Eesti Looduse fotov�istlus
2010/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/10 | SISUKORD
Toimetaja veerg EL 2010/10

Kirde-Eesti saab uue no
Kirde-Eesti thendab enamiku inimeste jaoks ebameeldivat tstusmaastikku, millega kaasneb rohkelt vrast rahvast ja meie iseolemise ebakindlus. Kas Kirde-Eesti ehk Ida-Virumaa ldse on pris-Eesti?
  • Loe edasi...
  •  

    Eesti misad EL 2010/10

    Vaimisa mis ja park
    Ehkki Vaimisa pargis ei kasva erilisi haruldusi ega iidseid puid, kuulub ta looduskaitse alla oma terviklikkuse tttu. Hsti on silinud ka kogu misasdame hoonekompleks, kuigi omanikke on sel varaklassitsistliku arhitektuuriga Raplamaa misal olnud omajagu.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2010/10

    September: pikesepevast pikesepevani
    1. septembril naeratas peaaegu kogu Eestis kooliminejaile lahke ja soe pike.
  • Loe edasi...

  • T ajaloo muuseum nitab vanimaid laborinusid
    15. septembril avati Tartu likooli ajaloo muuseumi valges saalis nitus Alkeemiast keemiani.
  • Loe edasi...

  • Kuidas elada vimalikult jtmevabalt
    Paljudes Euroopa riikides on 20.28. novembril jtmetekke vhendamise ndal, mille eesmrk on tutvustada tegevusi, mis aitavad jtmeid vltida ja vhendada, ning rhutada jtmetekke vhendamise positiivset mju keskkonnale.
    Tnavune jtmetekke vhendamise ndal on juba teine.
  • Loe edasi...

  • Maavalla koda: fotovistlus ja Hiie Sbra otsing
    Maavalla koda on kolmandat korda vlja kuulutanud kuvavistluse ning otsib taas Hiie Sbra aunimetuse kandidaate.
    Hiie Sbra tiitliga tunnustatakse neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike phapaikade hea kekigu nimel tublilt tegutsenud. Hiie Sber vib olla inimene, hendus, ettevte vi asutus, kelle sihikindla tegevuse tttu on looduslik phapaik silinud vi selle seisukord paranenud.
    Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31.
  • Loe edasi...

  • Ilmus Keskkonnahariduslehe uus number
    Keskkonnaameti vljaantava Keskkonnahariduslehe sgisnumbrist saab lugeda Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu rahastatava keskkonnahariduse ssteemi kivitumisest Eestis ning Tartu keskkonnahariduskeskuse ja T loodusmuuseumi pakutavatest ppeprogrammidest.
    Veel kirjutatakse lehes Ida-Virumaa petajate uesppeprogrammide koostamise koolitusest, Plva hisgmnaasiumi ppepevadest ja -kikudest ning Tallinna keskkonnaameti osalusest rahvusvahelises projektis COBWEB, mille tulemusena on valminud arendavad lauamngud. Vrske number pakub ka uesppe idee: Tooted ja teenused, mida pakub puu.
  • Loe edasi...

  • Algas omaloominguvistlus Seigeldes looduse raamatus
    Kultuuriministeerium, Eesti kirjanduse selts, keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet kuulutasid 3. septembril vlja loodusteemalise omaloominguvistluse Seigeldes looduse raamatus.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2010/10

    Kirjumudil Loode-Saaremaalt
    Eestile teadaolevalt teine kirjumudila (Gobiusculus flavescens Fabricius, 1779) isend pti selle aasta 11. mail Loode-Saaremaalt Uudepanga lahest Tartu likooli Eesti mereinstituudi katsepgi kigus.
  • Loe edasi...
  •  

    Seened EL 2010/10

    Liibuva roostetoriku esmasleid Eestist
    Tnavu septembris tiendasid riigimetsa majandamise keskuse metsakorraldajad Tartumaal Jrvseljal oma teadmisi metsa vriselupaikade kohta. rituse kigus ti ks koolitajatest, kogenud metsakorraldaja Aivar Hallang, siinkirjutajale nha mningaid puuseeni.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2010/10

    Inimese arvutused loodusele niipea jrele ei jua
    Millega te praegu philiselt tegelete?

    Sellesamaga, millega olen philiselt tegelnud viimased nelikmmend aastat. Kunagine teaduste akadeemia president Karl Rebane vitis, et le kmne aasta ei ole teaduses mttekas he asjaga tegelda, tegevus pidi muutuma konnatiigiks.
  • Loe edasi...
  •  

    Artikkel EL 2010/10

    Kohtla-Jrve poolkoksimed on varsti minevik
    Kohtla-Jrve tuhamed on peagi ajalugu, sest plaanitakse suurejoonelisi sulgemistid. Praegu on ige aeg talletada kirjasnas levaade nende poolkoksimgede taimestikust, et 2030 aasta prast oleks vrdlusmaterjal keprast.

    ks Ida-Virumaa vaatamisvrsusi on mistagi tuhamed.
  • Loe edasi...

  • Berni konventsioon, Euroopa looduskaitse vtmedokument
    Tnavune aasta on rahvusvaheliselt kuulutatud eluslooduse mitmekesisuse aastaks. Selleks ajaks lootis maailm elurikkuse kadu tunduvalt aeglustada, Euroopa Liit aga koguni tkestada.
  • Loe edasi...

  • Silmiktirt Eestis
    Ajast aega on loodusuurijad vtnud ette pikki retki, et oma teadmisjanu rahuldada. Tihti tmbab teadlast kaugele maale sealse elustiku suur mitmekesisus ja vhene uuritus.
  • Loe edasi...

  • Tiigi-roolind
    On suvehtu. Ritsiklinnud, kelle hoogne sirin veel mned ndalad tagasi suveid titis, on juba lpetanud ja esimesed ritsikad alles teevad arglikke katseid alustada.
  • Loe edasi...

  • Vastandliku laukapuu varjatum ja helgem pool
    Eri puuliigid on inimajaloo vltel plvinud erisuguseid hinnanguid. Seekordse aasta puu hariliku toominga botaanilise sugulase laukapuu kohta on need sageli rmustesse kalduvad, andes kokku suisa vastandliku kujutelma.

    Laukapuu paheline pool.
  • Loe edasi...

  • Suve lpul Hanikatsil
    Paat podistas Salinmmest luna-kagu poole. Mda libises ratu pikk Saarnaki kivikadakane lneserv, pakkudes tuttavaid, ent sellest hoolimata imetlusvrseid vaateid.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2010/10

    Otsitakse kandidaate aasta keskkonnateo tiitlile
    Keskkonnaministeerium kutsub vistlusel Aasta keskkonnategu 2010 osalema kiki eraisikuid, asutusi, ettevtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna heaks positiivseid tegusid. Vitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamrgi kasutamise igus.
    Vistluse eesmrk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid ja innustada nii ksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevtteid vtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal esiletstu plvinud tegudest.
    Taas saab osaleda kolmes kategoorias: Aasta keskkonnategu, Aasta keskkonnateoke ja Aasta keskkonnategija, vt.
  • Loe edasi...

  • Suvi ti uued kuumarekordid
    Tnavune suvi pstitas Eestimaal selliseid kuumarekordeid, milletaolisi pole siinmail olnud vhemalt 150 aastat.
    Eesti territooriumi kolme suvekuu keskmine hutemperatuur oli Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi (EMHI) andmetel 18,1 kraadi. Pikaajaline suvede keskmine ehk norm on siin kandis 15,5 soojakraadi.
    Thelepanuvrne oli tnavune suvekuumus ka kestvuse poolest.
  • Loe edasi...

  • Matsalus vidutsesid soomlased
    15.19. septembril peeti Lihulas 9.
  • Loe edasi...

  • Prnus avati Endel Varepi portree
    17. septembril veti Prnu Kuninga tnava phikoolis kate Endel Varepi pastellportreelt.
    Eesti he tuntuma geograafi, looduskaitsja ja krgelt hinnatud ppeju professor Endel Varepi snnist mdus 3.
  • Loe edasi...

  • heksandal faunamargil on lagrits
    23. septembril andis Eesti Post vlja jrjekordse margi suures ruutformaadis postimaksevahendite seeriast Eesti fauna.
  • Loe edasi...

  • Raadiosaade Keskkonnatelk jtkub Vikerraadios
    Keskkonnatelk jtkab septembrist alates traditsioonilises stiilis looduse- ja keskkonnateemade arutamist ja uurimist Vikerraadios raadiomagasini Huvitaja he osana esmaspeviti.
    Saade on eetris esmaspeviti kell 10.0511.30 ja kordub teisipeva sel kell 1. Saatejuht on rahvusringhlingu ajakirjanik Sven Paulus.
    Raadiosaadet toetavad KIK ja MT kokratt.
  • Loe edasi...

  • Vancouver ootab nuandeid, saamaks maailma kige rohelisemaks linnaks
    Kanada linn Vancouver on seadnud vga ambitsioonika eesmrgi olla aastal 2020 maailma rohelisim linn.
    See peaks thendama, et enamik retki linnas tehakse siis jala, rattal vi hissidukiga; et uued ehitised on n.-. ssinikneutraalsed ja vanu kohendatakse keskkonnahoidlikumaks; et iga linlase kodust on viie jalutusminuti kaugusel loodus- vi roheala; et seal on praegusega vrreldes vrratult rohkem puid ja rohelisi tkohti, puhas hk ja vesi, kohalik toit ning hoopis viksem kasvuhoonegaaside heide.
    Kummatigi ei pea vancouverlased ennast maailma targimateks inimesteks, vaid ootavad lhematel kuudel ideest huvitatud inimeste nuandeid veebilehele http://talkgreentous.ca.
  • Loe edasi...

  • Uskuge: ninasarviku sarvel pole raviomadusi!
    Teravmokk-ninasarvik (Diceros bicornis) on mnegi eksperdi arvates hukuohu servale sattunud esmajoones seetttu, et traditsioonilises meditsiinis on tema sarvele omistatud mstiline tervendamisvime: kll aitavat sarvejahvatis palaviku, hallutsinatsioonide ja iivelduse, kll koguni ranidumise vastu. Austraalia nitlejanna ja modell Elle Macpherson olevat hiljuti vlja tulnud teooriaga sarvepuudri imeprasest mjust nahale.
    Juba aastaid tagasi on teadlased sarve phjalikult analsinud.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2010/10

    The colourful beauties of the semi-coke hills
    Mait Sepp, Margus Pensa, Aarne Luud ja Riina Vaht describe the current status, including the vegetation of the man-made landmark of the Ida-Viru County soon the so-called Northeast Central Massif will gain a new appearance. The seven hilltops will soon be transformed into lower plains and cut off from the surrounding water cycle to prevent leakage of pollutants.
  • Loe edasi...
  •  

    Ajalugu EL 2010/10

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    Mdunud sajandi lpul uuriti balti pritoluga ostrakoode ka Saksamaal. Neid leidub nimelt rohkesti Ida-Preisimaal jaegsetes, eriti Rootsi (Gotland) ja Eesti pritoluga rndkivides.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2010/10

    Mida ltlased tegelikult loevad
    On vale arvata, et kriisi ajal loevad naabrid ainult santiime. Kui see nnda oleks, psiksid taimeraamatud Ltis palju kauem mgil.

    Liigirikas denrofloora.
  • Loe edasi...

  • Raamatud
    ATLAS FLORAE EUROPAEAE 15
    DISTRIBUTION OF VASCULAR PLANTS IN EUROPE. ROSACEAE (RUBUS)
    Toimetanud Arto Kurtto, Heinrich E.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2010/10

    Vello Reeben
    Vello Reeben

    12. mrts 1931 4.
  • Loe edasi...

  • Jri Krner
    Jri Krner

    25. aprill 1940 25.
  • Loe edasi...
  •  

    Teaduse ajalugu EL 2010/10

    Gustav Vilbaste kirjatde nimestik on leitud!
    Kommenteerib Vaike Hang:
    Selle aasta Eesti Looduse mrtsinumbris priti, kus on Gustav Vilbaste bibliograafianimestik. Ksija sai hulga telefoniknesid: kas see bibliograafia on juba leitud vi kas on keegi otsimist tsiselt alustanud?
    Gustav Vilbaste (1885−1967) neljast lapsest kolmas Hele Vilbaste (snd.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2010/10

    Mida arvata ujuvsaarte mjust loodusele ja hiskonnale?
    Vastavad Ingmar Ott, Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi (EM PKI) limnoloogiakeskuse professor, Helle Memets, EM PKI limnoloogiakeskuse teadur ja Reet Laugaste, EM PKI limnoloogiakeskuse vanemteadur

    Kui psisaared on jrvedes mineraalsel pinnasel, siis ujuvsaared moodustuvad enamjaolt orgaanilisel pinnasel. Nad saavad tekkida vaid veekogu vananedes.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/10

    Veebist leiab uusi ppematerjale
    Kesk-Lnemere Interreg IVA programmi 20072013 ja KIK-i projekti hendades Lnemerd COBWEB raames on vlja antud kaks veebist allalaetavat trkist.
    Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) on valminud aktiivppe abimaterjal Uurime ja avastame. Selles sisalduvad kaks ppekavakohast programmi aitavad koolieelikutel ning esimese ja teise kooliastme pilastel teha tutvust Lnemere ja kivimitega.
  • Loe edasi...

  • Reggae-ansambel toetab pikeseenergiat
    Tervisekaitsehendus Partners In Health (PIH), pikeseenergeetikat ja traadita internetti arendav SELF (The Solar Electric Light Fund) ja Grammy vitnud reggae-rhm Steel Pulse esitlesid sja ansambli solisti David Hindsi komponeeritud laulu Hold On [4 Haiti], millega kogutav tulu annetatakse PIH-i Haitil asuva tervisekliiniku varustamiseks pikeseenergiaga.
    Kliinik asub mgedes, kus elektriliine pole. Prast Port-au-Princei maavrinat on kliiniku tkoormus suuresti kasvanud, ktust elektrigeneraatori jaoks aga napib.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012