Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2011/01 | SISUKORD
Snumid EL 2011/01

Karmid detsembrikuu klastajannad Monika ja Scarlett
2010. aasta lheb ajalukku mitme rmusliku ilmastikunhtusega; julud said meil teliselt, ehk leliiagi valgeks tnu kahele kena naisenimega madalrhkkonnale.
Sakslastelt nime Monika saanud tsklon tekkis Atlandil 40.
  • Loe edasi...

  • Tartu thetorn sai 200-aastaseks
    Mullu 22. detsembril oli kigile huvilistele heks htuks avatud vrskelt restaureeritud Tartu thetorn.
  • Loe edasi...

  • Mullused viimased keskkonnaprojektid said toetust
    Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nukogu otsustas detsembri keskel, linud aasta viimasel koosolekul rahastada 462 keskkonnaprojekti kogusummas le 425 miljoni Eesti krooni.
    Kige rahamahukamad projektid on ikka veemajanduse valdkonnas ning enim projekte toetatakse keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonnas. Kiki rahastatud projekte neb KIKi kodulehel www.kik..ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid.html.
    Keskkonnatasudest rahastatavasse keskkonnaprogrammi suvisesse taotlusvoor laekus kokku 643 taotlust, millest tunnistati nuetele vastavaks ja saadeti sisulisele hindamisele 611.
  • Loe edasi...

  • Tartus neb nd tabloolt Emaje veetaseme krgust
    15. detsembril avati Tartu kesklinnas Emaje kaldapealsel veemdutorn-infotabloo, mis nitab reaalajas hutemperatuuri ning Emaje veetaset ja -temperatuuri.
    Seitsme meetri krgune torn on paigaldatud Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi (EMHI) ning Tartu linnavalitsuse koosts.
  • Loe edasi...

  • Eesti Loodus tegi rohelise teo
    Mullu detsembri keskel tunnustati Piusal Plvamaa paremaid turismittajaid ja jagati tiitleid.
    Aasta roheliseks teoks tunnistas komisjon ajakirja Eesti Loodus Plvamaa erinumbri, mis ilmus koosts Plva maavalitsusega ja milles tutvustatakse phjalikult maakonna vrt loodusmaastikke ja suurepraseid inimesi.
    Mdunud aasta turismittaja tiitli plvis Rpina hotelli peaadministraator Katerin Rmmar, kes vitis Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevistlustel pronksmedali ning on olnud peamine eestvedaja Rpina hotelli osaluses EAS kvaliteedijuhtimise programmis. Aasta turundustegu tiitliga prjati Vrska sanatoorium thusa koost eest Venemaaga.
  • Loe edasi...

  • Cancn: edukam kui Kopenhaagen, aga mitte vga edukas
    Mullu novembri lpust 10. detsembrini Mehhikos Cancnis peetud kliimatippkohtumisele (UNFCC COP16) antud hinnanguis valdab helt poolt rahuldus, et tegemist polnud samamoodi lbikukkunud ritusega kui aasta varem Kopenhaagenis, teiselt poolt ei saa siiski kiidelda erilise eduga.
    Kliimakonverentsil oli 11 848 osalejat 194 riigist, 687 vaatlejastaatuses rahvusvahelisest organisatsioonist ja 568 meediavljaandest.
  • Loe edasi...

  • Madagaskarilt on taas leitud uus leemuriliik
    BBC looduslooosakond ja looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) teatasid mullu detsembri keskel, et ktleemurite perekonna (Phaner) seni neljale tuntud liigile on lisandunud viies.
    Silmade alt algavate ja pealael hinevate mustade joonte jrgi fork-marked lemuri (kahvlimrgilise leemuri) tingnimetuse saanud oravasuurune loomake ji maailma hele juhtivale leemurite asjatundjale, CI presidendile Russel Mittermeierile esimest korda silma juba 1995.
  • Loe edasi...

  • Soomeski pole rattureil kikjal mnus
    Phjanaabrid on teinud phjaliku, valdade tasemel uuringu jalgrattasidu olude kohta. Sellest nhtub, et ehkki rattateid on Soomes palju, pole nad sugugi kik kvaliteetsed.
  • Loe edasi...

  • Maailma vanim linnuloendus on endiselt populaarne
    Kllap jks enamik mlumngureidki vastuse vlgu ksimusele Kui vana on maailma vanim linnuloendus vi mis tahes amatruurijate jududega tehtav loendus looduses?. Ameerika Auduboni seltsi iga-aastane jululinnuloendus (CBC) korraldati mullu juba lausa uskumatut 111.
  • Loe edasi...

  • Rahvusvahelised tubakahiiud on kirbule vtnud arengumaad
    Rahvusvaheline uurivajakirjanike konsortsium ICIJ teavitas Uruguays peetud maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO suitsetamiskontrolli konventsiooni konverentsil ldsust oma avastusest: tubakatstus pab seisakut arenenud riikide turul korvata julise pealetungiga arengumaades, kus ptakse nurjata katseid samuti suitsetamist piirata.
    Selleks et trjuda suitsetamisvastaseid meetmeid ja jda endises mahus turule, ei plata ei lobitd, kohtuprotsesse, heldekelisi annetusi ega isegi otseseid hvardusi ega altkemakse.
    Uuring keskendus esmajoones tubakatarvituse kuumadele punktidele: Venemaale, Mehhikosse ja Uruguaysse. Niteks on Venemaal tubakatstuse lobistid ra ostnud poliitikuid ja suutnud seada end koguni lbirkijaiks pllumajandusministeeriumi tubakakasutuspiiranguid otsustavatel knelustel.
  • Loe edasi...

  • Teepind toodab elektrit
    Hollandis Overijsselis on kohaliku tee N34 rekonstrueerimisel katsetatud innovatiivset viisi toota elektrit liiklemisel tekkivast vibratsioonist, mis tavaoludes muundub muidu soojuseks.
    Selleks on teepinna alla paigaldatud piesoelektriline materjal, s.o. aine, mis toodab surve mjul elektrit.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2011/01

    Aasta puud ja puudutused
    Uus aasta toob ikka muutusi, ka Eesti Loodusesse. Thelepanelik lugeja mrkab kindlasti siin lehekljel vahetunud logosid: lugemisaasta, Eesti looduskaitse aasta ja rahvusvahelise elurikkuse aasta asemel viitame nd MT Loodusajakiri kmnendale snnipevale.
  • Loe edasi...
  •  

    Ajalugu EL 2011/01

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    Kesoleval talvel esineb kaunis sageli taliklalisena lumekakk (Nyctea nivea). he, Setumaal Laura mbruses 19.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2011/01

    Uusi raamatuid
    GEOTOURISM HIGHLIGHTS OF THE SAAREMAA AND HIIUMAA ISLANDS. KOOSTANUD ANTO RAUKAS, HEIKKI BAUERT, SEBASTIAN WILLMAN, ELLE PUURMANN, URVE RATAS.
  • Loe edasi...
  •  

    Vitekiri EL 2011/01

    Hbriidhaavikud on lbinud pool raieringi
    Haab oli 2005. aasta puu.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2011/01

    Looduskaitses on kes sisulise t aeg
    Eelmised aastad on keskkonnaministeeriumi haldusalas toonud kaasa suuri muutusi. Mis ootab ees sel aastal?

    Sedalaadi muutusi, mida viimased aastad on toonud, me sel aastal ei plaani.
  • Loe edasi...
  •  

    Looduskaitse 100 EL 2011/01

    Jaan Eilart ja tema aeg
    Jaan Eilart oli kahtlemata meie loodus- ja kultuuriloo suurmees. Teda tunti ja teati terves Eestis ja ta ise tundis Eestimaa igat kanti.
  • Loe edasi...

  • Meenutusi Arno Kukest
    Oli august 1961. Asusin tle Urissaare metsalemana.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2011/01

    Jtmetega tuleb tegelda hoolsamini
    Riigikontrolli kodulehelt vrgupaigast http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2164/Area/15/language/et-EE/Default.aspx#results saab lugeda riigikontrolli detsembrikuist aruannet riigikogule Pakendijtmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus. Kas riigi tegevus toetab pakendijtmete taaskasutusse judmist?.
    Lhidalt kokku vttes pole riik riigikontrolli hinnangul suutnud tagada, et pakendiettevtted koguksid ja taaskasutaksid turule toodud pakendeid nutud ulatuses.
  • Loe edasi...

  • Reisisiht Eesti
    EAS turismiarenduskeskus on valmis saanud komplekti Eestit kui reisisihti tutvustavaid trkiseid ja sidusesitlusi.
    Esitlused on inglise, vene, rootsi, saksa, itaalia, hispaania, norra, prantsuse ja hiina keeles. Avalehelt saab valida, millist osa vi teemat soovite kasutada.
  • Loe edasi...

  • Eesti keskkonnaseire 2009
    Keskkonnateabe keskus (KTK) avaldas keskkonnaseire tulemusi koondava vljaande Eesti keskkonnaseire 2009. Tegemist on e-raamatuga, mis sisaldab nii 2009.
  • Loe edasi...

  • Ilmunud on jrjekordne Tiirutaja
    Eesti ornitoloogiahingu (EO) hlekandja Tiirutaja nr. 12 e-versiooni leiate ornitoloogiahingu veebilehelt www.eoy.ee.
    Mdunud aasta viimases, kaheksalehekljelises lehes on pikemad kirjutised talvistest aialindudest, linnuturismist, binokli sisemusest, phja- ja salutihase ning varblaste eristamisest, samuti gijaloenduste tulemustest.
  • Loe edasi...

  • Looduse Hlt saab lugeda ka vrgus
    Mullu 17. detsembril ilmus ajalehe Postimees vahel vaheleht Looduse Hl.
    Seekordne kaheksalehekljeline vaheleht oli arvult kuues ja selle phithelepanu on Lnemerel.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2011/01

    Truffles grow also in Estonia
    Leho Tedersoo and Triin Nadel introduce the strange-looking fungi with high culinary qualities. A truffle is basically a fruiting body of an underground mushroom.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2011/01

    Detsember, klm lumeuputuskuu
    Lumevravad lksid Phja-Eestis mneski paigas prani juba talvekuul. Julukuu sajuhoog oli enam-vhem le kogu Eesti lausa nii suur, et siin-seal vis kuulda poolnaljaprimist Kas me NII valgeid jule tahtsimegi? Suurimad saju ja raju toojad olid teadagi kaks kurja kaunitari: Monika ja Scarlett (vt.
  • Loe edasi...

  • Jululodjal petati puid ja puutid
    25. novembri htul judis Tartu Raekoja platsile taas hansalodi Jmmu, et pakkuda linlastele ja linna klalistele loodusharidust ja meelelahutust.
  • Loe edasi...

  • Tartus tunnustati noori kaitsealaloojaid
    Mullu 10. detsembril said Tartus kokku le-eestilise vistlusmngu Meie oma kaitseala osalejad ja korraldajad.
    Vistluse raames loodi Eestisse mis sest, et paberil!
  • Loe edasi...

  • Lppenud looduskaitseaastal thustati Eestis ohustatud liikide kaitset
    Mullusel looduskaitseaastal kinnitati Eestis elavate ohustatud liikide kaitseks kokku 105 uut psielupaika. Nelja liigi kaitse paremaks korraldamiseks valmisid tegevuskavad; kaks liiki, niidurdi ja kassikakk, viidi II kaitsekategooriast le kige rangemasse ehk I kategooriasse.
    Uusi psielupaiku said juurde merikotkad (30 elupaika), vike-konnakotkad (15), kanakullid (48) ja metsised (9); putukatest rohe-vesihobu, suur-mosaiikliblikas, teelehe-mosaiikliblikas ja suur-kuldtiib (2) ning taimedest nmmnelk (1).
    Tegu on selliste psielupaikadega, mis asuvad vljaspool kaitsealasid, kuid kus elavad kaitset vajavad liigid.
  • Loe edasi...

  • Ka sel aastavahetusel sai Tallinnas nha piparkoogikunstnike fantaasiat
    Juba viiendat korda toimunud PiparkoogiMaania teema oli Vlupood ja seda sai imetleda 16. detsembrist 6.
  • Loe edasi...

  • Uus loodusppeprogramm Konnapilgul mda Emajge
    Mullu 14. detsembril esitleti Tartus mittetulundushingu Peipsi koostkeskus eestvedamisel valminud CD-kandjal multimeediaprogrammi Konnapilgul mda Emajge.
    Hiljuti valminud loodusppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest, uusi ning pnevaid fakte aitab meelde jtta viktoriin.
  • Loe edasi...

  • Otsitud: auhinnavriline noor looduskaitsja
    Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas vlja vistluse 2011. aasta noore looduskaitsja auhinnale, mille eesmrk on toetada elujulise ja aatelise looduskaitse psimist Eestis lbi plvkondade.
    Auhinnale vivad kandideerida 35 aasta vanused (passi vi enesetunde jrgi) Eesti looduskaitsjad, kel on silmapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel; nad vivad ttada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna.
    Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.
  • Loe edasi...

  • Looduse fond kogub lendoravate kaitseks annetusi
    Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 20. detsembril, et korraldab koosts partneritega Ida- ja Lne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade vljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.
  • Loe edasi...

  • Kiirgusoht Eestis on vhenenud
    Keskkonnaministeeriumi korraldatud radioaktiivsete esemete kogumise kampaania kigus koguti suur hulk kiirgusallikaid, sealhulgas ligi 200 kiirgusohu mrgisega suitsuandurit ning saastunud vanametalli. Selle tulemusel vhenes kiirgusoht inimestele ja keskkonnale.
    Terve korpusega esemed ldjuhul inimestele ohtlikud ei ole.
  • Loe edasi...

  • Merekeskkonda puudutavad seadused viiakse koosklla EL direktiividega
    16. detsembril kiitis valitsus heaks veeseaduse ja ksiti teiste seaduste muudatused, mille eesmrk on rakendada kaks Euroopa Liidu direktiivi, et saavutada mere hea keskkonnaseisund.
    Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv (MSRD) neb ette, et liikmesriigid vtavad tarvitusele abinud, millega hoitakse mereala head keskkonnaseisundit vi saavutatakse see hiljemalt aastaks 2020.
  • Loe edasi...
  •  

    Vaatlus EL 2011/01

    Anna teada linnas nhtud rebasest!
    Eestlased on rebastega kokku puutunud juba muistsetest aegadest. Paljud on selle vahva loomaga kigepealt kohtunud muinasjuttude kaudu.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2011/01

    Vana Liivimaa prandkultuur Koiva kallastel
    2010. aasta sgisel valmis Eesti ja Lti piiril kahe riigi prandkultuuriobjekte tutvustav suunaviitade ja infotahvlitega jalgrattarada hise hooldus- ja hoiualaga.

    Rada on ks osa Eesti-Lti programmi raames ellu viidavast projektist Prandkultuuri vrtused hise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2011/01

    Vike valge kasukaga klaline elutoas
    Mdunud aasta lpp nnistas kogu Eestimaad rohke lumevaibaga, mis muutis paljude metsaelanike eluga toimetuleku rmiselt keeruliseks juba talve algul. Loomad jid paiksemaks ega liikunud enam nii laialt ringi.
  • Loe edasi...

  • Suvemeenutus: lompivad liblikad
    Meenutus lmbest suvest

    Sattusin pildil olevate liblikate peale mullu augustikuus erakordselt palavate ilmadega, kui vntasin ringi Jgevamaal Tapiku kla kandis krvalisel metsateel. Mnda aega tagasi oli pisut tibutanud ja nii nad seal siis (ilmselt) niiskuse prast olid, just tolmutee niisketel laikudel.
  • Loe edasi...

  • Tallinnas kasvab looduslikuna le kolmandiku Eesti kpaliste liikidest
    2009. aasta suvel Tallinna elustikku uurides ootas meid ees mitu llatust.
  • Loe edasi...
  •  

    Artikkel EL 2011/01

    Trhvleid kasvab ka Eestis
    Enamiku jaoks seostub snaga trhvel mnus okolaadikomm. Tegelikult peitub selles snas nii magus kiusatus kui ka hoopis isemoodi ning suuremale osale inimestest tundmatud seeneriigi asukad.
  • Loe edasi...

  • 15 aastat rannaniitude looduskaitselist hooldust Eestis
    Kuna prandkooslused ja neid asustavad liigid olenevad inimtegevusest, tuleb nende taastamiseks, hoiuks ja kaitseks leida sobiv majandamisviis. Rannaniite on 15 aastat hooldatud looduskaitse phimtete jrgi.
  • Loe edasi...

  • ri ohustatud liikidega
    Saagem tuttavaks majandusharuga, millel on liikide vljasuremise phjusena peaaegu niisama suur roll kui elupaikade hvimisel ning mis seadusvastaste tuluallikate seas hingab kuklasse relva- ja narkorile.

    Praegusel ajal peetakse loomulikuks, et elevante vi tiigreid on vaja kaitsta. Eelmise sajandi keskpaigas olid need teemad veel uued.
  • Loe edasi...

  • Huvitav kooretee Ladina-Ameerikast
    Meil kaubastatavate teede perre on end tasahilju poetanud lapatotee. Hoolimata kuiva teepuru pisut kummastavast vlimusest saab sellest valmistada mitmeotstarbelist jooki.
  • Loe edasi...

  • Tehveri tamm
    ks Tartu silmapaistvamaid professoreid mdunud sajandil Julius Tehver oli hrrasmees, sna terava, lhikese ja tpse ning kindla snaga, millel oli suur kaal. Talle ei meeldinud, kui teda ritati ilma luba ksimata pildistada.
  • Loe edasi...

  • Tpptaelik eelistab kiivas kasvukohti
    Loodusehuvilisel on talvelgi sna palju vaadata ja mtteainet. Esikohal on muidugi loomade jljed lumel, siis puude ja psaste ratundmine pungade ja okste jrgi.
  • Loe edasi...

  • Sada aastat andeka botaaniku ja metsamehe Harjo Sanduri snnist
    Tartu likooli metsaosakond (19201946) koolitas mitmeklgseid spetsialiste, kes valdavalt jid truuks valitud erialale. 144 diplomiga lpetanust siirdus ainult heksa teistesse eluvaldkondadesse, sealhulgas teadus- ja ppetle.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012