Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 06/2003 | SISUKORD
sigimine EL 06/2003

rgema needus
Alguses olid neitsid. Ehk teiste snadega: kige algelisematele eluvormidele, kes kunagi elu koidikul maakera asustasid, olid seksirmud ilmselt tundmata.
  • Loe edasi...

  • Suguline sigimine on mistatus evolutsiooniuurijaile
    Miks me sigime suguliselt, kui saaks ka lihtsamalt? Sugulise sigimise kulukus on ilmne, sugulisusest saadavad kasud pole seevastu senini lplikult selged.

    Kui jutt lheb sugulisele sigimisele, kangastub meile eelkige intiimne kontakt kahe eri soost olendi vahel.

  • Loe edasi...

  • Millal tekkisid sootunnused loomariigis?
    Suure tenosusega oli lahksugulisus valdav juba Kambriumi alguses ilmunud hulkraksete loomade hulgas. Kuid vanimad teadaolevad kivistised, mille puhul on vimalik eristada emas- ja isasloomi, on umbes 480 miljoni aasta vanused ostrakoodid, mida leidub ka Eesti Ordoviitsiumis Volhovi lademe lubjakivides.
  • Loe edasi...

  • Mis soost on sugukromosoomideta taim?
    Taimesugude ja sugulise sigimise sarja alustasime juba mdunud aastal. Kigepealt rkisime istaimede vhemusest, kes on jagunenud meile arusaadaval moel emasteks ja isasteks (EL 2002, 2/3: 1317).
  • Loe edasi...

  • Selgrootutel sigimine nagu seiklusfilmis
    See lugu ahvatleb looduses avasilmi ja teraselt ringi vaatama mrkama ige pisikeste loomade eluliselt thtsaid tegemisi. Kimbuke kilde nende sigimise teemal annab aimu, kui mitmekesine ja pnev on see maailm, mida me tavaliselt thele panna ei oska.
  • Loe edasi...
  •  

    SEKSISNUMID EL 06/2003

    Haiemandad peavad seksist lugu
    Haid teevad mndagi muude kaladega vrreldes teisiti ja seks pole erand.

    Mitu haide sigimisanatoomia ja -pshholoogia iserasust on bioloogidele ammu hsti teada: neil on erilised kopulatsiooniorganid; viljastamine toimub emase kehas, mitte vljaspool, nagu enamikul luukaladel; haide sperm vib psida kuid; nad toovad ilmale sna vhe, see-eest aga hsti eluks ette valmistatud jreltulijaid. Illinoisi likooli uurijate hiljutine t lisas sellesse pilti mnegi ksikasja.

    Ameeriklaste uurimisobjekt oli poegi snnitavate haide Negaprion brevirostris asurkond, kes elab Bahama mangroovitihnikutega ristatud saarekeste ketti mbritsevates vetes.

  • Loe edasi...

  • Punanina teeb seksikaks
    Glasgow likooli uurijad said teada, et kmnest emasest sebraamadiinist heksa eelistab punasenokalist kaasat, kuna see on tervem ja tugevam.

    Jonathan Blounti juhitud trhm seadis eesmrgi vlja selgitada, miks on kirjumatel isasamadiinidel rohkem edu naissoost liigikaaslaste seas. Teadlased varieerisid lindude toidus karotinoide, looduslikke pigmente, mis vrvivad punaseks, kollaseks vi oraniks lindude sulepartii mne osa, aga ka niteks porgandi.

  • Loe edasi...

  • ige peigmees riietub rohelisse
    Ehkki sisalikud on tummad, vivad nad teadjale uurijale mndagi knelda niteks oma keha vrvidega. Isase sisaliku vrv vib olla kui sjavelase lakud, nidates kandja sotsiaalset staatust ja fsilist seisundit.

    Moskva ja Peterburi zooloogid Tsellariused uurisid aastate vltel Anapa ja Novorossiiski vahel Navagiri aheliku lunanlvadel elavaid roomajaid.

  • Loe edasi...
  •  

    Euroopa Liit EL 06/2003

    Europrgilad: nn vi nnetus?
    Europrgilaid peab vhemalt oma isiklikuks nnetuseks suurem osa nende naabruses elavaid inimesi vi maaomanikke. Viimasel ajal on nad olnud peaaegu ainukesed europrgilate vastased.
  • Loe edasi...
  •  

    kaitsealad EL 06/2003

    Prangli maastikukaitseala
    Et vrtustada ja hoida vga omaprast ning haavatavat loodust, on osal meie meresaartest kehtestatud kaitsereiim.


    Eesti rannikumeres on rohkesti saari, kuhu paljud juda sooviksid. Saared ahvatlevad esiteks seetttu, et eraldav veevli ei lase sinna hlpsasti ligi: juba saarele minek on omaette pnev ettevtmine.

  • Loe edasi...
  •  

    PANIN THELE EL 06/2003

    Nialuud kuuseoksal
    Selle pneva loodusliku leiu ti koju mu majanaaber, kes ttab metsaraiel. Ta mrkas kuuse okaskera lageraielangil Laeva metskonnas (umbes 15 km Krknast).
  • Loe edasi...
  •  

    EL KSIB EL 06/2003

    Kas hiite levaatajatel on ka abi vaja?
    Abi on kahtlemata vaja, sest ette vetud t on vga mahukas.

    Eestis on teadaolevalt le viiesaja plise hiiekoha. Lisaks neile mni tuhat ksikut pha puud, kivi, allikat jms.

  • Loe edasi...

  • Kuidas saab tutvuda Tartu looduskaitsealuste objektidega?
    Pildi vahendusel tutvuda saab neid Tartu linna Interneti-kodulehelt les otsides, kuid selleks, et heaks tuttavaks vi isegi sbraks saada, tuleb neile ikka ise klla minna. Tartu keskkonnahariduskeskuse Tartu noorte rattaprojekti raames vlja antud voldik Jalgrattaga Tartu loodust avastamas on teejuht umbes kolmandiku meie linnas silinud kaitsealuste objektide juurde.
  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 06/2003

    Toomingas ja roigasaed
    Sada aastat tagasi, kui taluhooneil olid lgkatused ja klal hine karjane, mbritsesid karjamaid roigasaiad. Okastraat tuli koos Esimese maailmasjaga ja pilpakatused sellele jrgnenud aastail.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 06/2003

    The curse of the mother of mankind

    Raivo Mnd looks at conflicts of gender interests that go with gender and sexuality. With a gentle touch of humor, the author describes the different strategies of breeding in the rich animal world.

  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 06/2003

    Ei saa me lbi seksita
    No nii, nd on siis Eesti Loodus oma 54. aastakigul ja 70.
  • Loe edasi...
  •  

    reisikiri EL 06/2003

    Pika valge pilve maa
    Uus-Meremaa loodus on vga omalaadne: eelkige eraldatuse, ent htlasi sna suure pindala ja vahelduvate loodusolude tttu. See kauge ja kaunis paik on htaegu omaprane loodusmuuseum, aga ka hoiatus selle eest, mida mtlematu inimtegevus vib endaga kaasa tuua.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 06/2003

    Loomaaia-loomad paljunevad nagu priselt
    Aleksei Turovski (1946) lpetas Tartu likooli 1973. aastal bioloog-zooloogina.
  • Loe edasi...
  •  

    LUGEJA KSIB EL 06/2003

    Kummaline kokeel
    Need kaks orhideed kasvasid krvuti Nurmsi endisel sjavelennuvljal. Vasakpoolsega on asi selge kahelehine kokeel.
  • Loe edasi...
  •  

    matkarajad EL 06/2003

    Lbi Phja-Krvemaa metsade
    Alustasime matka lbi Lahemaa ja Krvemaa Eesti Looduse 2001. aasta mainumbris ja jtkasime mdunud aasta juunis.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012