Eesti Looduse fotovõistlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/9 | SISUKORD
Artikkel EL 2010/9

Nõiakaev karjääri mõju alla?
Nabala lubjakivimaardla külje all asuv Tuhala Nõiakaev, mis suurvee ajal toimib huviväärse purskkaevuna, on viimasel ajal olnud laialdase tähelepanu all kui vastandlike huvide kokkupõrkekoht. Kardetakse, et kaevandamine võtab nõiakaevult vee.
  • Loe lähemalt...

  • Põõsaspea neem: rände koolmekoht Siberis pesitsevatele partlastele
    Saabume kolmekesi mullu juuli alguseks Põõsaspeale. Järgnevad kuud seisame iga päev neeme tipus ja loeme mööda lendavad rändlinnud kokku.
  • Loe lähemalt...

  • Ümera lahingupaika otsimas
    Selle suve lõpul või sügise hakul möödub 800 aastat Ümera lahingust, ajaloosündmusest, mida teab vist peaaegu iga eestlane. Selle teadmise allikaks pole siiski ilmselt niivõrd ajaloolaste uurimused, vaid pigem Mait Metsanurga romaan „Ümera jõel” – üks parimaid muistsest vabadusvõitlusest jutustavaid ilukirjandusteoseid.
  • Loe lähemalt...

  • Meenutagem teenekat loodusteadlast Linda Viljasood
    Tänavu möödus sada aastat Linda Viljasoo (19. juuni 1910 – 1.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Tööjuhend EL 2010/9

    GPS aitab looduses liikuda ja teavet koguda
    Tänapäevastel välitöödel on GPS-seade (edaspidi GPS) ja asukoha määramine endastmõistetavad. Igaks tööks on sobivaim mõni konkreetne GPS: päris universaalset seadet ei olegi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Seened EL 2010/9

    Kährikseen ehk kährik
    Üks omapärasemaid Eestis kaitset pälvivate liikide seas on punase raamatu nimestikus äärmiselt ohustatuks peetav teise kaitsekategooriasse kuuluv kährikseen Sparassis crispa (Pers.) Fr. Enne kui entusiastlikud looduse ümberkujundajad samanimelise looma Eestisse tõid, kandis ta nime „kährik”.
  • Loe lähemalt...

  • Uute raamatutega seenele
    Kolm aastat ja kolm kuud tagasi ilmus Eesti Looduses soovituslugu sellest, millised raamatud seenele minnes tasku pista või kodus lauale ootama panna [1]. Tollal kartsin, et kirjastajad on pisut üle pakkunud ja raamatud võivad poes ostjaid igatsema jääda.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2010/9

    Mida annab Eestile osalemine UNESCO maailmapärandi komitee liikmena?
    Ennekõike annab see võimaluse rääkida kaasa maailmapärandi hoidmisel. Olles osalenud esimest korda komitee istungil liikmena, võib öelda, et nii see tõepoolest on.
  • Loe lähemalt...

  • Mida tegid Euroopa mändvetikauurijad Eestis?
    26.–29. augustil toimus XVII Euroopa mändvetiktaimede (Charophyceae) uurijate ehk harofütoloogide kohtumine, mille tänavu korraldasid Eesti mereinstituudi bioloogid Kaire Torn, Georg Martin ja Anastasia Kovtun.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõnumid EL 2010/9

    Ka geograafiaolümpiaadilt toodi medaleid
    Eelmises Eesti Looduses teatasime Eesti koolinoorte edust rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil Lõuna-Koreas, kus pälviti hõbe- ja pronksmedal. Meie noored geograafiatundjad võitsid 29.
  • Loe lähemalt...

  • Signaalvähk laiutab Riksu ojas
    Augusti alguses tuli Saaremaalt ebameeldiv uudis: keskkonnaameti koordineeritud jõevähi uuringute käigus leiti Riksu ojast signaalvähk. Juba 19.
  • Loe lähemalt...

  • Mõisamargisari on küündinud mere taha
    Eesti Posti 1999. aastal alustatud postmargisari mõisahoonetega koosneb nüüd juba kaheteistkümnest margist.
    Värskeimal, 5.
  • Loe lähemalt...

  • Häälitsused aitasid Borneol avastada kääbuskonna-, Kolumbias aga ahviliigi
    Sarawakis asuva Malaisia ülikooli elurikkuse ja keskkonnakaitse instituudi teadlane Indraneil Das ja Alexander Haas Hamburgi zooloogiamuuseumist teatasid ajakirjas Zootaxa uuest tibatillukesest konnaliigist.
    Alla poolteise sentimeetri pikkune loomake teadusnimetusega Microhyla nepenthicola on Vana Maailma kõige tillem seni teada konn ja üks väiksemaid kogu maailmas. Liigi „ristiisaks” sai tema elupaik, kanntaim Nepenthes ampullaria: just selle taime kannudesse heidab konn oma kudu ja seal arenevad ta kullesed.
    Märkamatu elukas leiti Borneo saarel asuvast Kubahi rahvuspargist üles hääle järgi.
  • Loe lähemalt...

  • Rattasõit võib tuua terviseriske
    Belgias tehtud uuring püüdis selgitada, kui palju peenosakesi satub liikluses jalgratturite kopsudesse ehk teisisõnu: kas rattasõit on alati ja igas suhtes autosõidust tervislikum.
    Valikrühmas oli 55 hea tervisega mittesuitsetajat, keda esmalt sõidutati suletud akende ja väljalülitatud kliimaseadmega autos ja määrati hingamistsoonis (umbes 30 cm kaugusel suust) õhus leiduvate peenosakeste kontsentratsioon. Seejärel sõitsid katsealused kohe jalgrattal tuldud teed tagasi.
    Peale peenosakeste hulga mõõdeti ka hingamissagedust ja sügavust, omastatud hapniku hulka ja pulssi.
  • Loe lähemalt...

  • Brüsselis sai taas nautida imelist lillevaipa
    Igal teisel aastal katab Brüsseli vanalinna peaväljakut ehk Grote Markti ühel augusti nädalavahetusel hiiglaslik lillevaip. Miljon eredat õit on seatud külg külje kõrvale 1848 ruutmeetrile (24 x 77 m).
  • Loe lähemalt...

  • Mandri-Euroopa külmim piirkond soojeneb kiiresti
    Moskva geograafiainstituudi, Hohenheimi ülikooli ja Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse uurijate ajakirjas Arctic, Antarctic and Alpine Research ilmunud artikkel väidab, et kui teatavad Arktika osad on viimase aastasaja jooksul üldiselt jahtunud, siis alates 1990. aastast on alanud kiire soojenemine.
    Järeldused tuginevad polaarjoonetaguse piirkonna viimase 400 aasta suvetemperatuuride rekonstruktsioonile hariliku männi (Pinus sylvestris) aastarõngaste põhjal.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ajalugu EL 2010/9

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    Vaatlusandmetest saadud empiiriliste valemite abil võis arvutada seniilmunud uute tähtede perioodi. Viimane osutus nii pikaks, et ajaloolisel ajavältel ei ole suutnud ükski nova teistkordselt ilmuda.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud EL 2010/9

    Uusi raamatuid
    MINU HORVAATIA. SIGRID SUU-PEICA.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2010/9

    Soodesõda ei lõpe kunagi
    Tagantjärele on raske aru saada, mis oli 1960. aastate lõpu soodesõja vallandumise otsene põhjus: soid oli ju selleks ajaks kuivendatud juba aastakümneid?

    Möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpus ja seitsmekümnendate alguses suurest stalinlikust looduse ümberkujundamise plaanist selgesõnu enam ei räägitud, aga paar aastakümmet tagasi veerema lükatud vanker liikus täiskäigul edasi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2010/9

    Ja kui ükski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua (Ambla)
    Kevadel pilke püüdev ja silmailu pakkuv toomingas on etendanud tähtsat osa meie rahva tervise parandamisel. Nii mõnigi ravivõte oli meie kultuurile ainuomane, ent on kirjanduse mõjul nüüdseks muutunud või kadunud.
  • Loe lähemalt...

  • Toomingane toidulaud
    Toomingas on meie looduses üks tavalisemaid taimi – raske öeldagi, kas puu või põõsas. Teiste puude seas jääb ta silma kahel põhjusel: igal kevadel oma õieiluga ja iga nelja-viie aasta järel raagu sööduna ning siidi mähituna.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sood EL 2010/9

    Kasvuhoonegaasid ja süsinikukaod Eesti soodest
    Eesti maismaast hõlmavad sood ligikaudu viiendiku. Soid on väga intensiivselt kasutatud: umbes 70% on kuivendusest mõjutatud.
  • Loe lähemalt...

  • 100 aastat soouuringute algusest Toomal
    Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/9

    Fäärlased taas kriitikatule all
    Looduskaitsjad on aastaid kärkinud Fääri saarte elanikega, kes on aastast aastasse augustis ühisaktsioonide käigus nugadega tapnud sadu madalasse vette peletatud delfiine tavagrindasid.
    Fäärlased väidavad tavaliselt vastu, et tegemist on iidse traditsiooniga, et loomi tapetakse rangelt populatsioonile ohutus hulgas ja et selline tapaviis on kõige kiirem ja valutum võrreldes mis tahes muu võttega, millega mereimetajaid kütitakse. Seekord on aga looduskaitseorganisatsiooni Sea Shepherd erilisi pahameele pälvinud asjaolud, et tapetud on ka tiineid emasgrindasid, et tapatalgutel osaletakse vähemalt pealtvaatajaina lausa perekonniti ning et mõnelgi loomal oli kaugelt rohkem lõikehaavu kui vaid kohese surma toovast noahoobist tingitu.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/9

    Sookuivendamisest soode kaitseni
    Sajandi eest asutas Balti sooparanduse selts Toomale katsejaama, mis pidi uurima meie soid eeskätt kuivendamise ja põllumajandusliku tarvituse eesmärgil. Seda võib pidada Eesti sooteaduse sünniajaks, sest koos kraavitamise ja maaharimisega hakati kohe koguma andmestikku soode veerežiimi, geoloogia, taimkatte jm.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2010/9

    Jahutusetooja august
    Troopikahõnguse juuli järel oli augusti algus hoopis mõõdukam: ööl vastu 1. augustit näitas termomeeter paaris ilmajaamas alla kümne kraadi; viimati oli nii madal õhusoe 5.
  • Loe lähemalt...

  • Teisel Tallinna lillefestivalil pärjati võitjaid
    Tänavuse rahvusvahelise Tallinna lillefestivali lõputseremoonial 28. augustil tunnustati selle aasta parimaid; autasudeks olid klaasikunstnik Eeva Käsperi loodud lillefestivali sümboolikaga klaastaiesed.
    Kuigi eelmisel aastal kestis esimene lillefestival poolteist kuud kauem kui tänavune, käis seekord aedu vaatamas umbes 100 000 inimest rohkem ehk 500 000.
  • Loe lähemalt...

  • Tartus valmib pilliroomaja
    Eesti maaülikooli (EMÜ) maaehituse osakond rajab EMÜ metsamaja taha dendroparki juba teist looduslikest materjalidest katsemaja.
    Maja seinad, lagi ja põrandad tehakse pilliroost. Sise- ja välisviimistluseks kasutatakse savikrohvi.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnaprojektidele taotletakse taas üha aktiivsemalt toetust
    Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 23. augustil, et keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi taotlusvoorus laekus kokku 643 taotlust kogusummas 627,1 miljonit Eesti krooni.
  • Loe lähemalt...

  • Riik investeerib Tallinna loomaaeda 60 miljonit krooni
    Tallinna linn saab Euroopa Regionaalarengu Fondist 60 miljonit krooni Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse rajamiseks.
    Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on 2013. aastaks loomaaia lääneküljele valmiva 5000 m2 suuruse keskuse eesmärk pakkuda mitmekülgset keskkonnaharidust nii noortele kui ka vanadele, alustades looduse mitmekesisusest ning lõpetades säästliku eluviisiga.
  • Loe lähemalt...

  • Linnurallivõit jäi Eestisse
    13. augustil toimunud linnuralli Estonian Open 2010 piirkond oli Põlva- ja Võrumaa, ralli kestis laupäeva hommikul kella kolmest õhtul viieni.
  • Loe lähemalt...

  • Sõnumeid linnuharulduste komisjonilt
    Eesti linnuharulduste komisjon (HK) lisas uue liigina Eesti linnuliikide nimekirja stepipistriku (Falco cherrug).
    Mai keskpaigas tekitas Eesti linnuvaatlejate hulgas elevust Ungaris saatja selga saanud stepipistrik. Lind viibis Eestis kaks päeva, aga kellelgi ei õnnestunud teda näha.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet