Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2011/08 | SISUKORD
Ajalugu EL 2011/08

Eesti Loodus kirjutas
75 aastat tagasi

Pavlovi kui tingireflekside petuse rajaja kogu teaduslik t phines kindlalt materialistlikul alusel. Ttades viimase 35 a.
  • Loe edasi...
  •  

    Autori veerg EL 2011/08

    Maailmapstjad seebiks!
    Suvi on siin phjamaal kahtlemata parim aeg, et ppida maailmakorraldust tundma Thor Heyerdahli ja Juhan Liivi meetodil: omaenda naha ja karvadega. Aeg-ajalt satub siiski pihku ka ajaleht vi keerad sgi taustaks lahti raadionupu.
    kspev hurjutati raadios jlle jalgrattureid.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2011/08

    Uusi raamatuid
    LOODUSMLESTISED 22. HARJUMAARAPLAMAA.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2011/08

    Jaaniuss sgiseses seenemetsas
    Pildil oleva eluka nimetuse sain teada Mati Martinilt. Olevat jaanimardika vastne oma phitoiduse teo kallal.
  • Loe edasi...

  • Ainulaadne taiga-vrkpoorik Hiiumaal
    Hiiumaa on oma mkofloora poolest omaprane nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Mitme looduskaitsealuse liigi krval leidub teisigi, mis thelepanu vrivad.

    Saagem tuttavaks: taiga-vrkpoorik (Ceriporia tarda).
  • Loe edasi...
  •  

    Hiiumaa loodus EL 2011/08

    unaku Kagu-Hiiumaa laidude tulevik
    Hiiumaal on ikka veel minu jaoks varuks mni teline prl. Ehk vaid korra aastas, ent seda sravamad need leiud on.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2011/08

    Kumari preemia sai tavaline inimene
    Kas sa tundsid Eerik Kumarit vi puutusid temaga kokku?

    Ei ole temaga kokku puutunud, kuid ta on mulle palju thendanud. 1973 ilmus tema koostatud piibel Looduskaitse.
  • Loe edasi...
  •  

    Uurimist EL 2011/08

    INEPO-l kohtuvad keskkonnahuvilised noored
    Rahvusvaheline keskkonnauurimistde olmpiaad INEPO (International Environmental Project Olympiad) peetakse traditsiooniliselt igal aastal Trgi pealinnas Istanbulis ning seda korraldab Fatih Kolleji. Sel aastal toimus konkurss juba 19.
  • Loe edasi...

  • Kas teepakid sobivad komposti?
    Maikuus Istanbulis peetud rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olmpiaadil INEPO plvis Eesti vistleja Kristiina Kurg uurimist Teepakkide lagunemine looduslikku keskkonda jljendavas mudelssteemis eest pronksmedali.

    Andunud teejoojana on mul juba mnda aega tekkinud ksimus, mida teha kasutatud teepakkidega. Paljud rohelist mtlemist soosivad vljaanded on soovitanud teepakke kompostida.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2011/08

    Kas varese- ja kullisjad on tagasi tulemas?
    Varese- ja kullisjad ei ole kohe kindlasti tagasi, vaid nad on vajunud ajaloo hlma.
    Seni on jahimeestele pandud kohustuste titmist kontrollitud vaid imetajate jahtimisel ning kohati ka maakonna parima kti konkurssidel.
  • Loe edasi...

  • Milline on Pokumaa tulevik?
    Kui Edgar Valter omal ajal kavandas kigile Eestimaa lastele paika, kus neil oleks vimalik pokuraamatute tegelaskujudega kohtuda ja samastuda, ei pidanud ta silmas Pokumaa tegutsemist vaid paaril aastal. Perspektiivitunnetust vanameistril oli ja sama eeldas ta Pokumaa kavandajatelt.
  • Loe edasi...
  •  

    Seened EL 2011/08

    Mrkseened ja seenemrgistused III. Amanitiinimrgistus
    Amanitiin tingib surmava seenemrgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste smptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemrgistuse phjustavad inimese eluthtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud prdumatud kahjustused.
  • Loe edasi...

  • Vhemrgatud seen: harkjas puiduharik
    Psalaadselt harunenud mitmevrvilised vi heledad pstise nuia taolised harikulised on sna silmatorkavad seened. Maapinnal vi lamapuidul elavate krval on aga paar puiduharikute liiki, mis kasvavad ka elusate puude sammaldunud tvedel.
  • Loe edasi...

  • Pisikesed mugulakasvatajad seened krgeste seast
    Inimesed armastavad suuri seeni, sest pisikesed seened ei snni sa ja seetttu ei teata enamasti nende ldisemaid nimetusigi. hte vheldaste seente rhma on ksitletud krgestena.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2011/08

    Poisonous mushrooms and related intoxications III. Amanitin intoxication
    Kuulo Kalamees warns against our most poisonous species of fungi: Amanita phalloides or the Death Cap, Amanita virosa or commonly known as the European destroying angel, and Galerina marginata.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2011/08

    Tartu likool judis bioloogias ja biokeemias maailma tippude hulka
    ISI Web of Knowledgei ESI andmebaasi jrgi kuulub Tartu likool nd ka bioloogias ja biokeemias 1% maailma mjukaimate teadusasutuste hulka. Seni on T maailma tippude sekka judnud seitsmes valdkonnas.
    T molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktori prof.
  • Loe edasi...

  • Lppesid suured veemajandusprojektid
    1. juulil lpetati pidulikult tukefondide programmperioodi 20042006 mahukaim veeprojekt Emaje-Vhandu valgala veemajandusprojekt.
  • Loe edasi...

  • Pandipakendite eest saab rohkem raha tagasi
    1. juulist justus keskkonnaministri mrus, mis suurendas pandipakendi eest makstavat tagatisraha.
    Kuni pooleliitrine hekorra plastpakend (thistatud A-thega) maksab nd neli eurosenti; hekorra klaaspakend (D-tht), metallpakend (C-tht) ja plastpakend (B-tht), mille maht on le 0,5 liitri, ning korduskasutuse klaaspakend ja plastpakend (D-tht) kaheksa senti.
    Senine pandipakendite tagatisraha suurus (pant) oli kehtinud kuus aastat ehk alates pandipakendissteemi asutamisest 2005.
  • Loe edasi...

  • Rohke medalisaak rahvusvahelistelt olmpiaadidelt
    Tartu likooli teaduskooli kasvandikud naasid juulis rahvusvahelistelt loodusteaduste olmpiaadidelt he kuld-, viie hbe- ja kuue pronksmedaliga.
    17. juulil Tai pealinnas Bangkokis toimunud selleaastase fsikaolmpiaadi lputseremoonial sai Tai printsessilt Maha Chakri Sirindhorn kulla kevadel Hugo Treffneri gmnaasiumi (HTG) lpetanud Ants Remm.
  • Loe edasi...

  • ELF on vtnud luubi alla suurte vriselupaikade kaitse
    Eestimaa looduse fond (ELF) tegi 13. juunil keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda kaitseala staatus le seitsme hektari suurustele vriselupaikadele, mis on jnud metsaseaduse muudatuse tttu juriidilise kaitseta.
    Metsa vriselupaigad on plismetsaliikide varjupaigad majandusmetsade vahel, kus vib suure tenosusega elada ohustatud vi haruldasi liike.
  • Loe edasi...

  • Erametsaliit algatas hoiatusaktsiooni maaomanike iguste nimel
    Eesti erametsaliit kutsus 27. juunil kiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine heks kuuks septembris 2011.
  • Loe edasi...

  • Linnutapp on leeuroopaline probleem
    6.8. juulil peeti Kprosel Larnacas Euroopa konverents, kus oli kne all lindude ebaseaduslik tapmine.
  • Loe edasi...

  • ha rohkem Londoni punaseid busse sidab hbriidmootoriga
    Londoni bussivrk on ks suuremaid histranspordissteeme maailmas: selles on le 8500 siduki, mis kuuluvad heksale kitusfirmale. Londonis on le 700 bussiliini, millel tehakse pevas umbes 6,4 miljonit reisi.
    Esimesed hbriidmootoriga bussid toodi liinidele 2006.
  • Loe edasi...

  • Ohustatud linnuliigid: nii muret kui ka rmu
    Linnukaitseorganisatsioonide hendus BirdLife International avalikustas selle aasta lindude punase nimestiku, rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN punase raamatu linnulehekljed.
    Jlle on phjust kinnitada, et philine tegur, miks linnuliigid satuvad ohustatute hulka, on elupaikade kadu. Nii on kriitiliselt ohustatud liikide kategooriasse judnud india trapp (Ardeotis nigriceps), kunagi India ja Pakistani rohumaadel tavaline, meeter krge ja ligi 15 kilo kaaluv kureline, kelle arvukust hinnatakse nd umbes 250 isendile.
  • Loe edasi...

  • Mis saab Euroopa kalandusest
    Suured keskkonnaorganisatsioonid on kiitnud Euroopa kalandusvoliniku kreeklanna Maria Damanaki ja Euroopa komisjoni ettepanekuid uue EL htse kalanduspoliitika (KP) kohta, aga leidnud neis ka hulga puudujke.
    Nii ei suuda need luua raamistikku, vahendeid ja kindlust piirata ilmselgelt liiga suurt kalalaevastikku ning tagada teline nihe koloogiliselt kestliku kalanduse suunas. KP ei tohi enam soodustada pki, mis letab kalade vi mis tahes mereelukate hulgaga lubatavaid piire.
  • Loe edasi...

  • E10- ja E5-bensiini kulub enam-vhem vrdselt
    Soome tehnikauuringute keskus VTT lkkas mber laialt levinud arvamuse, et 95E10 bensiini kulub tublisti rohkem kui tema eelkijat 95E vi 98E5.
    VTT teaduri Juhani Laurikko snul polegi usaldusvrselt vrreldavaid tulemusi niisama lihtne saada, kuna ktusekulu vib mjutada hulk kontrollimatuid tegureid, ent laborikatsetes saab neid vltida. Katsejneseiks veti VTT enda ttajate kasutatud autod vljalaskeaastatega vahemikus 19992010; autosid juhtisid vilunud katsetajad.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2011/08

    Kuum juuni
    Lehekuu viimasel peval Eestisse judnud kesksuvine palavus paisus 1. juunil mnel pool veel vgevamakski (Tallinnas 29,4), teisal sadas ka kvasti vihma.
  • Loe edasi...

  • kosaar Tallinna lahes
    5. juunil avati Tallinnas, rohkeid vaidlusi tekitanud Kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas kosaar.
    Suurele roostekarva pontoonile on seatud vana kahekorruseline Londoni liinibuss, millest saab osta sa-juua ja leida varju vihma eest.
  • Loe edasi...

  • Tartu kesklinnas saab nha vaateid endisaegsest Tartust
    Tartu linna peval 29. juunil avati Tartus Raekoja platsi ja Rtli tnava ride akendel nitus Meeltele avatud linn.
    Nitusel on sadakond pilti, mis on trkitud vanade graafikalehtede ja fotode jrgi.
  • Loe edasi...

  • Peipsist tragiti vlja ligi kaheksasada tapjavrku
    Keskkonnainspektsiooni ja kalurite histel Peipsi jrve puhastustalgutel 1. ja 2.
  • Loe edasi...

  • Karakaara visas Eestit
    Juuni lpus jahmatas vaatlejaid Lne-Virumaal Krvekla bussipeatuse juures [---] maas ks veidra vljangemisega rvlind, kelle linnutundjad mrasid karakaaraks. Tegemist on Luna-Ameerikas elava liigiga, kes sai Eestisse sattuda kllap ainult kusagilt loomaaiast vi linnupargist.
    Margus Ots kirjutas linnuhuviliste arvutilistis, et Ltis nhti tuttkarakaarat (Caracara plancus) Kolka neemel sel kevadel 3.
  • Loe edasi...

  • Esimene kaelusega hunt Baltikumis
    Keskkonnateabe keskuse (KTK) teatel nnestus ulukite uuringute raames 18. juunil varustada GPS-kaelusega esimene hunt Baltimaades.
    Noore emahundi mrgistas KTK ulukiseireosakonna kiskjate seire peaspetsialist Marko Kbarsepp Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargi lunaservas.
  • Loe edasi...

  • TT muuseumis saab hea levaate putukate maailmast
    20. juunil avati Tallinna tehnikalikooli (TT) muuseumi galeriis Futurum nitus Metamorfoosid PutukadPutukadPutukad!, mis kestab tuleva aasta 31.
  • Loe edasi...

  • Pllumehed hdas hanedega
    Keskkonnaamet teatas 7. juunil, et eelmisel aastal tekitasid pllumeestele kige rohkem kahju haned ning philised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis.
  • Loe edasi...

  • Huvi botaanikaaia vastu aina kasvab
    Tallinna botaanikaaed (TBA) teatas 29. juunil, et igal aastal mnesaja vrra kasvanud klastajate arv on sel aastal suurenenud hppeliselt ja kndis selleks pevaks juba 25 000-ni ehk letas kolmandiku vrra mulluse sama aja nitaja.
    2010.
  • Loe edasi...

  • Julis-kilise meelega juuli
    Snoptik Ele Pedassaare 29. juuli Postimehe ilmaennustus oli tabavalt pealkirjastatud: Ilm justkui lahinguvljal.
  • Loe edasi...

  • Hansapevadel lisandus Teaduslinn
    Tnavusi Tartu hansapevi, mis toimusid 22.24. juulini, iseloomustas helt poolt rekordiline arv laadal osalenud kauplejaid: 520.
  • Loe edasi...

  • ikesemees Richmannile pstitati snnilinna mlestusmrk
    Prnu uue kunsti muuseumi eestvedamisel avati 22. juulil Prnu sdalinnas Kuninga ja Nikolai tnava ristmikul mlestusmrk Georg Wilhelm Richmannile.
  • Loe edasi...

  • Eesmrk on vltida ja vhendada jtmete teket
    7. juulil kiitis valitsus heaks jtmeseaduse muutmise seaduse eelnu.
    Eelnuga vetakse Eesti igusesse le EL uus jtmedirektiiv, mis stestab jtmekitlushierarhia ehk jtmekitluse eelistused.
  • Loe edasi...

  • Nitus thermaal
    Eesti maalikooli sel suvel lpetanud maastikuarhitektide bakalaureuseprojektide paremik oli juuli lpuni vaadata Tartus Anna Haava ja Vabriku tnava nurgal. Lputde lesanne oli pakkuda lahendusi, titmaks seal asuv thi plats.
    Lpptulemuste hulgas on ideid minimaalse sekkumisega hooldusprojektist kuni spordikompleksi kohale tstetud dramaatilise reljeefiga katusepargini, selgitas EM maastikuarhitektuuri osakonna lektor Anna-Liisa Unt.
  • Loe edasi...

  • Jalgratas ausse ka Ida-Euroopas
    Kesk- ja Ida-Euroopas on jalgratturite osakaal linnatranspordis vrdlemisi vike. Inimesed eelistavad endiselt peamise liiklusvahendina autot.
  • Loe edasi...

  • 1. augustil algab karujahihooaeg
    1. augustist 3 oktoobrini kestva karujahihooaja jooksul vib kttida kige rohkem 65 karu.
  • Loe edasi...
  •  

    Rahnud EL 2011/08

    Prispea poolsaare suured kivid
    Maikuus ilmunud Eesti Looduses, mahukas Lahemaa rahvuspargi erinumbris, pakkus mulle palju muu krval erilist huvi Kalle Suuroja kirjutis Lahemaa rndrahnudest. Olen olnud pikalt Lahemaaga seotud, prit kiviselt Prispea poolsaarelt.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta lind EL 2011/08

    pev suitsupsukestega
    Eesti rahvuslind, Eesti ornitoloogiahingu vapilind ja tnavu erandlikult juba teist korda aasta linnuks valitud milline lind kannab nii krgeid tiitleid? Eks ikka muiste iga maakodu elustanud suitsupsuke (Hirundo rustica).
  • Loe edasi...
  •  

    Plispuud EL 2011/08

    Plispuud parkides: elurikkuse hoidjad
    Arvatakse, et vanad puud on inimestele ohtlikud ja vastutustundetu on neid haljastuses hoida. Samas on just vanad puud hed thtsamad elurikkuse kandjad asulates.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta orhidee EL 2011/08

    Punane tolmpea: kaunis, kuid kauaks
    Mdunud aastal valiti Eestis esimest korda aasta orhidee: punane tolmpea, meie kaunimaid kpalisi. Peale tutvustavate artiklite ja kaanefotode vttis Eesti orhideekaitse klubi ette liigi kasvukohtade inventuuri, et selgitada taimeliigi hetkeseisu.
  • Loe edasi...
  •  

    Rohevrgustik EL 2011/08

    Asula rohevrgustik: kellele ja kui palju?
    Linnametsi ja linnalhiseid parkmetsi on Eestis teadlikult majandatud hiljemalt 19. sajandi keskpaigast alates: juba toona hinnati krgelt just metsade puhkevrtust.
  • Loe edasi...
  •  

    Elurikkus EL 2011/08

    Elurikkuse digitaalarhiivid ndisajal
    Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi projekt Eesti elurikkuse andmebaas ja infovrgustik Natura 2000 initsiatiivi toetuseks li hea aluse edendada akadeemilisi ja riiklikke elurikkuse infossteeme ning vimaldas teha jtkuprojekte.

    Elurikkus Eesti loodushoidjate meeles.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2011/08

    Talgulised tohterdavad loopealseid
    Eestimaa looduse fondi (ELF) tnavusuvised talgud on enamjolt meldud vrtuslike loopealsete taastamiseks.
    Loopealne on liigirikas prandkoosluste tp, mida leidub vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa ksikutes paikades hukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Enim on neid just Lne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel.
    Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega; prast karjatamise lppu juhtub see vrdlemisi kiiresti.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnaministeeriumi uudised internetist
    Ilmunud on keskkonnaministeeriumi uus elektrooniline uudiskiri (juuli 2011), mille leiate aadressilt http://www.envir.ee/1172460.
    Seekord on juttu tulumaksuseadusest, mis loob erikorra vikemetsaomanikele, Kohtla-Jrve ja Kivili poolkoksimgede sulgemisest, Eesti-Vene koostst piiriveekogude kaitsel ja jtmetest. Tavapraselt leiab uudiskirjast ka viiteid uutele keskkonnaigusaktidele, koosklastamisel olevatele lubadele, algatatud keskkonnamju hindamistele jne.
    Kik seni ilmunud keskkonnaministeeriumi e-uudiskirjad asuvad aadressil http://www.envir.ee/uudiskiri.
  • Loe edasi...

  • Jahiulukite seisund aastal 2011
    Keskkonnateabe keskuse (KTK) jahiulukite seire aasta koondaruanne on kttesaadav aadressil http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ULUKITE_SEIREARUANNE_2011.pdf.
    Aruandes antakse eri seireparameetrite analsi phjal hinnang kikide ulukimetajate populatsioonide seisundis toimunud muutustele ning jagatakse jahimeestele kttimissoovitusi alanud jahihooajaks, silitamaks asurkondade elujulisus ja liikidevaheline tasakaal.
    Suurenenud on punahirvede ja ptrade arvukus, endiselt arvukad on metssiga ja khrik. Jrsemat langustendentsi nitab metskitse ning laugemat jneste ja ilvese hulk.
  • Loe edasi...

  • Eurooplased sdivad mraga
    Vrgupaigast www.eea.europa.eu/themes/noise/the-european-soundscape-award saab uurida, kuidas osaleda jrjekordsel leeuroopalisel mra vhendamise vistlusel.
    Projekte ja algatusi selle kohta, kuidas vhendada mra ja suurendada inimeste teadlikkust mra tervisemjudest, oodatakse kuni 2. septembrini.
  • Loe edasi...

  • koloogiaajakiri esitleb linnu-uuringuid
    Vrgupaigast http://www.kirj.ee/18640 on alla laetavad koloogiaajakirja Estonian Journal of Ecology (EJE) erinumbri artiklid. EJE erinumber on phendatud Eesti ornitoloogiahingu (EO) 90.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012