Eesti Looduse fotov�istlus
2011/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2011/04 | SISUKORD
Toimetaja veerg EL 2011/04

Ornitoloogide ja linnuhuviliste snnipev
Seekord teeme pikemalt juttu Eesti ornitoloogiahingust (EO) ja lindudest, sest meie hel suuremal ja elujulisemal keskkonnahingul juab mai alguses ktte 90. snnipev.
  • Loe edasi...
  •  

    Ajalugu EL 2011/04

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    3. juulil 1926.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2011/04

    Jalakad pakuvad meile ka kehakinnitust
    Peale vrtusliku puidu ja puude vliskujust lhtuva silmailu saavad inimesed jalakalt mitmesugust toidupoolist.

    Toidulisa viljadest. Vast kige ootusprasem on jalaka viljade smine, ja mitte ksnes nljaajal.
  • Loe edasi...
  •  

    Linnupesad EL 2011/04

    Lindude intiimelu kartongil
    Lindude eluavaldusi on uuritud juba ammust aega. Mnel juhul on seda kandnud siiras uudishimu, teisel vga praktilised kaalutlused.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2011/04

    Kevad Lnemaa linnuradadel
    Kell on viis hommikul. Maikuu esimestel ndalatel thistab see meie jaoks pikesetusu aega.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2011/04

    Kajakakeel saab selgeks aastatega
    Tnavu kevadel thistate omalaadset juubelit: Kakrarahu kalakajaka kolooniat on teaduslikult jlgitud ja uuritud juba pool sajandit. Kui ainulaadne srane uuring maailmas on?

    Pika elueaga linnuliike, keda mitu plvkonda jrjest on uuritud, vib les lugeda he ke srmedel.
  • Loe edasi...
  •  

    Linnuvaatlused EL 2011/04

    Kesktalvised veelinnud Eestis
    Veelindude pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalad enamasti ei kattu ning seetttu enamjagu veelinnuliike rndab. Talvitavaid veelinde on pikka aega loendatud nii maailmas kui ka Eestis.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta lind EL 2011/04

    Suitsupsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja
    Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiahing tnavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupsuke, kes oli ka 2000.
  • Loe edasi...

  • Suitsupsuke, see armas lind
    Olgu jutuks suitsupsukese koht rahvafenoloogias, tema tuntus endelinnuna, pritoluseletused vi laulutlgitsused, annab rahvatraditsiooni rikkalikkus tunnistust selle linnuliigi populaarsusest nii meil kui ka teiste mberkaudsete rahvaste folklooris. Eelduseks oli vaja, et linnud aastasadu jagaksid inimestega hist ulualust.

    Nimetus psuke on soome-ugri algupra, suitsupsuke nikse olevat tlkelaen saksa keelest (vrd.
  • Loe edasi...

  • Aasta linnud rndavad ka kirjadel
    Pole kahtlust, et aasta lindu valisid esimesena sakslased. Kik mrgid nitavad aga, et aasta linnu margi mtlesime vlja meie siin Eestis!
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2011/04

    Eesti noorteadlane plvis tulevikutalendi tiitli
    Tartu ja Helsingi likooli teadlane Triin Vahisalu plvis LOreali kontserni ja UNESCO korraldatava maineka rahvusvahelise konkursi Naised teaduses tulevikutalendi tiitli. Sellega tunnistati Vahisalu heks kolmest parimast noorteadlasest Euroopa ja Phja-Ameerika regioonis.
    LOreali-UNESCO rahvusvaheline konkurss Naised teaduses kroonib igal aastal he silmapaistva naisteadlase igalt kontinendilt ning selgitab igast piirkonnast kolm tulevikutalenti.
  • Loe edasi...

  • Elektroonikajtmete direktiiv uueneb
    Mrtsi keskel Brsselis peetud EL keskkonnanukogu istungil saavutati poliitiline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nukogu elektroonikaromusid ksitleva direktiivi uuenduste kohta.
    Eesistuja esitas nukogule kompromisspaketi, millega liikmesriigid, sealhulgas Eesti, prast pikki arutelusid poliitilise kokkuleppe nimel nustusid. Eesti jaoks on oluline, et direktiivis oleksid esitatud kik elektri- ja elektroonikaseadmed ning et erandid oleksid kirjas omaette loetelus.
  • Loe edasi...

  • Jrgmisest aastast on meie kalmistutel htne kord
    4. mrtsil kinnitas riigikogu kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima jrgmise aasta 1.
  • Loe edasi...

  • Kunstnik tahab Kamfers Dami flamingodele teenida miljon randi
    23. mrtsil avati Londoni Saatchi galeriis Jeremy Houghtoni maalide nitus.
  • Loe edasi...

  • Oulus on tervis au sees
    lesoomeline programm Kunnossa kaiken ik (KKI) innustab le 40-aastasi inimesi olema igapevategudes kehaliselt aktiivsed. Programmi kaudu rahastab haridusministeerium ja sotsiaalministeerium le 700 projekti ja jagab paremini toime tulnud omavalitsustele auhindu.
    Hilistalvel vlja kuulutatud 2010.
  • Loe edasi...

  • Toetust sai neli kalapsude rajamise projekti
    Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 21. mail, et vooluveekogude seisundi parandamise projektitaotlustest sai rahastusotsuse neli projekti kogusummas 2,55 miljonit eurot.
  • Loe edasi...

  • Bioktuse ssinikujlg on diisliktuse omast kuus korda suurem
    hendkuningriigi ja Kenya loodukaitseorganisatsioonide hisuuringust selgub, et oleks lausa kuritegelik rajada Kenya Dakatcha metsa jatrofaistandused, nagu praegu on plaanis.
    Jatrofat, mnedel andmetel niteks maisist kuni kmme ja sojast kuni neli korda thusamat bioktusetaime tahetakse Kenyas kasvatada esmajoones Euroopa bioktusejanustele. Teatavasti nuab EL taastuvenergia direktiiv RED, et aastal 2020 peab kmnendik transpordiktusest prinema taastuvallikaist.
  • Loe edasi...

  • Elevandid vajavad salakttide vastu kogu maailma toetust
    Loomakaitseorganisatsioon IFAW (International Fund for Animal Welfare) teatas 17. mrtsil, et Taadi valitsusametnikud on tabanud Congo jgikonnas viimase kuu jooksul vhemalt 20 elevanti tapnud salaktid: kaks meest vahistati, kaks said tulevahetuses valitsusjududega surma.
    IFAW andmeil on loomasalakaubandus maailmas mahult kolmas relva- ja ravimiri jrel.
  • Loe edasi...

  • Polaaruurijad trotsivad 40 miinuskraadi
    13. mrtsil algas phjalikult ette valmistatud kahekuuline Artika-ekspeditsioon Catlin Arctic Survey Kanada kaug-Arktikasse, mille phirhmas osalevad Tyler Fish USA-st, Adrian McCallum Austraaliast ning britid Ann Daniels ja Phil Coates.
  • Loe edasi...

  • Uuel margil on pojeng
    Eesti Post andis 24. mrtsil vlja uue lillemargi.
  • Loe edasi...

  • Loodusmehest kirjanik ootab linnulugusid
    Koosts BirdLifeiga on Britist kirjanik ja looduskaitsja Mark Cocker olnud kolm aastat tegev projekti Linnud ja inimesed kallal, et luua vimalikult ldine pilt sellest, kui thtsad on linnud inimestele, kuidas nad tidavad meie elu positiivsete emotsioonidega.
    Cocker on kogunud lugusid inimestelt kogu maailmast; praeguseks on oma panuse andnud juba le 420 isiku 60 riigist Paraguayst Portugalini, Indiast Austraaliani, Asebaidaanist Bahamani. Neist lugudest panebki Cocker kokku raamatu Linnud ja inimesed.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2011/04

    Bird of the Year: Barn swallow, a witness of the changing world and changing nation
    Mati Kose takes a glance at the dangerous life of the Bird of the Year. If barn swallow is in trouble, the humankind should also watch out for its own good.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2011/04

    Mrts: kevad ji talvele alla
    Paastukuu ilm pakkus nii pikest kui ka tuisku ja tormi, suurt sula ja paksu vrsket lumekorda. Eriti tujukas oli ilm 24.25.
  • Loe edasi...

  • LIFE+ programmist saab ksida toetust loodushoiuprojektidele
    Taas on alanud LIFE+ programmi keskkonnaprojektide rahastamise leeuroopaline taotlusvoor. Programmi eesmrk on thustada nii otsest looduskaitsetegevust kui ka vlja ttada ja rakendada keskkonnapoliitikat.
    Taotlusi vivad esitada mittetulundushingud, omavalitsused, riigiasutused ja rihingud.
  • Loe edasi...

  • Selgunud on aialinnuvaatluse lplikud tulemused
    Eesti ornitoloogiahingu 29. ja 30.
  • Loe edasi...

  • Appi, upume! :)
    Jrjekordse toreda algatuse kuulutas Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) vlja mrtsi alul: Tartu linna ja maakonna 1216-aastased noored on oodatud osalema fotojahil Appi, upume! :).
    Kevadist leujutust saab Emaje, Anne kanali vi mne kraavi res jahtida 24.
  • Loe edasi...

  • T botaanikaaias sai imetleda orhideenitust
    Mrtsi esimesel poolel oli Tartu likooli botaanikaaias nitus Orhideed vrvide smfoonia, kus oli vlja pandud le 70 just sel ajal itsenud orhideeliigi ja -sordi. Nituse tegi eriti pnevaks see, et orhideed olid paigutatud suurde kasvuhoonesse teiste taimede vahele.
    Peale tuttavate kuukingade, katleiade ja tsmbiidiumide olid esimest korda eksponeeritud mudikpa, laeelia ja ontsiidiumi uued liigid.
  • Loe edasi...

  • Loodusfotohuvi aina kasvab
    Looduse Omnibuss teatas 15. mrtsil, et vistlusele Looduse aasta foto 2011 saabus pilte 1850 autorilt.
  • Loe edasi...

  • Toomemel tuleb ht-teist maha raiuda
    Teatavasti ehitatakse Tartu Toomemel 155 aastat naistehaiglana talitlenud hoone mber T sotsiaalteaduskonna ppehooneks. ksiti on T maja tellinud haljastusprojekti, millele linnavalitsus andis 17.
  • Loe edasi...

  • Pildistage Emajge!
    RMK Emaje-Suursoo looduskeskus on kuulutanud vlja fotovistluse Emaje neli palet, kuhu on oodatud igas vanuses loodushuviliste pildid aastaaegade vaheldumisest Emajel.
    Vistlustd tuleb esitada digitaalkujul JPG-vormingus. Vistlusele on oodatud ttlemata fotod mtmetega vhemalt 1800 x 2400 pikslit ja resolutsiooniga 300 dpi.
  • Loe edasi...
  •  

    Seened EL 2011/04

    MRKSEENED JA SEENEMRGISTUSED I. Gromitriinimrgistus
    Kevad ratab ka seeneriigi, paraku vivad ebateadlikud seenestajad saada aasta seenehooaja esimese, nimelt gromitriinimrgistuse.

    Gromitriinimrgistuse phjustavad peamiselt kolm liiki: punakaspruuni ajutaoliselt krulis-voldilise kbaraga kevadkogrits (Gyromitra esculenta) liivastes mnnikutes; ookerkollase ebakorrapraselt lainjas-voldilise kbaraga hiidkogrits ehk vanema nimega hiid-kogritsliudik (Gyromitra gigas; sn.
  • Loe edasi...
  •  

    Loodusfoto EL 2011/04

    Vereta linnujahi varjukljed
    Loomi pildistades seadkem end alati mttes ka teisele poole kaamerasilma, kus ei kenitle mitte kutseline modell, vaid on oma elu eest vljas inimest pahatihti rvloomana tajuv olevus. Tahtmatult vime neile halba teha, aga nende jaoks on vististi kspuha, kas kuri tegu sndis kogemata vi meelega.

    Eelmise aasta kevadel, mahedal aprillilpu laupevahommikul jin puhuks silmitsema idllilist vaatepilti maanteersel heinamaal: pikesepaistes sillerdav lumeveesilm lageda keskel oli meelitanud rnnupuhkust pidama hanede parve.
  • Loe edasi...

  • Kas looduselamus vi kuritegu?
    Istun vaikselt varjes, pilk lbi fotoobjektiivi pesale suunatud. Olen peaaegu veerand tundi liikumatult oodanud.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2011/04

    Kas on linnukesel muret?
    Kas meie lindudel lheb hsti ja on meil phjust rahul olla? Vares ju kraaksub ning valge-toonekurg klbistab lbusalt nokka.
  • Loe edasi...

  • Mida annab lindude vaatlemine?
    Kindlasti on lendamine olnud ks inimeste unistusi juba mne miljoni aasta jooksul. Jrelikult teeb lindude vaatlemine inimesi eelkige kadedaks.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitseala EL 2011/04

    Laidu saare looduskaitseala: saareke keset lahte
    Saaremaal Mustjala valla rannikumeres Kdema lahes asuv Laidu saar veti kaitse alla juba 1965. aastal ornitoloogilise keelualana merelindude, sealhulgas haha pesitsusala kaitseks.
  • Loe edasi...
  •  

    Juubelilugu EL 2011/04

    Pidupevane tagasivaade ornitoloogiahingu algusaastatesse
    Eesti ornitoloogid valisid 1962. aastal kohaliku loodus- ja linnukaitse smboliks rahvuslinnuks suitsupsukese.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2011/04

    Jaapani looduskatastroof aerofotodel
    Milliseid tagajrgi ti Kirde-Jaapanile 11. mrtsi maavrin magnituudiga 9 ja sellele jrgnenud hiidlaine ehk tsunami, saab vaadata taevafotodelt, mis tehtud veerandsajas paigas.
    Andrew Kesperi kokku seatud pildirea leiate vrgupaigast www.abc.net.au/news/events/japan-quake-2011/beforeafter.htm.
  • Loe edasi...

  • Kaugel saarel pstetakse pingviine ja ollakse valmis pdma rotte
    Mrtsi keskel juhtus rmiselt loodusohtlik laevannetus Tristan da Cunha saartel, mida on nimetatud mandreist kige kaugemal asuvaks asustatud arhipelaagiks.
    Nimelt jooksis inimasustuseta linnusaare Nightingale Islandi (eesti keeles bikusaar) juures 16. mrtsil arusaamatutel phjustel madalikule ja murdus 18.
  • Loe edasi...

  • Linnalind kassikakk
    Vrgupaigast www.youtube.com/watch?v=h84E67yuum4 leiate kena uudisloo Helsingi kesklinnas pesitsevast kassikakust. Kassikakku nhti sel talvel videtavasti ka Tallinnas.
  • Loe edasi...

  • Kuidas elab Lnemere kormoran?
    Sel kevadel, mil linnuspru on kihisema pannud keskkonnaameti otsus alustada kormoranimunade litust, tasub HELCOM-i kodulehelt uurida sakslase Christoff Hermanni taas uuendanud kokkuvtet Lnemere kormoraniasurkonna arengu ja seisundi kohta (www.helcom.fi/BSAP_assessment/ifs/ifs2010/en_GB/Cormorant/).
    Linnuhuviliste arvutipostiloendist on olnud lugeda, milliseid ksimusi on seetttu tekkinud linnukaitsjatel. Nii on esile toodud, et kuigi europarlament soovitas hsti organiseeritud kalurite ja ngitsejate pealekimisel (mletatavasti oli aktiivse lobija rollis ka Marianne Mikko) oma 2008.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012