Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2011/05 | SISUKORD
Toimetaja veerg EL 2011/05

Kossuga Lahemaal
Neli aastakmmet tagasi thendas Lahemaa rahvuspargi erinumber meile kigepealt avastusretki. Ehkki artiklid sai tellitud toonastelt Lahemaa parimatelt tundjatelt, oli nende kokkupimimiseks vaja luua ka endale ettekujutus rahvuspargi loodusest ja neist inimestest, kes seal plvest plve on elanud.
  • Loe edasi...
  •  

    Lahemaa matkarajad EL 2011/05

    Loodusrajad matkaja teenistuses
    pperadadele, kus Lahemaa loodust tutvustada, on meldud rahvuspargi loomisest peale. Radade rajamise phimtetest kirjutas Jaan Eilart 1972.
  • Loe edasi...
  •  

    Ajalugu EL 2011/05

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    1922. vi 1923.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2011/05

    Aprill: lund ja suvesooja
    Paastukuu prandas jrikuule paksu lumekorra. Aga sna kohe sai klma valitsusaeg otsa ja juba mne peva prast oli lemvim linud lumelt leujutuste ktte.
  • Loe edasi...

  • Looduse aasta fotograafiks tunnistati Sven Zaek
    24. aprillil jagati Estonia kontserdisaalis Tantsivaid Hunte.
  • Loe edasi...

  • Aasta linnu projekti kajastab koduleht
    Koos esimese suitsupsukese saabumisega Eestisse 23. aprillil avati ka aasta linnu koduleheklg http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/.
    Sealt leiab teavet nii rahvuslinnu kui ka meie teiste psukeste kohta ning juhised, kuidas neid abistada.
  • Loe edasi...

  • Koolinoorte sdamed vitnud teaduslaager tuleb jlle
    Ka tnavu suvel ootavad Tartu likool ja Eesti fsika selts teadushuvilisi poisse ja tdrukuid Kloogarannale teaduslaagrisse, mis seekord toimub kahes vahetuses.
    Esimene vahetus (5.7.
  • Loe edasi...

  • Emaje suurvesi ji mullusest madalamaks
    Suurim arv, mida snumitoimetajal Tartu kesklinna detsembris pstitatud ilmasambal pildistada nnestus, oli 314 cm le vaatlusjaama nulli, mis psis 20.23. aprillil.
  • Loe edasi...

  • pilased uurisid usinasti keskkonda
    Tartus, haridus- ja teadusministeeriumis peetud le-eestilisel pilaste keskkonna-uurimistde konverentsil anti teada sellele eelnenud vistluse tulemused.
    Nende phjal lhevad Eestit rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olmpiaadil INEPO esindama Paide neiu Anni Mnnil ning tartlanna Kristiina Kurg.
    Konverentsil tutvustasid oma tid viieliikmelise rii (Janika Ruusmaa, Terje Tuisk, Ana Valdmann, Liina Saar ja Ivar Puura) vlja valitud kahekmne parema t autorid.
    5.7.
  • Loe edasi...

  • Algas hiite fotovistlus
    Maavalla koda kuulutas vlja fotovistluse Maavalla hiied 10224.
    Neljandat korda peetava vistlusega soovitakse jdvustada looduslike phapaikade ilu ja valu ning htlasi suunata inimesi mrkama esivanemate vekohtade vrtusi.
    Vistlema on oodatud kik inimesed sltumata vanusest.
  • Loe edasi...

  • Viimane aeg liituda Kevad rkab vaatlustega
    Meenutame, et selgi aastal vaatlevad Euroopa ja Aafrika lapsed BirdLifei projekti Spring Alive (Kevad rkab) raames lindude kevadist saabumist.
    Projekti koduleht on aadressil www.springalive.net (eestikeelne osa www.springalive.net/et-ee). Nagu ikka, on vaatluse all valge-toonekurg, suitsupsuke, kgu ja piiritaja; tnavu ka meil liharuldane eksiklaline, Luna-Euroopas aga tavaline, oma likireva sulestikuga lihtsasti mrgatav mesilasenpp.
    Mullu tehti programmi raames 100 000 vaatlust.
  • Loe edasi...

  • Avatud on uus linnuvaatluste andmebaas
    14. aprillist on kigile linnuspradele kasutamiseks ja oma vaatluste talletamiseks avatud Tartu likooli loodusmuuseumi juures arendatava eElurikkuse andmebaasi linnustiku osa.
    See avaneb aadressilt elurikkus.ut.ee viite Vaatlused kaudu.
  • Loe edasi...
  •  

    Lahemaa kultuuriprand EL 2011/05

    Rahvuspargis kaitstakse kultuuriprandit
    Looduse krval on Lahemaal 40 aasta jooksul pratud thelepanu piirkonna ajaloo- ja kultuurikihistuste hoiule nii maastikus kui ka mlus. Lahemaa on kaitsealade seas ainulaadne oma inimasustuse tiheduse, jrjepidevuse ning vanuse poolest.
  • Loe edasi...

  • Kaardid knelevad maakasutuse ajaloost
    Lahemaa on tnapeval metsane maa. Aga see pole alati nii olnud: ehkki sadakond aastat tagasi olid puistud samuti kige levinum maakattetp, oli toonane maastik tunduvalt avatum kui praegu.
  • Loe edasi...

  • Misakeskused on Lahemaa visiitkaardid
    Eesti rahvuslike kultuurivrtuste kaitse ja restaureerimine kujunes rahvuspargi algusaastail keskkonnakaitse krval thtsaks tegevusalaks. Eriti paelusid toona thelepanu ajalooline arhitektuur ja selle seisund Lahemaa misakeskustes: Kolgas, Palmses, Sagadis ja Vihulas.

    Lahemaa rahvuspargi asutamise peaalgataja Edgar Tnuristi soovil koostasin ettepaneku, milles ngin igale misakeskusele rahvuspargi eesmrkidest lhtuva lesande: luua vastava eluvaldkonna arenduskeskus.
  • Loe edasi...

  • Palmse alleed ajaloolised maastikuruumid
    Eesti maastikes jvad paljudes kohtades silma maalilised alleed, mis pldude vahelt juhivad teekija silmapiiril rohelise oaasina paistvasse misasdamesse. Vanad puud koolutavad tee kohale oma kroonid, milles vahel ksikute hallide juustena turritavad kuivanud oksad, moodustades meeleolukad vlvkigud, mille all rohekas valguses teepinnal helgivad pikeselaigud.
  • Loe edasi...

  • Lahemaa kui ikoon
    Lahemaa on smbol. Ikoon.
  • Loe edasi...

  • Ajalooline keskkond on rannakla identiteedi ja arengu alus
    Eestimaa klade milj ja arhitektuuriprand on vga haavatavad. Ohtu kujutavad nii teadmatusest tulenevad valed renoveerimisvtted kui ka stiihiline arendustegevus.
  • Loe edasi...

  • Lahemaa hiites on loodust kaitstud muinasajast alates
    Hiied, phad allikad, kivid ja teised ajaloolised looduslikud phapaigad kuuluvad lahutamatult Lahemaa loodus- ja kultuuriprandi hulka. Rahvuspargi maa-alal asuvates hiites ja vhemates phapaikades on loodust hoitud juba aastasadu, kui mitte kauemgi.
  • Loe edasi...

  • Maastikes minevikku otsimas
    Kuigi meie tnapevased maastikud erinevad suuresti muinasaegsetest, on neis siiski palju hist: maastiku suured phielemendid, niteks jed, jrved ja klindiserv, on ldjoontes samad, ehkki rannajoon ja jesngid vivad olla veidi muutunud. Seega hendab maastik meid minevikuinimestega.
  • Loe edasi...
  •  

    Lahemaa loodus EL 2011/05

    Kivihiidude maa
    Mitu miljonit ruutkilomeetrit hlmaval Phja-Euroopa jtumisalal on kokku loetud ligikaudu 130 hiidrahnu, neist 120 asub ligi poolesaja tuhande ruutkilomeetri suuruses Eestis. Ligi veerandsada neist kivimrakaist on oma koha leidnud Lahemaa rahvuspargi umbes poolel tuhandel ruutkilomeetril.
  • Loe edasi...

  • Vike, kuid vrtuslik prand
    Lahemaa rahvuspark seostub paljudel eestlastel eelkige ilusate metsade, mererandade ja kiviklvidega. Palju vhem on rgitud siinsetest poollooduslikest ehk prandkooslustest, mis on kujunenud aastasadade vltel inimtegevuse tulemusena.
  • Loe edasi...

  • Limatnnikust lakkvaabikuni
    Lahemaa seeni inventeeriti phjalikult 20082010 keskkonnaameti tellimusel, Lne-Virumaa haruldaste seente inventuuri kigus. Artiklis tutvustame Lahemaa rahvuspargile omaseid seenharuldusi.

    Lahemaal tegid mkoloogid ksikuid uurimisretki juba 1950.
  • Loe edasi...

  • Samblike erakordne liigirikkus
    Eesti kaitsealadest on kige paremini uuritud Lahemaa rahvuspargi samblikke. Esimesed andmed prinevad juba 1932.
  • Loe edasi...

  • Samblavaip ja samblasokid
    Lahemaa rahvuspark, eriti Ksmu poolsaar, on samblateadlastele ja -huvilistele olnud ks kitvamaid kohti lbi aegade. Viimaste aastate t tulemusena on Lahemaalt teada 307 liiki samblaid, kellest paljud on kaitsealused vi ohustatud.

    Lahemaa piirkonna sammalde kohta on vanimad andmed teada juba 19.
  • Loe edasi...

  • Siberi piimikas ja teised kaitstavad taimed
    Lahemaa on ilus, rikas ja vrt paik ka taimharulduste poolest: siit on teada 44 kaitsealust soontaimeliiki, ks esimesest, 12 teisest ja 31 kolmandast kaitsekategooriast. Osa sellest rikkusest ootab veel avastamist vi taasleidmist.
  • Loe edasi...

  • Mida teame Lahemaa selgrootute kohta?
    Lahemaa rahvuspark asub suuremate pinnavormideta lauskmaal. Mitmekesine mererand, kitsad jesngid, rabad ning teised maastikuelemendid pakuvad ometi ohtralt elupaiku lugematutele loomaliikidele.
  • Loe edasi...

  • Hirekell soolindudelt
    Lahemaa rahvuspargis leidub looduslhedases seisundis sooelupaiku sna palju: veidi le 3000 hektari, 67% maismaapindalast. Linnukaitse vaatenurgast on olulisimad Laukasoo ja Hara raba, esimene neist sobiks lausa soolindude seire etalonalaks.
  • Loe edasi...

  • Eesti pdraseire tugipunkt
    Kui Lahemaa rahvuspark asutati, oli pder siinmail elanud juba palju aastatuhandeid. Ise judsin Lahemaale 1967.
  • Loe edasi...
  •  

    Lahemaa looduskaitse EL 2011/05

    Kultuuri vti asub rahvusparkides
    Meie esimese, Lahemaa rahvuspargi loomisel 40 aastat tagasi peeti silmas Eesti kultuuri hoiu vikest mudelit. Rahvuspargi asutajad ritasid korraldada meie rahvuslikku kultuuri ja meie vabadust tol ajal vimalikes piirides: ksikes loodus- ja muinsuskaitsega.
  • Loe edasi...

  • Kaitsekord ja piirangud
    Lahemaa rahvuspark kui Eesti suurim kaitseala jb kahe maakonna territooriumile. Rahvuspargi lneosa asub Harjumaal Kuusalu vallas ja idaosa Lne-Virumaal peamiselt Vihula, aga vhesel mral ka Kadrina vallas.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2011/05

    Looduskaitse kuldmrgid kahele akadeemikule
    Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) ja TA looduskaitse komisjon hisel kevadkoosolekul 19. aprillil Tartus anti ktte kaks looduskaitse kuldmrki.
    Nende saajad olid Eerik Kumari looduskaitsepreemia 2008.
  • Loe edasi...

  • Tartu thetorn avas uksed muuseumina
    Eesti Looduse jaanuarinumbris kirjutasime Tartu likooli thetorni 200. snnipeva pgusast thistusest julueelsel htul; siis sai ka mrgitud, et thtpeva kulminatsioon on 27.29.
  • Loe edasi...

  • Tartu Supilinn pidas kmnendat korda linnaosa pevi
    Aprilli viimase ndalavahetuse lausa suvesoe ilm soosis igati traditsioonilisi Tartu Supilinna pevi. Need toimusid juba kmnendat korda ja kigi korraldajaks vlja arvatud pris esimesel korral on olnud Supilinna selts, mis loodi just prast esimesi pevi 2002.
  • Loe edasi...

  • Trkistenitus Lahemaal
    Nitus Lahemaa Rahvuspark 40 trkiseid Lahemaast on Palmses Lahemaa looduskeskuses lahti tnavu maist septembrini.
    Vlja on pandud raamatuid, brore, pperadade voldikuid, kaarte, postkaarte, Lahemaa ajalehti, plakateid, meeneid, plaate ja muid esemeid. Eksponaadid prinevad Lahemaa raamatukogust ja arhiivist ning erakogudest; neil on juures koostajate kommentaarid.
    Niteks tegid tuntud kunstnikud igal aastal Lahemaa motiive kasutades rahvuspargile uusaastakaardid.
  • Loe edasi...

  • Maastikuplenguteta oleks elu parem
    Erametsakeskus (EMK) teatas 21. aprillil, et koosts psteametiga korraldatava projekti Life+ FFPE koosolekutel on selgunud, et pahatihti ei ole metsa- ega maaomanikud teadlikud, et kulu pletamine on keelatud aasta ringi.
    Paljud inimesed ei tunne ei tuleohutuse seaduse ega muude tuleohutust reguleerivate seaduste ega mruste sisu.
  • Loe edasi...

  • Millist linnatransporti tahavad eurooplased
    Vrske Eurobarometer uuring kinnitab, et enamik Euroopa elanikke on valmis tegema kompromisse oma auto hinna ja omaduste kohta, kui see aitab kahandada kahjulikke heitmeid.
    Nii on neljast inimesest kolm valmis puhtama keskkonna nimel vhendama lubatud liikumiskiirust, le poole aga nustuks vimalike automaksudega, mis oleneksid tegelikust autokasutusest. Ligi kolmveerand autoomanikest oleks nus rohkem kasutama hissidukeid, kui ks ja sama pilet kehtiks kigis hissidukites.
    Uuring tehti Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi tellimusel.
    Tpsemaid tulemusi saab uurida vrgupaigast http://ec.euroap.eu/public_opinion/flash/fl_312_en.pdf.
  • Loe edasi...

  • Estonian Cell vhendab energiasltuvust
    Vtnud aluseks Euroopa energiaressursi thustamise poliitika, on aktsiaselts Estonian Cell investeerinud kuluthususse 2,7 miljonit eurot.
    Kui 2006.
  • Loe edasi...

  • Ilmunud on kolm loodusemarki
    Aprillis lisandusid loodusmargisprade albumeisse nii aasta linnu suitsupsukese mark kui ka tnavused Euroopa margid. Viimaste puhul oli selle aasta teemaks valitud Mets ning Eesti markidel on pder ja palgivirn.
    Kik kolm marki on kujundanud Vladimir Taiger.
  • Loe edasi...

  • Kultuuripealinnade staatus vib muutuda
    Ligi pooltsada Euroopa suuremat linna kokku 30 riigist hendav koostvrgustik Eurocities tegi aprilli lpus Euroopa Komisjonile ettepaneku liita prast 2019. aastat Euroopa kultuuripealinnade skeemis kultuurile veel teisigi inimtegevuse valdkondi.
  • Loe edasi...

  • Hiinas saadi ktte hiiglaslik kogus illegaalset elevandiluud
    Eelmises Eesti Looduses kirjutasime, kuidas Taadis tabati elevante tapnud salaktid. Paraku on illegaalse elevandijahi ulatus tohutu.
  • Loe edasi...
  •  

    Lahemaa loodusharidus EL 2011/05

    Hea paik loodusppeks
    Looduse ja kultuuriprandi kaitse krval on rahvusparkide oluline lesanne tutvustada kaitstavaid vrtusi ning edendada selle kaudu keskkonnateadlikkust. Elurikkust ja looduses valitsevaid seoseid tundes mistame iseenda sidet loodusega ja loodushoiu vajalikkust.

    Et keskkonnaharidust thusalt jagada, on vaja koostd.
  • Loe edasi...
  •  

    Essee EL 2011/05

    Laukasool
    Linud sajandi kuuekmnendate lpul ples Narva je res Permisklas hel suvel mets. Et seal kandis veel palju sjast jnud mrske ja miine maas vedeles, tuli asja ulatust uurida levalt.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2011/05

    Miks EKO soovib tagasi rahvusparkide juhtkondi?
    Eesti looduskaitse on viimastel aastatel lbi teinud hulganisti struktuurimuutusi, mis suuresti pole kaasa toonud loodetud lahendusi. Endiselt arenevad rahvuspargid igaks omasoodu ja puudub omavaheline koordineerimine.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2011/05

    Lahemaa rahvuspargi le tunneme uhkust
    Anne Kurepalu on sndinud 1946. aastal tollases Mrjamaa rajoonis Haimres.
  • Loe edasi...
  •  

    Lahemaa ajalugu EL 2011/05

    Rohkem kui neli aastakmmet
    1. mrtsil 1872, kui USA kongress asutas maailma esimese rahvuspargi, Yellowstonei, ning president Ulysses S.
  • Loe edasi...

  • Mees, kes ajas eesti asja
    Rahvuspargi loomine toetas tollal vga oluliselt meie eneseteadvust. See oli ks esimesi rahvuslikku aadet ja koduarmastust koondavaid ettevtmisi sgaval stagnaajal midagi sellist, mida praegu nimetatakse eesti asja ajamiseks.
    Nii meenutas Lahemaa rahvuspargi loomist oma eluhtul Edgar Tnurist mees, kelleta poleks me seda rahvusparki 40 aastat tagasi saanud [2].
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2011/05

    Ajapaikaja pakub harivat ajaviidet
    Vahur Puik mittetulundushingust Eesti Fotoprand on koos kaaslastega vrku riputanud fotode kaardistamise ja lepildistamise veebirakenduse Ajapaikaja, selle aadress on www.ajapaik.ee.
    Ligi 500 fotole sajanditagusest Tallinnast saab kaardil pakkuda lesvtte tegemise asukohta. Kui mngija on testanud, et ta pilte kaardil igesti asetab, hakatakse talle kuvama ka neid vanu fotosid, mille asukohaandmed ei ole veel teada.
  • Loe edasi...

  • Populaarseima vaalalise Keiko mlestuseks
    Kuulsa mkdelfiini, populaarse filmi Free Willy (1993) peategelase Keiko elu viimasest kmnest aastast jutustava dokumentaalfilmi Keiko, knelemata lugu veebileht on aadressil www.keikotheuntoldstory.com.
    Videtavasti on Keiko ainus vangistuses elanud mkdelfiin, kes on vabadusse tagasi saanud.
  • Loe edasi...

  • Tartu likooli vaatamisvrsustest on valminud virtuaaltuur
    Tartu likool on valmis saanud uuendusliku 360-kraadise vaatega panoraamfotode virtuaalse jalutuskigu, mis tutvustab alma materi kuulsaid ajaloolisi hooneid, muuseume ja muid huvivrsusi. Virtuaaltuur on nii eesti kui ka inglise keeles ja seda saab nha aadressil www.ut.ee/virtuaaltuur.
    Virtuaalne jalutuskik viib klastaja likooli peahoonesse ja seal asuvasse kunstimuuseumisse, likooli ajaloo muuseumisse ja loodusmuuseumisse, botaanikaaeda ning likooli raamatukokku.
  • Loe edasi...

  • Ministeeriumi olulisemad aprillikuised keskkonnauudised
    Keskkonnaministeeriumi jrjekordne, aprillikuu elektrooniline uudiskiri on aadressil www.envir.ee/1166662.
    Seekordses uudiskirjas tutvustatakse uut ministrit Keit Pentust, vahendatakse thtsamaid keskkonnauudiseid, kirjutatakse keskkonnamrgistest, kuulutatakse vlja otsingud Kumari preemia ja looduskaitsemrkide kandidaatide leidmiseks jne.
    Kik keskkonnaministeeriumi e-uudiskirjad asuvad aadressil www.envir.ee/1128931.

  • Loe edasi...

  • Lahemaa veebis
    Mistagi pole mingit raskust leida tervet hulka vrgupaiku, kust saab rohkem vi vhem phjalikku teavet meie vanima rahvuspargi kohta.
    Vrguaadressilt www.lahemaa.ee suunatakse teid keskkonnaameti veebilehe Lahemaa-kljele www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe. Aadressi www.lahemaa.info taga peitub aga Loobus asuv Lahemaa matkakeskus.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012