Eesti Looduse fotovõistlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 06/2003 | SISUKORD
reisikiri EL 06/2003

Pika valge pilve maa
Uus-Meremaa loodus on väga omalaadne: eelkõige eraldatuse, ent ühtlasi üsna suure pindala ja vahelduvate loodusolude tõttu. See kauge ja kaunis paik on ühtaegu omapärane loodusmuuseum, aga ka hoiatus selle eest, mida mõtlematu inimtegevus võib endaga kaasa tuua.
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 06/2003

    Loomaaia-loomad paljunevad nagu päriselt
    Aleksei Turovski (1946) lõpetas Tartu ülikooli 1973. aastal bioloog-zooloogina.
  • Loe lähemalt...
  •  

    LUGEJA KÜSIB EL 06/2003

    Kummaline käokeel
    Need kaks orhideed kasvasid kõrvuti Nurmsi endisel sõjaväelennuväljal. Vasakpoolsega on asi selge – kahelehine käokeel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    matkarajad EL 06/2003

    Läbi Põhja-Kõrvemaa metsade
    Alustasime matka läbi Lahemaa ja Kõrvemaa Eesti Looduse 2001. aasta mainumbris ja jätkasime möödunud aasta juunis.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sigimine EL 06/2003

    Ürgema needus
    Alguses olid neitsid. Ehk teiste sõnadega: kõige algelisematele eluvormidele, kes kunagi elu koidikul maakera asustasid, olid seksirõõmud ilmselt tundmata.
  • Loe lähemalt...

  • Suguline sigimine on mõistatus evolutsiooniuurijaile
    Miks me sigime suguliselt, kui saaks ka lihtsamalt? Sugulise sigimise kulukus on ilmne, sugulisusest saadavad kasud pole seevastu senini lõplikult selged.

    Kui jutt läheb sugulisele sigimisele, kangastub meile eelkõige intiimne kontakt kahe eri soost olendi vahel.

  • Loe lähemalt...

  • Millal tekkisid sootunnused loomariigis?
    Suure tõenäosusega oli lahksugulisus valdav juba Kambriumi alguses ilmunud hulkraksete loomade hulgas. Kuid vanimad teadaolevad kivistised, mille puhul on võimalik eristada emas- ja isasloomi, on umbes 480 miljoni aasta vanused ostrakoodid, mida leidub ka Eesti Ordoviitsiumis Volhovi lademe lubjakivides.
  • Loe lähemalt...

  • Mis soost on sugukromosoomideta taim?
    Taimesugude ja sugulise sigimise sarja alustasime juba möödunud aastal. Kõigepealt rääkisime õistaimede vähemusest, kes on jagunenud meile arusaadaval moel emasteks ja isasteks (EL 2002, 2/3: 13–17).
  • Loe lähemalt...

  • Selgrootutel sigimine nagu seiklusfilmis
    See lugu ahvatleb looduses avasilmi ja teraselt ringi vaatama – märkama õige pisikeste loomade eluliselt tähtsaid tegemisi. Kimbuke kilde nende sigimise teemal annab aimu, kui mitmekesine ja põnev on see maailm, mida me tavaliselt tähele panna ei oska.
  • Loe lähemalt...
  •  

    SEKSISÕNUMID EL 06/2003

    Haiemandad peavad seksist lugu
    Haid teevad mõndagi muude kaladega võrreldes teisiti ja seks pole erand.

    Mitu haide sigimisanatoomia ja -psühholoogia iseärasust on bioloogidele ammu hästi teada: neil on erilised kopulatsiooniorganid; viljastamine toimub emase kehas, mitte väljaspool, nagu enamikul luukaladel; haide sperm võib püsida kuid; nad toovad ilmale üsna vähe, see-eest aga hästi eluks ette valmistatud järeltulijaid. Illinoisi ülikooli uurijate hiljutine töö lisas sellesse pilti mõnegi üksikasja.

    Ameeriklaste uurimisobjekt oli poegi sünnitavate haide Negaprion brevirostris asurkond, kes elab Bahama mangroovitihnikutega ääristatud saarekeste ketti ümbritsevates vetes.

  • Loe lähemalt...

  • Punanina teeb seksikaks
    Glasgow’ ülikooli uurijad said teada, et kümnest emasest sebraamadiinist üheksa eelistab punasenokalist kaasat, kuna see on tervem ja tugevam.

    Jonathan Blounti juhitud töörühm seadis eesmärgi välja selgitada, miks on kirjumatel isasamadiinidel rohkem edu naissoost liigikaaslaste seas. Teadlased varieerisid lindude toidus karotinoide, looduslikke pigmente, mis värvivad punaseks, kollaseks või oranžiks lindude sulepartii mõne osa, aga ka näiteks porgandi.

  • Loe lähemalt...

  • Õige peigmees riietub rohelisse
    Ehkki sisalikud on tummad, võivad nad teadjale uurijale mõndagi kõnelda – näiteks oma keha värvidega. Isase sisaliku värv võib olla kui sõjaväelase õlakud, näidates kandja sotsiaalset staatust ja füüsilist seisundit.

    Moskva ja Peterburi zooloogid Tsellariused uurisid aastate vältel Anapa ja Novorossiiski vahel Navagiri aheliku lõunanõlvadel elavaid roomajaid.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa Liit EL 06/2003

    Europrügilad: õnn või õnnetus?
    Europrügilaid peab vähemalt oma isiklikuks õnnetuseks suurem osa nende naabruses elavaid inimesi või maaomanikke. Viimasel ajal on nad olnud peaaegu ainukesed europrügilate vastased.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kaitsealad EL 06/2003

    Prangli maastikukaitseala
    Et väärtustada ja hoida väga omapärast ning haavatavat loodust, on osal meie meresaartest kehtestatud kaitserežiim.


    Eesti rannikumeres on rohkesti saari, kuhu paljud jõuda sooviksid. Saared ahvatlevad esiteks seetõttu, et eraldav veeväli ei lase sinna hõlpsasti ligi: juba saarele minek on omaette põnev ettevõtmine.

  • Loe lähemalt...
  •  

    PANIN TÄHELE EL 06/2003

    Nõialuud kuuseoksal
    Selle põneva loodusliku leiu tõi koju mu majanaaber, kes töötab metsaraiel. Ta märkas kuuse okaskera lageraielangil Laeva metskonnas (umbes 15 km Kärknast).
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL KÜSIB EL 06/2003

    Kas hiite ülevaatajatel on ka abi vaja?
    Abi on kahtlemata vaja, sest ette võetud töö on väga mahukas.

    Eestis on teadaolevalt üle viiesaja põlise hiiekoha. Lisaks neile mõni tuhat üksikut püha puud, kivi, allikat jms.

  • Loe lähemalt...

  • Kuidas saab tutvuda Tartu looduskaitsealuste objektidega?
    Pildi vahendusel tutvuda saab neid Tartu linna Interneti-kodulehelt üles otsides, kuid selleks, et heaks tuttavaks või isegi sõbraks saada, tuleb neile ikka ise külla minna. Tartu keskkonnahariduskeskuse Tartu noorte rattaprojekti raames välja antud voldik „Jalgrattaga Tartu loodust avastamas“ on teejuht umbes kolmandiku meie linnas säilinud kaitsealuste objektide juurde.
  • Loe lähemalt...
  •  

    essee EL 06/2003

    Toomingas ja roigasaed
    Sada aastat tagasi, kui taluhooneil olid õlgkatused ja külal ühine karjane, ümbritsesid karjamaid roigasaiad. Okastraat tuli koos Esimese maailmasõjaga ja pilpakatused sellele järgnenud aastail.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 06/2003

    The curse of the mother of mankind

    Raivo Mänd looks at conflicts of gender interests that go with gender and sexuality. With a gentle touch of humor, the author describes the different strategies of breeding in the rich animal world.

  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 06/2003

    Ei saa me läbi seksita
    No nii, nüüd on siis Eesti Loodus oma 54. aastakäigul ja 70.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet