerulise saatusega väljapaneku idee on pärit Peipsi koostöökeskuselt, valmis ta aga MTÜ Studio Viridis Loodusharidus eestvedamisel suure hulga inimeste ja kümmekonna firma ühistöö viljana 2005. aastal.
  • Loe lähemalt...

  • Unikaalsed linnuhääleplaadid
    Saksamaa muusikakirjastus Ample on üllitanud kaks heliplaati röövlinnuhäältega.
    Linnusõbrad teavad hästi, et kui tavapäraste laululinnulauludega helikandjaid pole kuigi keeruline hankida, siis teiste linnurühmade häälitsuste salvestajaid-väljaandjaid on hoopis napimalt. Ja ilmselt kõige raskem on leida just röövlinnuhääli.
    Kõnealustel plaatidel on 45 pistriku- ja 58 muu röövlinnuliigi hääli, kokku 311 salvestust kogupikkusega 156 minutit.
  • Loe lähemalt...

  • Uued liigid: vast avastatud ja juba kadumas
    USA ja Ecuadori teadlaste töörühm, kes töötab looduskaitseorganisatsioonile Reptile & Amphibian Ecology International (RAEI), avastas ranniku-Ecuadoris tõelise elurikkuse aardepaiga: leiti uus tömbininaline nälkjatest toituv maoliik ning tervelt 30 vihmakonnaliiki.
    Nälkjatoidulise mao lähim sugulane elab Peruus, 350 miili eemal. Töörühmaga liitunud 15-aastane vabatahtlik leidis ka ühe maotoidulise mao, kes varem oli olnud tuntud vaid Panamas, üle 600 miili kaugusel.
  • Loe lähemalt...

  • Arktika igikeltsast lekib metaani
    Ekspertide kinnitusel on metaani Arktikas hakanud viie viimase aasta jooksul eralduma varasest ligi kolmandiku võrra rohkem; selle nähtuse põhjus on kerkiv temperatuur.
    Briti teadlaste avastus on osa ulatuslikust ülemaailmsest märgalade metaaniheite uuringust. Pool metaaniheidet tuleb troopikast, kõige rohkem Amazonase ja Kongo jõe vesikonnast.
  • Loe lähemalt...

  • Invasiivliikide oht on ülisuur
    Maailma invasiivliikide programmi GISP värske raport kinnitab, et invasiivliigid – alates haigusetekitajatest ja taimedest kuni rottide ja kitsedeni – on üks kolmest suurimast ohust planeedi elurikkusele.
    Raportis uuriti olukorda 57 riigis ja leiti, et keskmiselt on igas neist 50 elurikkusele negatiivselt mõjuvat mittepärismaist liiki. Kõige vähem, üheksa, leiti selliseid liike Ekvatoriaal-Guineas, enim, 222, Uus-Meremaal.
  • Loe lähemalt...

  • Tuulegeneraatorid talitlevad kui hernehirmutised
    Enamasti tikutakse väitma, et tuuleparkide ohtlikkuse kohta lindudele pole otseseid tõendeid. Nüüd kinnitavad Briti kuningliku linnukaitseühingu RSPB uurijad, et suured vehkijad mõjuvad paljudele liikidele, näiteks viudele, rüütadele, rabapüüdele ja koovitajatele hiiglaslike peletitena ja sunnivad neid asuma tuuleparkide naabrusest teisale.
    Esialgu on selle mõjuri tähtsus väike, sest tuuleparke on veel suhteliselt vähe.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ajalugu EL 2010/2

    Ajalugu
    75 aastat tagasi

    Kiiremat edasinihkumist on märgata Kasari ja Pärnu jõgikondades, mida võiks katsuda seletada oletusega, et just läänerannikul ka Litorina-ajal leidus meil suuremaid riimvee alasid, mistõttu sealsed elualad oleksid vanemad ja ulatuslikumad. Levik põhjarannikut pidi toimus alles hiljem Mya-mere staadiumis, kui vesi mahkjamaks muutus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aastaajad EL 2010/2

    Eestlane ja aastaajad
    Aastaaegade vaheldumine mõjutab kõiki Maal elavaid olendeid. Üldiselt arvatakse, et inimühiskond areneb väliskeskkonnast üha sõltumatumaks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2010/2

    Naiste rand
    Eesti talved on tavaliselt lumevaesed ja vihmased, ilusat talveilma on viimastel aastatel üsna vähe olnud. See aasta on õnneks teistsugune, pakkudes fotohuvilistele palju pildistamisrõõmu.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Seened EL 2010/2

    Kuidas tulevad Eestisse uued seeneliigid
    Kuidas nad tulevad? Eks vaadakem ühe näite abil, mil moel täienes Eesti seente elektroonne nimestik Euroopas üliharuldase seeneliigiga, mida meil varem polnud märgatud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet