|
 |
Eesti Loodus 2010/11 | SISUKORD
| Väitekiri EL 2010/11 |
|
Eestlased joovad liustikuvett |
| Suur osa eestlasi ammutab oma joogivee Eesti kõige sügavamast ja enamikku mandriosa hõlmavast Kambriumi-Vendi põhjaveeladestikust. Kuna Eesti aluspõhja kivimid lasuvad kaldu, siis paikneb veeladestik põhjarannikul 60 meetri ning Lõuna-Eestis kuni 700 meetri sügavusel. |
|
| Intervjuu EL 2010/11 |
|
Eesti Loodus aitab Eestit hästi tundma õppida |
| Alates ülikooli esimestest kursustest oled avaldanud muljet oma põhjaliku Eestimaa-tundmisega. Meie põlvkonna puhul pole see enam sugugi tavaline. |
|
| EL küsib EL 2010/11 |
|
Kui külm ja lumerohke tuleb saabuv talv? |
| Oktoobri alguses jõudis veebilehelt www.landingnews.net Eesti meediasse hirmutav teade, et eelolev talv tuleb tuhande aasta karmim. Viidati Poola meteoroloogidele, kuid Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil ei ole nende Poola kolleegid sellisest ennustusest kuulnudki. |
|
| Eesti looduskaitse 100 EL 2010/11 |
|
Linnumunad ja Eesti looduskaitse |
| Kuidas on need omavahel seotud? Väga otseselt. |
|
| Sõnumid EL 2010/11 |
|
Andres Metspalu valiti Tartu teerajajate sekka |
22. oktoobril võeti Tartu Tasku ärikeskuse kõrval kate Teerajajate allee neljalt esimeselt pronksi astutud jäljepaarilt.
Kolm astujat valis välja þürii rahvalt laekunud ettepanekute alusel, neljas selgus internetihääletusel Tartu Postimehe veebilehel. |
Rein Veskimäe pälvis teadusajakirjanduse elutööpreemia |
28.–29. oktoobril Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses peetud teadusmeedia konverentsil „Teadusrikkuse levialas” osales paarsada huvilist: teadlasi, ajakirjanikke, pressiesindajaid, üliõpilasi, õpetajaid.
Konverents oli järg kahe eelmise aasta konverentsidele, mis kandsid nimetusi „Teadus – tumm või tummine?” ja „Bermuda kolmnurk”. |
Selgunud on järjekordsed Nobeli preemiate saajad |
Oktoobri esimesel ja teisel nädalal said teatavaks nobelistid.
4. oktoobril teatati, et Karolinska instituudi Nobeli-komisjon on meditsiini alal seekord esile tõstnud 1925. |
Kus elavad suurimad haruldused |
Liigikaitseühendus Alliance for Zero Extinction (AZE) esitles 20. oktoobril Nagoyas elurikkuse konventsiooni konverentsil uuendatud andmekogu 587 paigast, kus elab 920 maailma enim ohustatud liiki.
AZE ühendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist. |
Kaugujuja küürvaal |
Ameerika bioloogi Peter Stevicki töörühm on ajakirjas Biology Letters kirjutanud imetajate kaugujumise „maailmarekordist”: emane küürvaal (Megaptera novaeangliae) ujus Brasiilia ranniku lähedalt Madagaskari vetesse ehk läbis 10 000 kilomeetrit.
Loom õnnestus kindlaks teha tänu eritunnustele, mille põhjal ta on kantud numbri 1363 all Antarktika küürvaalade kataloogi. Esmalt täheldati teda koos paarilisega Brasiilia ranniku lähedal, kaks aastat hiljem pildistati aga vaalavaatluslaevalt Madagaskari piirkonnas.
Küürvaalad on tuntud pikamaaujujad: rändel toitumis- ja sigimispaiga vahel läbivad nad regulaarselt 5000 kilomeetrit. |
Ilmunud on margid harivesilikuga |
| Kogu maailmas on pikki aastaid välja antud neljamargilisi maailma looduse fondi WWF pandaembleemi kandvaid marke kaitsealuste liikidega. Eestis on esimene selline sari, lendoravamargid, ilmunud 1994. |
Earthworks: metallitootjad on vastutustundetud |
| USA keskkonnaorganisatsioon Earthworks käsitleb maardlaarendustest inimestele ja keskkonnale tulenevaid ohte. 5. |
Kas on eetiline teha mammutikihvadest ehteid |
Rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN andmetel on mammutikihvade „kaevandamine” Venemaal kiiresti kasvav äri; Siberi tundrate mammuti massihaudadest rändavat igal aastal 60 tonni iidset luud Hiinasse, maailma suurima elevandiluuturuga riiki.
Mammutiluu on elevandiluust tublisti hinnalisem. Samas peetakse mammutiluukaubandust eetiliseks alternatiiviks illegaalsele elevandikihvaärile. |
|
| Ajalugu EL 2010/11 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
Et seda kultuurpagejat hiigellindu pesitsejana meil tulevikuks jäädvustada, astusime sidemesse filmiinspektor hr. A. |
|
| Raamatud EL 2010/11 |
|
Raamatud |
| POODI KALALE. EPP MIHKELS. |
|
| Panin tähele EL 2010/11 |
|
Veider saak |
Eesti Looduse lugeja Priidu Aardam püüdis Saaremaalt Kakunast kummalise ninamikuga haugi ning tundis huvi, kuidas säärane omapära võis tekkida. Kas ehk on haug kunagi nina pihta saanud?
Kommenteerib ihtüoloog Tiit Paaver:
Lõualuude alaareng, nn. |
Huntahven, uus kalaliik Eesti faunas |
| Eesti kalade nimestikku on lisandunud uus liik. Nimelt tabati tänavu suve teisel poolel meie merevetest kahel korral huntahven (Dicentrarchus labrax). |
|
| Kaitsealad EL 2010/11 |
|
Sõmeri hoiuala |
Pärnumaal Varbla vallas Matsi ja Saulepi külas asuv Sõmeri hoiuala hoiab Põhja-Pärnumaale iseloomulikku rannikumaastikku: Sõmeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulõukaid ning sealset elustikku. Vaid 360 hektari suurune ala ei ole loodusväärtuste poolest kuigi harukordne, kuid piirnedes idast Raespa hoiualaga ning mere poolt Pärnu lahe hoiualaga, on see osa olulisest kaitsekorralduslikust tervikust.
Sõmeri poolsaare rannikuala kaitseväärtusele juhiti esimest korda tähelepanu 1990. |
|
| Artikkel EL 2010/11 |
|
Richard Maack ja tema päritolu |
| Richard Maacki sünnist möödub tänavu 185 aastat. Viimati on Eesti Looduses temast pikemalt kirjutanud Endel Varep 35 aastat tagasi [4]. |
Richard Maack − mutrike Vene imperiaalse ekspansiooni masinavärgis? |
| Richard Maacki ekspeditsioonid Amuurimaale (1855) ja Ussuuri jõe orgu (1859) illustreerivad tollele perioodile iseloomulikku seost imperialistliku ekspansiooni ja teaduslike uurimisreiside vahel. Pole juhuslik, et Amuuri- ja Ussuurimaa liideti Vene impeeriumiga varsti pärast seda, kui Maack oli neis piirkondades rännanud. |
Saimaa hülged ja nende klubi |
| Tänavu juuni keskel leidis tee Eestisse Saimaa hülgeklubi. Tuldi peamiselt selleks, et heita pilk hüljestele Lääne-Eesti saartel. |
Miti kruusakarjäärid rikuvad Otepää kõrgustiku loodusmaastikku |
Vahetult Otepää looduspargi külje all, Palupera vallas laiutavad Miti kruusakarjäärid, kahjustades oluliselt siinset loodusmaastikku. Kohalikke elanikke ja looduses viibijaid häirib tolm ja pidev müra, samuti on kaevandusala heakorrastamata.
Ent siiasamasse, Otepää kõrgustiku põhja- ja loodenõlvadele, on kavas rajada uusi, veelgi suuremaid kruusakarjääre. |
Kust pärineb sõna puisniit? |
| Puisniit on kahtlemata üks Eesti looduse visiitkaarte. Puisniite uurivad paljud ökoloogid ja maastikuteadlased. |
Kauge ja hinnaline eksoot meie pähklivalikus |
| Eesti pähklilettidelt leiab nii väikseid kui ka suuri, odavamaid ja kallimaid, tuntud ja vähem tuntud saadusi. Mitmes mõttes omapärane nende hulgas on makadaamia – kauge külaline Austraaliast. |
Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis |
Möödunud on ligi pool aastat Baltimaade esimese geopargi asutamisest Loode-Eestis. Unikaalne geopark hõlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni.
MTÜ Pakri looduskeskuse üldkoosolekul 2. |
Kiviaiad − kultuuripärand ja elupaik |
| Kiviaiad on iidne kultuuripärand Eesti maastikes. Peale esteetilise väärtuse ja silmailu pakuvad nad väga häid elupaiku mitut liiki taimedele, putukatele ja lindudele. |
Endel Varep taas Pärnus koolis |
| Tänavu 3. septembril möödus 95 aastat mitmekülgse teadlase, tuntud looduskaitsja ja hinnatud õpetaja geograafiaprofessor Endel Varepi sünnist. |
Mükoloog Valter Pärtelpoeg 110 |
| Möödunud sajandi 60. aastatel paelus hilissügisel Tartus Toomemäel kõndijate tähelepanu mees, kes roobitses midagi rehaga Vana Anatoomikumi ees kasvavatelt lehtpuudelt. |
Heino Toomingale mõeldes |
| 22. oktoobril oleks bioloogiadoktor Heino Tooming saanud 80-aastaseks. |
|
| Veebivalvur EL 2010/11 |
|
Linnatranspordi kümme käsku |
Võrgupaigast http://itdp.org/documents/2010-OurCitiesOurselves_Booklet.pdf saab alla laadida ingliskeelse trükise, milles transpordiasjatundjad Jan Gehl ja Walter Hook nimetavad kümme linnatranspordi põhimõtet.
Nende järgimine aitab autorite kinnitusel „linnadel New Yorgist Nairobini” hakkama saada kiire elanike arvu suurenemise ja kliimamuutuste proovikividega, kaotamata samas konkurentsivõimes. Põhiline on see, et transpordiprobleeme ei tohi lahendada linnakujundusest eraldi, vaid pigem selle olulise osana. |
Tiirutaja nr. 11 |
Võrgupaigast http://www.eoy.ee/sites/default/files/tiirutaja/11_2010.pdf saab uurida Eesti ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värsket, 11. numbrit.
Avaloos kirjutab Veljo Volke Vilsandi rahvuspargi sünnist. |
|
| Toimetaja veerg EL 2010/11 |
|
Kroonikakirjutuse kroonikast |
| Üheksa aastat tagasi oli oluline pööre ajakirja Eesti Loodus (EL) eluloos. Eelmiste kirjastajate sulitembud, mis jäid ametlikult küll kriminaalteoks tituleerimata, lõid korraks isegi kartuse, et ajakirja järjepidevus katkeb. |
|
| summary EL 2010/11 |
|
|
Estonian nature protection 100: Bird eggs and Estonian nature protection
Ken Kalling dug in the archives and found that nature protection at the island of Saaremaa began years before the datum that we consider as the beginning of official nature protection history in Estonia. It appears that the municipality of Kuressaare took the Linnulaht Bay under protection already in early 1900ies to prevent people from pillaging bird nests. |
|
| Kroonika EL 2010/11 |
|
Oktoober: lund ja tormi, aga ka päikest |
| Viinakuu oli mihklikuuga ses mõttes üsna üht nägu, et mõlema algus ja lõpp oli sügise kohta lausa üllatavalt ilus. Kena ilm püsis vaata et üle kuukolmandiku, ehkki kohati oli ka päris tuuline. |
Tublimad õuesõpetajad on Urmas Sisask ja Asta Tuusti |
| 7.–8. oktoobril Rakveres peetud rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil „Õue õppima” andis Eesti koolimetsade ühendus (EKÜ) auhinnad 2010. |
Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad |
| 12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. |
Fotovõistluse „Märka mind!” võitjatele jagati auhindu |
22. oktoobril sai Tartumaal Waide motellis joone sai alla järjekorras juba neljas Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) fotovõistlus „Märka mind!”.
Tillukese, aga tegusa sihtasutuse korraldatud võistluse siht ongi eelkõige juhtida piltnike tähelepanu kõigele tillukesele looduses, „olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist,” nagu on öeldud VVV SA pressiteates. |
Alanud on teadusvideote võistlus noortele |
Tartu ülikool korraldab õpilastele ja üliõpilastele populaarteaduslike videoklippide võistluse.
Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene, teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?”, on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele; teine, „Minu esimene teaduslik saavutus”, aga üliõpilastele.
Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
