Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/9 | SISUKORD
Snumid EL 2010/9

Ka geograafiaolmpiaadilt toodi medaleid
Eelmises Eesti Looduses teatasime Eesti koolinoorte edust rahvusvahelisel bioloogiaolmpiaadil Luna-Koreas, kus plviti hbe- ja pronksmedal. Meie noored geograafiatundjad vitsid 29.
  • Loe edasi...

  • Signaalvhk laiutab Riksu ojas
    Augusti alguses tuli Saaremaalt ebameeldiv uudis: keskkonnaameti koordineeritud jevhi uuringute kigus leiti Riksu ojast signaalvhk. Juba 19.
  • Loe edasi...

  • Misamargisari on kndinud mere taha
    Eesti Posti 1999. aastal alustatud postmargisari misahoonetega koosneb nd juba kaheteistkmnest margist.
    Vrskeimal, 5.
  • Loe edasi...

  • Hlitsused aitasid Borneol avastada kbuskonna-, Kolumbias aga ahviliigi
    Sarawakis asuva Malaisia likooli elurikkuse ja keskkonnakaitse instituudi teadlane Indraneil Das ja Alexander Haas Hamburgi zooloogiamuuseumist teatasid ajakirjas Zootaxa uuest tibatillukesest konnaliigist.
    Alla poolteise sentimeetri pikkune loomake teadusnimetusega Microhyla nepenthicola on Vana Maailma kige tillem seni teada konn ja ks viksemaid kogu maailmas. Liigi ristiisaks sai tema elupaik, kanntaim Nepenthes ampullaria: just selle taime kannudesse heidab konn oma kudu ja seal arenevad ta kullesed.
    Mrkamatu elukas leiti Borneo saarel asuvast Kubahi rahvuspargist les hle jrgi.
  • Loe edasi...

  • Rattasit vib tuua terviseriske
    Belgias tehtud uuring pdis selgitada, kui palju peenosakesi satub liikluses jalgratturite kopsudesse ehk teisisnu: kas rattasit on alati ja igas suhtes autosidust tervislikum.
    Valikrhmas oli 55 hea tervisega mittesuitsetajat, keda esmalt sidutati suletud akende ja vljallitatud kliimaseadmega autos ja mrati hingamistsoonis (umbes 30 cm kaugusel suust) hus leiduvate peenosakeste kontsentratsioon. Seejrel sitsid katsealused kohe jalgrattal tuldud teed tagasi.
    Peale peenosakeste hulga mdeti ka hingamissagedust ja sgavust, omastatud hapniku hulka ja pulssi.
  • Loe edasi...

  • Brsselis sai taas nautida imelist lillevaipa
    Igal teisel aastal katab Brsseli vanalinna peavljakut ehk Grote Markti hel augusti ndalavahetusel hiiglaslik lillevaip. Miljon eredat it on seatud klg klje krvale 1848 ruutmeetrile (24 x 77 m).
  • Loe edasi...

  • Mandri-Euroopa klmim piirkond soojeneb kiiresti
    Moskva geograafiainstituudi, Hohenheimi likooli ja Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse uurijate ajakirjas Arctic, Antarctic and Alpine Research ilmunud artikkel vidab, et kui teatavad Arktika osad on viimase aastasaja jooksul ldiselt jahtunud, siis alates 1990. aastast on alanud kiire soojenemine.
    Jreldused tuginevad polaarjoonetaguse piirkonna viimase 400 aasta suvetemperatuuride rekonstruktsioonile hariliku mnni (Pinus sylvestris) aastarngaste phjal.
  • Loe edasi...
  •  

    Ajalugu EL 2010/9

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    Vaatlusandmetest saadud empiiriliste valemite abil vis arvutada seniilmunud uute thtede perioodi. Viimane osutus nii pikaks, et ajaloolisel ajavltel ei ole suutnud kski nova teistkordselt ilmuda.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2010/9

    Uusi raamatuid
    MINU HORVAATIA. SIGRID SUU-PEICA.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2010/9

    Soodesda ei lpe kunagi
    Tagantjrele on raske aru saada, mis oli 1960. aastate lpu soodesja vallandumise otsene phjus: soid oli ju selleks ajaks kuivendatud juba aastakmneid?

    Mdunud sajandi kuuekmnendate aastate lpus ja seitsmekmnendate alguses suurest stalinlikust looduse mberkujundamise plaanist selgesnu enam ei rgitud, aga paar aastakmmet tagasi veerema lkatud vanker liikus tiskigul edasi.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2010/9

    Ja kui kski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua (Ambla)
    Kevadel pilke pdev ja silmailu pakkuv toomingas on etendanud thtsat osa meie rahva tervise parandamisel. Nii mnigi ravivte oli meie kultuurile ainuomane, ent on kirjanduse mjul ndseks muutunud vi kadunud.
  • Loe edasi...

  • Toomingane toidulaud
    Toomingas on meie looduses ks tavalisemaid taimi raske eldagi, kas puu vi psas. Teiste puude seas jb ta silma kahel phjusel: igal kevadel oma ieiluga ja iga nelja-viie aasta jrel raagu sduna ning siidi mhituna.
  • Loe edasi...
  •  

    Sood EL 2010/9

    Kasvuhoonegaasid ja ssinikukaod Eesti soodest
    Eesti maismaast hlmavad sood ligikaudu viiendiku. Soid on vga intensiivselt kasutatud: umbes 70% on kuivendusest mjutatud.
  • Loe edasi...

  • 100 aastat soouuringute algusest Toomal
    Tnavu on Eesti soouurimisel vrikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja ks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kigil neil on olnud hine eesmrk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/9

    Frlased taas kriitikatule all
    Looduskaitsjad on aastaid krkinud Fri saarte elanikega, kes on aastast aastasse augustis hisaktsioonide kigus nugadega tapnud sadu madalasse vette peletatud delfiine tavagrindasid.
    Frlased vidavad tavaliselt vastu, et tegemist on iidse traditsiooniga, et loomi tapetakse rangelt populatsioonile ohutus hulgas ja et selline tapaviis on kige kiirem ja valutum vrreldes mis tahes muu vttega, millega mereimetajaid ktitakse. Seekord on aga looduskaitseorganisatsiooni Sea Shepherd erilisi pahameele plvinud asjaolud, et tapetud on ka tiineid emasgrindasid, et tapatalgutel osaletakse vhemalt pealtvaatajaina lausa perekonniti ning et mnelgi loomal oli kaugelt rohkem likehaavu kui vaid kohese surma toovast noahoobist tingitu.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/9

    Sookuivendamisest soode kaitseni
    Sajandi eest asutas Balti sooparanduse selts Toomale katsejaama, mis pidi uurima meie soid eesktt kuivendamise ja pllumajandusliku tarvituse eesmrgil. Seda vib pidada Eesti sooteaduse snniajaks, sest koos kraavitamise ja maaharimisega hakati kohe koguma andmestikku soode veereiimi, geoloogia, taimkatte jm.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2010/9

    Jahutusetooja august
    Troopikahnguse juuli jrel oli augusti algus hoopis mdukam: l vastu 1. augustit nitas termomeeter paaris ilmajaamas alla kmne kraadi; viimati oli nii madal husoe 5.
  • Loe edasi...

  • Teisel Tallinna lillefestivalil prjati vitjaid
    Tnavuse rahvusvahelise Tallinna lillefestivali lputseremoonial 28. augustil tunnustati selle aasta parimaid; autasudeks olid klaasikunstnik Eeva Ksperi loodud lillefestivali smboolikaga klaastaiesed.
    Kuigi eelmisel aastal kestis esimene lillefestival poolteist kuud kauem kui tnavune, kis seekord aedu vaatamas umbes 100 000 inimest rohkem ehk 500 000.
  • Loe edasi...

  • Tartus valmib pilliroomaja
    Eesti maalikooli (EM) maaehituse osakond rajab EM metsamaja taha dendroparki juba teist looduslikest materjalidest katsemaja.
    Maja seinad, lagi ja prandad tehakse pilliroost. Sise- ja vlisviimistluseks kasutatakse savikrohvi.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnaprojektidele taotletakse taas ha aktiivsemalt toetust
    Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 23. augustil, et keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi taotlusvoorus laekus kokku 643 taotlust kogusummas 627,1 miljonit Eesti krooni.
  • Loe edasi...

  • Riik investeerib Tallinna loomaaeda 60 miljonit krooni
    Tallinna linn saab Euroopa Regionaalarengu Fondist 60 miljonit krooni Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse rajamiseks.
    Loomaaia direktori Mati Kaalu snul on 2013. aastaks loomaaia lnekljele valmiva 5000 m2 suuruse keskuse eesmrk pakkuda mitmeklgset keskkonnaharidust nii noortele kui ka vanadele, alustades looduse mitmekesisusest ning lpetades sstliku eluviisiga.
  • Loe edasi...

  • Linnurallivit ji Eestisse
    13. augustil toimunud linnuralli Estonian Open 2010 piirkond oli Plva- ja Vrumaa, ralli kestis laupeva hommikul kella kolmest htul viieni.
  • Loe edasi...

  • Snumeid linnuharulduste komisjonilt
    Eesti linnuharulduste komisjon (HK) lisas uue liigina Eesti linnuliikide nimekirja stepipistriku (Falco cherrug).
    Mai keskpaigas tekitas Eesti linnuvaatlejate hulgas elevust Ungaris saatja selga saanud stepipistrik. Lind viibis Eestis kaks peva, aga kellelgi ei nnestunud teda nha.
  • Loe edasi...
  •  

    Artikkel EL 2010/9

    Niakaev karjri mju alla?
    Nabala lubjakivimaardla klje all asuv Tuhala Niakaev, mis suurvee ajal toimib huvivrse purskkaevuna, on viimasel ajal olnud laialdase thelepanu all kui vastandlike huvide kokkuprkekoht. Kardetakse, et kaevandamine vtab niakaevult vee.
  • Loe edasi...

  • Psaspea neem: rnde koolmekoht Siberis pesitsevatele partlastele
    Saabume kolmekesi mullu juuli alguseks Psaspeale. Jrgnevad kuud seisame iga pev neeme tipus ja loeme mda lendavad rndlinnud kokku.
  • Loe edasi...

  • mera lahingupaika otsimas
    Selle suve lpul vi sgise hakul mdub 800 aastat mera lahingust, ajaloosndmusest, mida teab vist peaaegu iga eestlane. Selle teadmise allikaks pole siiski ilmselt niivrd ajaloolaste uurimused, vaid pigem Mait Metsanurga romaan mera jel ks parimaid muistsest vabadusvitlusest jutustavaid ilukirjandusteoseid.
  • Loe edasi...

  • Meenutagem teenekat loodusteadlast Linda Viljasood
    Tnavu mdus sada aastat Linda Viljasoo (19. juuni 1910 1.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2010/9

    GPS aitab looduses liikuda ja teavet koguda
    Tnapevastel vlitdel on GPS-seade (edaspidi GPS) ja asukoha mramine endastmistetavad. Igaks tks on sobivaim mni konkreetne GPS: pris universaalset seadet ei olegi.
  • Loe edasi...
  •  

    Seened EL 2010/9

    Khrikseen ehk khrik
    ks omaprasemaid Eestis kaitset plvivate liikide seas on punase raamatu nimestikus rmiselt ohustatuks peetav teise kaitsekategooriasse kuuluv khrikseen Sparassis crispa (Pers.) Fr. Enne kui entusiastlikud looduse mberkujundajad samanimelise looma Eestisse tid, kandis ta nime khrik.
  • Loe edasi...

  • Uute raamatutega seenele
    Kolm aastat ja kolm kuud tagasi ilmus Eesti Looduses soovituslugu sellest, millised raamatud seenele minnes tasku pista vi kodus lauale ootama panna [1]. Tollal kartsin, et kirjastajad on pisut le pakkunud ja raamatud vivad poes ostjaid igatsema jda.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2010/9

    Mida annab Eestile osalemine UNESCO maailmaprandi komitee liikmena?
    Ennekike annab see vimaluse rkida kaasa maailmaprandi hoidmisel. Olles osalenud esimest korda komitee istungil liikmena, vib elda, et nii see tepoolest on.
  • Loe edasi...

  • Mida tegid Euroopa mndvetikauurijad Eestis?
    26.29. augustil toimus XVII Euroopa mndvetiktaimede (Charophyceae) uurijate ehk haroftoloogide kohtumine, mille tnavu korraldasid Eesti mereinstituudi bioloogid Kaire Torn, Georg Martin ja Anastasia Kovtun.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012