Eesti Looduse fotovõistlus
2010/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/5 | SISUKORD
Raamatud EL 2010/5

Raamatud
JÄRVAMAA PÄRANDKULTUURIST. PROJEKTIJUHT VAIKE POMMER, KOOSTANUD ELLE NÄPPO, KÜLJENDANUD EESTI LOODUSFOTO.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2010/5

    Hiiumaa mees keskkonnaameti kaptenisillal
    Andres Onemar, teie juhitav keskkonnaamet on toredas titaeas – natuke üle aasta. Kas käimine on selge?
    (Muiates.) Ega meil polnud valikut, roomamise aega ei olnud: 1.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2010/5

    Kuidas tähistatakse elurikkuse aastat?
    ÜRO on 2010. aasta kuulutanud rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks, et juhtida tähelepanu maailma looduse mitmekesisusele ja selle olulisusele ning kutsuda inimesi üles elurikkust hoidma.
    Hoolimata jõupingutustest hävib elurikkus endiselt.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas edeneb looduskaitse arengukava koostamine?
    Lühidalt vastata võiks mitmeti, näiteks klassikaliselt: tänan küsimast, väga hästi. Või siis, tsiteerides Calvini ja Hobbesi koomiksit: same shit, just another day.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Eesti haruldused EL 2010/5

    Punane tolmpea, Eesti tänavuse aasta orhidee
    Elurikkuse aasta annab hea võimaluse tutvustada ohustatud liike. See on ajendanud valima ka aasta lille ja orhideed; paljudes Lääne-Euroopa maades on see tava juba aastakümnetepikkune.
  • Loe lähemalt...

  • Mugultorik
    Eestis kaitset pälvivate liikide seas leidub oma levila piiril kasvavaid suuri haruldusi, kes on ohustatud oma sarnasuse tõttu tavaliste seentega või jäävad nad käidavates kohtades jalgu. Nendele tunnustele vastab ka Eestis teise kategooria kaitsealune, punase raamatu nimestikus äärmiselt ohustatuks peetav mugultorik Polyporus tuberaster (Pers.) Fr.
  • Loe lähemalt...

  • Villimardikad ehk „maiussid”, põneva eluviisiga putukad
    Käes on mai, looduse ärkamise aeg. Loodusehuvilistele algab taas avastuste aeg.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõnumid EL 2010/5

    Suurveepäevad Tartus
    Vaevalt et tartlased ja Tartu külalised on Emajõge mõnel kuul niisama palju pildistanud kui tänavu märtsis.
    Kui märtsi lõpus hakati tasapisi arvama, et ega tänavu teab mis suurt üleujutust tulegi, siis lõpuks tõusis vesi tasemeni, mis viimastest aastakümnetest jäi alla vaid 1956. aasta 345 cm-le.
    EMHI kinnitusel on Emajõe Tartu piirkonna ohtlikuks veetasemeks hinnatud 239 cm üle jaama nulli.
  • Loe lähemalt...

  • Parima loodusfoto tegi Loodusajakirja (peaaegu) oma mees
    Läinud pühapäeval jagati Tallinnas Nokia kontserdimajas kümnenda fotovõistluse „Looduse aasta foto” auhindu. Seekord oli Eesti looduskaitse juubeliaastale pühendatud võistlusele saadetud üle 11 000 töö 1400 autorilt.
    Žüriile meeldis kõigist piltidest kõige rohkem foto „Musträstas on hommikul esimene”, mille on teinud Mats Kangur, ajakirja Loodusesõber praegune põhiline fotode autor.
  • Loe lähemalt...

  • Noore looduskaitsja auhinna sai Ulvar Käärt
    „Looduse aasta foto” lõpuüritusel 18. aprillil andis Eestimaa Looduse Fond (ELF) üle noore looduskaitsja auhinna, millega kaasneb stipendium 10 000 krooni.
    Žürii (Kaja ja Alex Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ning 2009.
  • Loe lähemalt...

  • Algav projekt kaitseb suur-rabakiili ja mudakonna
    Keskkonnaameti juhatusel algab LIFE+Nature programmi projekt „Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis”.
    Projekti käigus tuleb alal hoida ja taastada nende kahe liigi eluks hädavajalikud väikeveekogud Eestis ja Taanis.
    Mudakonna (Pelobates fuscus) ja suur-rabakiili (Leucorrhinia perctoralis) võib pidada nn.
  • Loe lähemalt...

  • Kalade kudeajal kehtivad püügikeelud
    Keskkonnaministeerium tuletab kalastajatele meelde, et kevadisel kudeajal on mõnede kalaliikide püük keelatud.
    Näiteks on haugi keelatud püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kuni 15. maini.
  • Loe lähemalt...

  • Põhjapoolkera lennujaamad tuhapilvevangistuses
    Kui 20. märtsi viimastel minutitel purskas Islandil vulkaan 120 kilomeetrit pealinnast Reykjavķkist idas, kahe kilomeetri laiusel jääta maaribal kahe liustiku, Eyjafjallajökulli ning kurikuulsat Katla vulkaani katva Mżrdalsjökulli vahel, ennustasid asjatundjad, et see võib olla eelmänguks millelegi hoopis tõsisemale, näiteks Katla purskele.
    Selle ajakirjanumbri toimetamise lõpuks pole midagi sellist juhtunud, küll suutis seesama „pisike” purse tekitada jätkudes põhjapoolkeral tõelise segaduse.
  • Loe lähemalt...

  • Halvad uudised tuunikalale
    Hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püük jääb kontrollimatult kestma. See selgus ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni CITES nõupidamisel Dohas: ettepanek keelata kohe tuunikala müük teenis vaid 20 poolt- ja tervelt 68 vastuhäält.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/5

    Looduskaitse pole tüütu
    Mainumber on pühendatud Eesti looduskaitse saja aasta juubelile – 1910. aasta augustis rentis Riia looduseuurijate selts Vaika saared ja lõi sinna looduskaitseala.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2010/5

    Toomingas rahvapärimuses
    Toominga murdekeelsed nimetused on toom, toomepuu, toomikas, tomingas, toming, tomilkas. Selle puuliigi õitsemisel ja viljumisel on oluline koht eriti põllutööde orientiirina, aga ka saagi- ja ilmaennetes.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2010/5

    Aprill, suurveekuu
    Kui märtsi lõpus hakati arvama, et erilist suurvett ehk tänavu ei tulegi, siis aprill lükkas selle arvamuse põhjalikult ümber. Oma adrenaliiniportsu leidsid Soomaa viienda aastaaja austajad, Tartus küündis viimase seitsmekümne aasta teise kõrguseni Emajõgi (vt.
  • Loe lähemalt...

  • Tööd alustas keskkonnateabe keskus
    1. aprillil alustas keskkonnaministeeriumi haldusalas tööd keskkonnateabe keskus, mis on loodud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse alusel.
    Uue asutuse tegevusvaldkond on koguda, töödelda, analüüsida ja avalikustada asjakohaseid, usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta ning pidada andmekogusid.
    Keskuse hooleks jääb enamik liidetavate asutuste kohustustest.
  • Loe lähemalt...

  • Mais vaadeldakse võistu loodust
    Elurikkuse aasta raames korraldatakse maikuus keskkonnateabe keskuse ja keskkonnaministeeriumi eestvedamisel kaks loodusvaatluste võistlust, millest saavad osa võtta nii kooliõpilased kui ka teised loodushuvilised.
    Kooliõpilastele mõeldud loodusvaatluste võistlus keskendub eeskätt kaitsealuste liikide äratundmisele. Võistlus peetakse vaatlusgruppide vahel, ühes rühmas võib olla kuni 20 õpilast ja juhendaja.
  • Loe lähemalt...

  • Kaks nädalat rohket orhideeilu
    Märtsi viimasest laupäevast kuni aprilli teise pühapäevani oli Tartu ülikooli botaanikaaias Lõuna-Eesti esimene orhideenäitus „Orhideed – looduse kalliskivid sinu aknalaual”.
    Huvilised said tutvuda mitme orhideeperekonna kauneimate esindajatega, kuulda nõuandeid orhideede kasvatamiseks kodus ning osta rikkalikus sortimendis ja soodsate hindadega taimi. Taimede müügil oli botaanikaaia koostööpartneriks osaühing Jardin.
  • Loe lähemalt...

  • Olümpiaadiuudiseid kodust ja kaugemalt
    11.–17. aprillil toimus Rootsis Göteborgis VIII Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad kuni 16-aastastele õpilastele.
  • Loe lähemalt...

  • SEI uuring: usaldamatus pärsib säästvat arengut
    Säästva Eesti instituut SEI-Tallinn tegi veebruaris ja märtsis küsitluse keskkonnamõju hindamise praktika ja asjaosaliste ootuste kohta. Uuringu tulemuste põhjal on viie aasta tagused probleemid jäänud püsima: ka siis kritiseeriti osaliste rollide ebamäärasust, menetluse halba kvaliteeti ja järelduste subjektiivsust.
    Küsitluse tulemustest kumab läbi asjaosaliste rahulolematus keskkonnamõju hindamise ja selle tulemustega.
  • Loe lähemalt...

  • Linnalinnud loeti üle
    Märtsi viimase nädalavahetuse traditsioonilist igakevadist linnadevahelist linnuvõistlust segasid mõneski paigas raskevõitu ilmastikuolud, kuid peakorraldaja Tarvo Valkeri sõnul need linnusõpru ei heidutanud: „Vastupidi – huvi ürituse vastu oli tänavu taas kord kõrgeim ning vaatlustulemused laekusid seekord juba 16 Eestimaa linnast. Kokku osales linnakeskkonnas toimuval linnuvaatlusel 56 inimest.”
    Liigirikkaimad linnad olid tänavu väga võrdsed: 59 linnuliiki vaadeldi nii Paldiskis kui ka Haapsalus, vaid üks liik vähem saadi kirja Tallinnas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artikkel EL 2010/5

    Nord Stream, ajapomm Läänemeres
    Hoolimata puudulikust keskkonnamõjude hindamisest hakatakse rajama Nord Streami kaht gaasijuhet. Sellest võib kujuneda suurim seni teadaolev Eestit mõjutav keskkonnaoht 21.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Natura 2000 EL 2010/5

    Milleks meile Natura 2000?
    Arv Natura 2000 nimes on meile tähenduslik, sest Eestis hakati Natura võrgustikku looma just aastal 2000. Sel aastal hakati looduskaitset senisest mahukamalt riigieelarvest rahastama ning Läänemaal ja Raplamaal alustas tööd Natura pilootprojekt, mis rajas teed kogu Eesti jaoks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Looduskaitse 100 EL 2010/5

    Pikk tee looduskaitsemärgini
    Inimesi innustab põhimõtete ja aadete kõrval ka avalik kiitus ja tunnustus. Need, kes on seatud mingi tegevusala korraldama, teevad targalt, kui arvestavad sellega.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti kaitsealade ajajärgud
    Minevikku uurides on mõistlik luua ajas süsteem: möödanik periodiseerida. Inimmõistus vajab raamistikku, ajajärkude ühiseid tunnuseid või arengusuundi, mille kaudu mõista toimunud muutusi.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti keskkonnaühendused looduse kaitsel
    Looduskaitse on valdkond, mis ei saa tugineda vaid riigi algatusele või võimalustele. Suure osa tegelikust looduskaitsetööst teevad mitmesugused valitsusvälised keskkonnaühendused.
  • Loe lähemalt...

  • Sada aastat kaitsealasid Eestis
    Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvedamisel rentis Riia loodusuurijate ühing 14. augustil 1910 Saaremaa kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika saared, et tagada sealsetele lindudele turvaline pesitsus.
  • Loe lähemalt...

  • Kalade ja kalavarude kaitse ajaloost Eestis
    Kalapüük on kindlasti üks inimkonna vanimaid elatusallikaid. Arheoloogiliste leidude järgi olid Kunda Lammasmäel Eesti keskmise kiviaja asukad (VII–VI a-tuh.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/5

    Saatjatega kotkaste-kurgede rändekaart on veebis üleval
    Kotkaklubi veebist (www.kotkas.ee), Looduskalendrist (www.looduskalender.ee) või otseviitega http://birdmap.5dvision.ee/ leiate Kotkaklubi interaktiivse sidusrežiimil kaardirakenduse saatjatega lindude jälgimiseks. Kaardil on võimalik vaadata 28 linnu teekondi nii kevad- kui ka sügisrändel ja talvitusaladel alates 2005.
  • Loe lähemalt...

  • Ilmunud on Keskkonnahariduslehe uus number
    Keskkonnaameti kodulehelt võrgupaigast http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/Keskkonnaharidus/Keskkonnaharidusleht_kevad_2010_web.pdf saab vaadata kevadist Keskkonnahariduslehte.
    Sellest saab lugeda keskkonnaameti ja RMK koolidele ja lasteaedadele tasuta pakutavatest õppeprogrammidest, kevadistest näitustest Eesti loodusmuuseumis ning Tallinna botaanikaaia ja Tallinna loomaaia tegemistest keskkonnahariduse kujundamisel.
    Kuna tänavune aasta on looduskaitseaasta, siis on juttu ka Eesti looduskaitse 100. sünnipäevast ja rahvusvahelise elurikkuse aasta tähistamisest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2010/5

    Estonian rarities: Red Helleborine Orchid the Estonian Orchid of the Year
    Tiiu Kull gives an overview of the state of the beautiful orchid in Estonia and elsewhere in the world and also introduces the aims of the International Year of Biodiversity of the UN. The red helleborine orchid (Cephalanthera rubra) is one of our largest and most beautiful orchids.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Viktoriin EL 2010/5

    Selgunud on viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100” tulemused
    Eesti looduskaitse juubeli tähistamiseks kutsusid keskkonnaamet ja ajakiri Eesti Loodus eelmise aasta oktoobris huvilisi võtma osa viktoriinisarjast „Eesti looduskaitse 100”. Oktoobrist 2009 kuni aprillini 2010 ilmusid igal kuul Eesti Looduses ja keskkonnaameti kodulehel küsimused, mis põhinesid ajakirjade Eesti Loodus ja Loodusesõber artiklitel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2010/5

    Sõbrad punnik ja kobarik
    Praegusel rohelise rohuta ajal on põtrade liikumiskohtades näha kenasid seenekogumikke. Mõned aastad tagasi metsaretkel koos Erast Parmastoga ütles Seenevana oranžide seente nimeks harilik punnik ja seda, et ta kasvab kohtades, kuhu põder on urineerinud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet