Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/2 | SISUKORD
Kliima EL 2010/2

Kriitiline pilk Eesti kliimapoliitikale
Kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyto protokolliga hinedes oli Eesti poliitikutel arvamus, et tstustoodangu mahu kahanemisega kaasnenud kasvhoonegaaside heite vhenemine vimaldab meil mugavalt loota, et me ise ei peagi kasvuhoonegaaside heidet tegelikult vhendama. See aga oli ennatlik.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/2

    itsvat toomingat oodates
    Tutvustame seekord pikemalt tnavuse aasta puud toomingat, mis enamikule inimestest seostub kohe lehekuu ja lauluga Maikuu, suur toomepuu, uhke ja isi tis. Ka siinne philugu algab snaga maikuu ning kohe tekib ksimus, miks peaks just veebruaris tutvustama puuliiki, mis on kige silmapaistvam ja tuntum hoopis lehekuul.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2010/2

    Talviste rmustega jaanuar
    2010. aasta jaanuar jb mllu tsitalviste ilmade ning mitme ilmastikurekordiga.
  • Loe edasi...

  • Loodusklastuse planeerimine aitab loodust hoida
    Eelmisel aastal keskkonnaameti tellitud uuringus Turismi mju Kpu poolsaare rannikule analsiti, kuidas aastatel 20052007 rajatud puhketurismi suunav infrastruktuur on mjutanud inimeste kitumist looduses.
    Inimtegevuse jlgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikuligul Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni. Uurimistulemusi vrreldi 2003.
  • Loe edasi...

  • Jevhi varude seis Eestis on kehvapoolne
    Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuriti 2009. aastal jevhi varude seisundit.
    Uuringu kigus seirati Prnumaa, Raplamaa ja Jrvamaa jevhi veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jevhi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutuseks jrgmiseks viieks aastaks.
  • Loe edasi...

  • Eesti teadlased uurivad koosts soomlastega laevade heitgaaside mju
    Keskkonnaministeerium teatas 18. jaanuaril, et Soome ja Eesti teadlased loovad koosts operatiivset seirevrgustikku, et hinnata laevanduse phjustatud lmmastikoksiidide (NOx) ja vveloksiidide (SOx) heidet.
    Algatatud on projekt, selgitamaks laevade heitgaaside mju hu kvaliteedile ja merekeskkonnale Lnemere piirkonnas.
  • Loe edasi...

  • Lbi lodu rabast randa
    Paluphja ja Muraste looduskool esitlesid 22. jaanuaril Tartus ja 25.
  • Loe edasi...

  • Algas keskkonnauurimistde vistlus
    Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kuulutavad vlja leriigilise pilaste keskkonnauurimistde vistluse. Parimate tde esitajad saavad maikuus osaleda Trgis rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olmpiaadil.
    Osaleda vivad 6.12.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2010/2

    Veel kord luuderohust
    Luuderohust on Eesti Looduse veergudel ikka ja jlle juttu olnud. Enamasti on sealjuures sedastatud, et see kaitsealune taim kasvab Eestis looduslikult vaid lnesaartel.
  • Loe edasi...
  •  

    Lnemeri EL 2010/2

    Mattunud jrvesetted peegeldavad Lnemere arengulugu
    Saaremaa loodus on kaunis ja mitmekesine, peites endas hulganisti loodusharuldusi, nagu niteks Kaali meteoriidikraater. Geoloogilises mttes on Saaremaa kui saar siiski alles noor, kuna saare krgemad alad Lagenmme ja Audaku lhedal kerkisid le merepinna ligikaudu 11 600 aastat tagasi.
  • Loe edasi...
  •  

    EOK 25 EL 2010/2

    Eesti orhideekaitse klubi on kahekmne viiene
    Eesti orhideekaitse klubi asutati 19. veebruaril 1985 orhideehuviliste hendusena, mille eesmrk on ppida tundma, tutvustada ja uurida kodumaa kpalisi ja aidata kaasa nende kaitsele.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitsealad EL 2010/2

    Viitna maastikukaitseala: jrved mgede vahel
    Viitnalt leiab ooside ja mhnade vahelt kolm tbilt tiesti erinevat jrve ning kauni eripalgelise metsamaastiku. Selleks tuleb aga Pikkjrve phjakalda mnusalt liivarannalt suunduda kaugemale metsade rppe.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2010/2

    Mis on uutes ppekavades muutunud loodusteaduste vallas?
    Rahvusvahelised uuringud nitavad ilmekalt, et loodusteadustes on tekkinud tugev negatiivne seos pilaste huvide ja nende saavutuste vahel ning ha vhem noori huvitub loodusteadustest ja tehnoloogiast. Seetttu on enamik Euroopa ja OECD riike hakanud suurema thelepanuga kujundama pilaste kirjaoskust loodusteaduste- ja tehnoloogia vallas.
  • Loe edasi...

  • Miks Hiiumaa praam kipub merephja kinni jma?
    Lhike vastus on: meri on madal ja laevade svis liialt suur. Siiski, enamasti sujub laevaliiklus trgeteta.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2010/2

    Toomingas, metsaserva ploomipuu
    Maikuu. On esimesed teliselt soojad htud ja kellel vhegi vimalik, nokitseb pimeduse saabumiseni aias, kib pargis jalutamas vi vhemalt otsib sgisel hoolikalt krvale pandud kola seest vlja ufogrilli.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2010/2

    Kas karud saavad naljast aru
    KARUD
    Bernd Brunner. Tlkinud Kadri Leit, toimetanud Marje Lehtsaar.
  • Loe edasi...

  • Sain haarata hetki
    SAIN HAARATA HETKI. ILMAR VANANURM.
  • Loe edasi...

  • Eesti ajalugu
    EESTI AJALUGU. SEPPO ZETTERBERG.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2010/2

    Kellel lalepatsutus, kellel kirves

    heksat Eesti keskkonnaorganisatsiooni hendav keskkonnahenduste koda (EKO) on kuuendat korda valinud aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve.
    2009. aasta parimaks keskkonnateoks tunnistati teadlaste Ivar Puura ja Tarmo Soomere algatus, juhtimaks thelepanu Nord Streami gaasitoru rajamise vimalikele negatiivsetele keskkonnamjudele.
  • Loe edasi...

  • Eestiga seotud teadlased on kantud maailmakaardile
    Tartu likoolis esitleti 28. jaanuaril digitaalkaarti 188 geograafilise objektiga, mis on nime saanud 58 Eestiga seotud teadlase vi maadeuurija jrgi.
    19.
  • Loe edasi...

  • EB valis auliikmeid
    Aasta alguses toimusid Tartus Eesti bioloogiapetajate talvepevad ja konverents.
    7. jaanuaril peeti samas ka Eesti bioloogiapetajate hingu (EB) ldkoosolek, kus valiti hingu auliikmeteks Tartu likooli emeriitprofessor, akadeemik Erast Parmasto ja bioloogiapetaja Kaupo Jrviste.
  • Loe edasi...

  • Peipsi jrve elu tuba leiab uue kodu
    Suvel avatakse Jgevamaal Kasepl psinitus Peipsi jrve elu tuba.
    Selle keerulise saatusega vljapaneku idee on prit Peipsi koostkeskuselt, valmis ta aga MT Studio Viridis Loodusharidus eestvedamisel suure hulga inimeste ja kmmekonna firma hist viljana 2005. aastal.
  • Loe edasi...

  • Unikaalsed linnuhleplaadid
    Saksamaa muusikakirjastus Ample on llitanud kaks heliplaati rvlinnuhltega.
    Linnusbrad teavad hsti, et kui tavapraste laululinnulauludega helikandjaid pole kuigi keeruline hankida, siis teiste linnurhmade hlitsuste salvestajaid-vljaandjaid on hoopis napimalt. Ja ilmselt kige raskem on leida just rvlinnuhli.
    Knealustel plaatidel on 45 pistriku- ja 58 muu rvlinnuliigi hli, kokku 311 salvestust kogupikkusega 156 minutit.
  • Loe edasi...

  • Uued liigid: vast avastatud ja juba kadumas
    USA ja Ecuadori teadlaste trhm, kes ttab looduskaitseorganisatsioonile Reptile & Amphibian Ecology International (RAEI), avastas ranniku-Ecuadoris telise elurikkuse aardepaiga: leiti uus tmbininaline nlkjatest toituv maoliik ning tervelt 30 vihmakonnaliiki.
    Nlkjatoidulise mao lhim sugulane elab Peruus, 350 miili eemal. Trhmaga liitunud 15-aastane vabatahtlik leidis ka he maotoidulise mao, kes varem oli olnud tuntud vaid Panamas, le 600 miili kaugusel.
  • Loe edasi...

  • Arktika igikeltsast lekib metaani
    Ekspertide kinnitusel on metaani Arktikas hakanud viie viimase aasta jooksul eralduma varasest ligi kolmandiku vrra rohkem; selle nhtuse phjus on kerkiv temperatuur.
    Briti teadlaste avastus on osa ulatuslikust lemaailmsest mrgalade metaaniheite uuringust. Pool metaaniheidet tuleb troopikast, kige rohkem Amazonase ja Kongo je vesikonnast.
  • Loe edasi...

  • Invasiivliikide oht on lisuur
    Maailma invasiivliikide programmi GISP vrske raport kinnitab, et invasiivliigid alates haigusetekitajatest ja taimedest kuni rottide ja kitsedeni on ks kolmest suurimast ohust planeedi elurikkusele.
    Raportis uuriti olukorda 57 riigis ja leiti, et keskmiselt on igas neist 50 elurikkusele negatiivselt mjuvat mitteprismaist liiki. Kige vhem, heksa, leiti selliseid liike Ekvatoriaal-Guineas, enim, 222, Uus-Meremaal.
  • Loe edasi...

  • Tuulegeneraatorid talitlevad kui hernehirmutised
    Enamasti tikutakse vitma, et tuuleparkide ohtlikkuse kohta lindudele pole otseseid tendeid. Nd kinnitavad Briti kuningliku linnukaitsehingu RSPB uurijad, et suured vehkijad mjuvad paljudele liikidele, niteks viudele, rtadele, rabapdele ja koovitajatele hiiglaslike peletitena ja sunnivad neid asuma tuuleparkide naabrusest teisale.
    Esialgu on selle mjuri thtsus vike, sest tuuleparke on veel suhteliselt vhe.
  • Loe edasi...
  •  

    Ajalugu EL 2010/2

    Ajalugu
    75 aastat tagasi

    Kiiremat edasinihkumist on mrgata Kasari ja Prnu jgikondades, mida viks katsuda seletada oletusega, et just lnerannikul ka Litorina-ajal leidus meil suuremaid riimvee alasid, mistttu sealsed elualad oleksid vanemad ja ulatuslikumad. Levik phjarannikut pidi toimus alles hiljem Mya-mere staadiumis, kui vesi mahkjamaks muutus.
  • Loe edasi...
  •  

    Aastaajad EL 2010/2

    Eestlane ja aastaajad
    Aastaaegade vaheldumine mjutab kiki Maal elavaid olendeid. ldiselt arvatakse, et inimhiskond areneb vliskeskkonnast ha sltumatumaks.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2010/2

    Naiste rand
    Eesti talved on tavaliselt lumevaesed ja vihmased, ilusat talveilma on viimastel aastatel sna vhe olnud. See aasta on nneks teistsugune, pakkudes fotohuvilistele palju pildistamisrmu.
  • Loe edasi...
  •  

    Seened EL 2010/2

    Kuidas tulevad Eestisse uued seeneliigid
    Kuidas nad tulevad? Eks vaadakem he nite abil, mil moel tienes Eesti seente elektroonne nimestik Euroopas liharuldase seeneliigiga, mida meil varem polnud mrgatud.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2010/2

    Evolutsioonibioloogia aitab mista hiskonda tervikuna
    Oled avaldanud artikleid nii paljudel eri teemadel, et krvaltvaatajal on sna raske saada su tegevusest levaadet.


    Alustasin ornitoloogina, aga alates doktorivitekirja kaitsmisest ei ole ma enam linnuteadlane olnud, pigem evolutsioonibioloog* vi kitumiskoloog. Mind ei huvita liigid, mind ei huvita linnud
  • Loe edasi...
  •  

    Tsitrused EL 2010/2

    Bergamott: tsitrus, mis vlub lhnaga
    Tsitrusviljad samastuvad inimestel orani koore, magusa maitse ja mahlakusega. Bergamotipuu mrkjatel andidel pole igupoolest htegi neist omadustest, kuid nendest saadakse hinnalist eeterlikku li, mida tarvitatakse mitmeti.
  • Loe edasi...
  •  

    Eesti looduskaitse 100 EL 2010/2

    Gustav Vilbaste, looduskaitsja vimust sltumata
    Meie looduskaitse suurmees Gustav Vilbaste judis palju: Vilbaste kui petaja, botaanik ja etnobotaanik, ornitoloog, allikate ja rndrahnude uurija, rahvaprimuse ja taimenimetuste talletaja, keelemees, teaduse popularisaator, kodu-uurija ja nii edasi. Tema laiahaardelise t hine nimetaja on kindlasti looduskaitse: kogu elu kulges selle the all; kige kaalukam oli ehk tegevus looduskaitseinspektorina.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2010/2

    Tree of the Year: Bird Cherry, the plum tree of forest edges
    Ott Luuk introduces an ordinary tree: even city people do not have to go looking for it from afar. However, the bird cherry is nowadays well known only in period of blooming.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/2

    Aasta linnul on ka tnavu veeb
    Kodukaku aasta eeskujul on ornitoloogiahingu veebis avatud ka tnavuse aasta linnu koduleht.
    Vrgupaigast www.eoy.ee/ogijad leiab lugemist ja pildimaterjali kigi meil elavate gijaliikide kohta, uudiseid aasta linnu projekti tegevuse ja osalusvimaluste kohta; vaadata saab Chintis Lundgreni lustakat joonisfilmi Hallgija. gija-aasta alguses keskendutaksegi rohkem hallgijale ning oodatud on teated selle liigi talviste vaatluste kohta.
  • Loe edasi...

  • Lauamng petab jtmeid vhendama
    Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11071 leiate keskkonnateemalise lauamngu Vhendame vidu, mille eesmrk on petada lastele, kuidas vltida ja vhendada jtmete teket.
    Mng on meldud eelkige koolipilastele ning aitab keerulist jtmekitluse teemat lastele arusaadavamaks teha. Mngides saab teada, mil moel vltida ja vhendada jtmete teket: nii nippe, kuidas koduses majapidamises jtmetega toimida kui ka ideid targaks poodlemiseks.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnahariduskeskus liitus lugemisaastaga
    Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks.
    Tartu loodusmaja korraldab seetttu oma pilastele jaanuarist maini vltava lugemisviktoriini. Iga kuu soovitatakse pilastel lugeda teatud loodusteemalisi raamatuid ning korraldatakse nende phjal viktoriin.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012