Eesti Looduse fotov�istlus
2011/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2011/09 | SISUKORD
summary EL 2011/09

6000 hectars of Estonian alvars need to be restored fast
Aveliina Helm, Martin Zobel, Meelis Prtel and Annely Reinloo give a warning that in 10 years the unique seminatural habitats the alvars might disappear from Europe. In 1930ies there were over 43,000 ha of alvars in Estonia.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2011/09

    ppida on mnus!
    Minu kunagise koolimaja saali akna all kasvas pihlapuu. Igal sgisel alustas direktor oma knet snadega: Ja pihlakas meie koolimaja uel on jlle punaseks linud, mis thendab, et lastel on aeg kooli tulla. Sellest ajast peale seostuvad pihlamarjad minu jaoks kooli algusega.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2011/09

    Parajalt soe ja sajune august
    Sellise kokkuvtte lubab likuskuust teha EMHI rehkendus: kuu keskmine temperatuur 17,0 oli le kraadi pikaajalisest keskmisest (15,8) krgem, mneti rohkem 91 mm 75 mm vastu sadas ka vihma. Aga kuuma, mis sest et lpuks mnel poole hullusti uputanud heinakuu jrel tundus august eriti alguses sna jahedana.
  • Loe edasi...

  • Eestlased tahavad Narva je koelmud taastada
    2.3. augustil Pihkvas peetud Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni 14.
  • Loe edasi...

  • Eesti Loodus toetab teadusfoto vistlust
    Vikipeedia eestvttel algas 1. augustil fotovistlus, mille eesmrk on populariseerida teadust ja ergutada teadlasi salvestama oma tegevust ka fotodele.
  • Loe edasi...

  • Sibulaid ja mlestusi Kallastelt
    Augusti lpp on mugulalaatade aeg; 27. augustil oli neid lausa mitu: Jgeval IV kslaugufestival, sibulalaadad aga Plvamaal Lbnitsas ja Tartumaal Kallastel.
    Kallaste laadal olid kige muu mjad sibulakasvatajate suhtes ilmselges lekaalus, aga muidu sna unise linnakese ratas ritus ellu kll.
    Rmustav oli kasutada vimalust astuda sisse aastaid suletud kutsekooli hoonesse, kuhu linnapea Viktor Nukka idee jrgi on linna ajaloo toa loonud Kallaste rahvakultuuri selts ehk rhm Kallaste keskkooli petajaid.
  • Loe edasi...

  • Merealade planeerimine saab paremad alused
    Keskkonnainvesteeringute keskus kaasrahastab projekti, mille tulemusel luuakse mudel, mis vimaldab senisest kiiremini ja tpsemalt merephja ruumiliselt kaardistada ja planeerida.
    Keskkonnaminister Keit Pentus rhutas, et mereala on tundlik ja selle planeerimisse tuleb suhtuda sama vastutustundlikult kui maismaal ehituste kavandamisse.
    KIK-ilt kaasrahastuse saanud Tartu likooli projekt loob vajaliku metoodika ja annab andmed mitme kivitusala vtmeliikide ja elupaikade kohta. Tulevikus saab samu meetodeid rakendada juba suurematel aladel.
    Rannikumere kossteemid on kikjal maailmas tsiselt ohustatud.
  • Loe edasi...

  • Ksmus oli seitsmes teaduskool
    Portaali teadus.ee eestvedaja Tiit Kndler oli seekord suvekooli teemaks valinud Elust elusalt. Suvekool toimus nagu ikka augusti viimasel ndalavahetusel, 26.28.
  • Loe edasi...

  • Tormis ja tulekahjus hukkunud metsa taastamiseks saab toetust
    Erametsakeskus teatas 23. augustil, et metsaomanikud, kelle mets on hukkunud tormis vi tulekahjus, saavad ksida erametsakeskusest toetust metsa taastamiseks.
  • Loe edasi...

  • Ilmuma hakkab eestikeelne National Geographic
    Septembri lpus juab mgile National Geographicu, maailma he suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametliku ajakirja esimene eestikeelne number.
    Eesti keel on juba kolmekmne kolmas keel, milles ajakirja peale inglise keele vlja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lhtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma hingu tpsete reeglite jrgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille jrgi legendaarset vljaannet kikjal le maailma tuntakse.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2011/09

    Ants Paju
    10. september 1944 28.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2011/09

    Sportlik geograaf, kes armastab kaarte
    Viimasel ajal teatakse teid kui ht parimat Eesti kartograafia ajaloo spetsialisti. Ometi pole te ju likoolis kartograafiks ppinud?

    Tepoolest, likoolipevil olid minu td valdavalt looduskaitsest.
  • Loe edasi...
  •  

    Pningukrbes EL 2011/09

    Krbsed toaaknal
    Mnikord tundub, et teame maailmast juba kike. On endastmistetav, et kevadel hakkavad eluruumidesse pugema toakrbsed, sgise saabudes aga puuviljakrbsed, kes iga vhegi kriva vilja les leiavad.
  • Loe edasi...
  •  

    Hiiumaa loodus EL 2011/09

    Tagasi unaku mele
    Eesti Looduse augustinumbris ilmus he maapealse laiu unaku looduskirjeldus [4]. On huvitav, et see varasem laid, ndne mgi on mrgitud ka 1869.
  • Loe edasi...
  •  

    Habeloomad EL 2011/09

    Mis on saanud habeloomadest?
    Habeloomad on alla 60 aasta tagasi avastatud svamere loomade himkond, kelle kehaehituses ja eluviisis on palju llatavat. Nad ei neela toitu ega vaja ka pikesevalgust, vaid saavad vajaliku orgaanilise aine ning energia keha sees smbiontidena elavatelt kemotroofsetelt bakteritelt.
  • Loe edasi...
  •  

    Natura 2000 EL 2011/09

    Kiiret taastamist vajab 6000 hektarit Eesti loopealseid
    Alustame kurva tdemusega: ks Eesti looduse prle, loopealsed ehk alvarid, on vga halvas seisus. Kui lhiaastatel midagi mrgatavalt ei muutu, on see kooslusetp kmne aasta prast Eesti maastikust hvinud.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2011/09

    Eesti tnas Islandit
    21. augustil tles Eesti aith Islandi riigile vapruse eest aastal 1991 Eesti taasiseseisvumist esimesena tunnustada.
    Kaugest saareriigist saabunud suure delegatsiooni hulgas olid eriti arvukalt esindatud muusikud, kes andsid Tallinna eri paigus hulga eri muusikaanreis ja -stiilides kontserte.
    Tsine tpev oli kahe riigi vlisministritel ssur Skarphinssonil ja Urmas Paetil, kel tuli aina rutata he rituse avamiselt teisele.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus
    Keskkonnaminister Keit Pentus allkirjastas mruse, millega keskkonnainspektsioon saab alates 1. septembrist uurimisasutuse volituse.
    Praegu on inspektsioonil igus menetleda keskkonnavrtegusid, uurimisasutuse staatus vimaldab aga ka keskkonnakuritegusid menetleda.
  • Loe edasi...

  • rge toitke veelinde, laske neil ra lennata
    Keskkonnaamet, Eestimaa loomakaitse liit ja Lasname linnaosa valitsus avaldasid 23. augustil pressiteate, milles soovitavad inimestel tungivalt veelinde mitte toita.
    Septembri alguses lennuvimestuvad khmnokk-luikede pojad.
  • Loe edasi...

  • Kuidas kossteemid kohanevad keskkonnastressiga
    Eesti maalikool (EM) teatas 19. augustil, et EM juurde luuakse keskkonnamuutustega kohanemise tippkeskus (ENVIRON), mis uurib taimede ja kossteemide kohanemist keskkonnastressi ning globaalse kliimamuutusega.
  • Loe edasi...

  • Lillefestivali parimad aiad olid eestlaste loodud
    27. augustil lpetati pidulikult jrjekorras kolmas rahvusvaheline Tallinna lillefestival ning kuulutati vlja rii parimaks tunnistatud aiad; aukirja plvis ka lillefestivali klastajate lemmikaed.
    Kategoorias Rannakla aed tunnistas rii parimaks Eesti vabahumuuseumi kujundatud aia Rannarahva rajad.
  • Loe edasi...

  • Osalege psukeste fotovistlusel!
    Eesti ornitoloogiahing (EO) ja MT Fotokeskkond kutsuvad kiki fotohuvilisi les osalema fotovistlusel, kuhu oodatakse pilte tnavusest aasta linnust suitsupsukesest, rsta- ja kaldapsukesest ning piiritajast. Fotod saab les laadida EO veebilehe kaudu (http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/konkurss) kuni 15.
  • Loe edasi...

  • Ameerikal on viimane aeg hoolitseda oma e-rmpsu eest
    Ameerika hendriigid tekitavad aastas kolm miljonit tonni elektroonikajtmeid. Rohkem suudab vaid Hiina, kus teatavasti lpeb suure osa tstusriikides vlja visatud arvutite tee.
    Ameerika keskkonnakaitse agentuur EPA on nd koostanud valitsusasutustele soovitused, mis peaksid olema eeskujuks teistele arvutikasutajatele.
  • Loe edasi...

  • Uus lauamng petab tundma kalu
    Tartu likooli loodusmuuseum esitles 23. augustil petlikku lauamngu Kalad Eesti rannikuvetes ja meres.
    Mngukomplekt koosneb 24 kalaliigi fotodest, infolehtedest ning mngureeglitest.
  • Loe edasi...

  • Sulav Arktika j mrgitab maailma
    Neist hirmudest, kuidas ha kiiremini sulav Arktika j kord maailma uputab, oleme lugenud aastaid. Nd lisandub veel ks: pikkade saastehooleta aastakmnete jooksul on j sidunud hulgaliselt keskkonnamrke, mis nd taas atmosfri juavad.
    Raskesti lagunevad halogeenorgaanilised hendid, mida on tohututes hulkades kasutatud pestitsiididena, ringlevad looduses ka aastakmneid prast nende kasutuse leldist keeldu.
  • Loe edasi...

  • Kas vetikad phjustasid metssigade surma?
    Loode-Prantsusmaalt Bretagnei rannikul asuvast Morieuxst, sna Ctes-dArmri turismipaikade lhedalt, leiti 32 surnud metssiga. Arvatakse, et surma phjustasid vetikad, mille vohamises sdistatakse omakorda kohalikke loomakasvatajaid, kes ei pea piiri mineraalvetiste kasutuses.
  • Loe edasi...

  • 75 aastat loodushariduslaagreid
    Augusti lpus thistas esmatoimumise 75. aastapeva ks Ameerika hendriikide edukamaid loodushariduse sariritusi, Auduboni Hogi saare looduslaager.
  • Loe edasi...
  •  

    Ajalugu EL 2011/09

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    Esmakordselt sattusin kre leiule 1932. a.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamat EL 2011/09

    Darwini ohtlik idee. Evolutsioon ja elu paljumttelisus
    Daniel C. Dennett.
  • Loe edasi...

  • Vene teadusloolaste suursaavutus
    Биология в Санкт-Петербурге. 17032008.
  • Loe edasi...

  • Raamatud
    SIIN- JA SEALPOOL MAANTEED. TALLINN-NARVA
    Raul Vaiksoo.
  • Loe edasi...
  •  

    Seened EL 2011/09

    Uudis kevakogritsa sdavuse kohta
    Aastakmneid seeneraamatutes kirjutatud teave selle kohta, et kevadseen kevadkogrits (Gyromitra esculenta) on kuivatatuna sama ohutult sdav nagu kupatatuna (vt. ka autori artiklit Eesti Looduses nr.
  • Loe edasi...

  • Mrkseened ja seenemrgistused IV. Orellaniinimrgistus
    Orellaniinimrgistus toob samamoodi surma nagu amanitiinimrgistuski juhul, kui kohe smptomite avaldumise jrel ei saada thusat arstiabi. Surmaohtu suurendab veelgi mrgistuse erakordselt pikk peiteaeg: pevadest ndalateni.
  • Loe edasi...

  • Ternobl ja seened
    Tnavu mdus 25 aastat Ternobli tuumaelektrijaama katastroofist Ukrainas. sna kohe prast nnetust asusid Eesti teadlased selgitama meie seente radioaktiivset saastatust.
  • Loe edasi...

  • Rohekas kaviinia, tuhkatriinu iluseente seas
    kssada ksteist aastat tagasi leidis prantsuse farmatseut ja seeneteadlane Narcisse Thophile Patouillard esimest korda, et eoslavaseente klassifitseerimine nende viljakehade ehituse jrgi on sageli ekslik.

    Tumepruunide seenekbarate all rippuvate narmaste vi torukeste kihiga vi ka pris tasase allkljega liibunud viljakehad vivad kuuluda ligidaste sugulasliikide samasse rhma (tubaknahkiselised). Samas on puravikud ja torikulised eri pritoluga, hoolimata nende viljakehade samalaadsest torukestekihist.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitsealad EL 2011/09

    Pakri maastikukaitseala ja hoiuala
    Pakri maastikukaitseala on Loode-Eestis geopargi tuumala. Ainulaadne geopark hlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni.
  • Loe edasi...

  • Mitu korda peab hte kaitseala asutama?
    Emaje Suursoo ja Piirissaar ning nendevaheline veeala hakkavad peagi kuuluma he tervikliku kaitseala Peipsiveere looduskaitseala koosseisu. Looduskaitse mttes on selle ala ajalugu vga kirju: kaardipildis katab ala kmmekond kihti.
  • Loe edasi...
  •  

    Paju-vrgendikoi EL 2011/09

    Hermeliinliblikad hbepajul
    Vrgendikoid on vikesed, kuni 15 mm pikkused valgete mustatpiliste eestiibadega liblikad, kellele vlimuse jrgi on pandud ilus ingliskeelne nimi: ermine moths, hermeliinliblikad. Need tagasihoidlikult ilusad pisiliblikad jvad ise enamasti sna mrkamatuks, kuid nende rvikute tegevusjljed hallid vrgendpesad puudel ja psastel kidavad alati paljude inimeste thelepanu.

    Eesti seitsmest vrgendikoi liigist on kige enam thelepanu plvinud toominga-vrgendikoi (Yponomeuta evonymella), kes mneaastaste vaheaegade jrel sigib hulgi, ses raagu ja mssides oma kilejasse vrgendisse terveid toomingapsaid.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2011/09

    Tammesikk elutoas
    Elame Kalamajas ahikttega korteris. Kui hakkasime neid sarvedega sitikaid leidma oma kk-elutoas, ei olnud me sugugi rmsad, sest nad olid kangesti prussaka moodi.
  • Loe edasi...

  • Suurim eestist leitud jnesvaabik
    Jnesvaabiku (Ganoderma applanatum) leidsid Aare Lepaste ja Ain Erik mullu maikuus Plvamaalt Peri kla Koiosaare talu rohtaiast. Torikulise seenemraka mdud olid 110 x 50 cm, tvele kinnitumise poolel oli seen 25 cm paks.
  • Loe edasi...

  • Mistatuslik eluvorm tammelehel
    Olen Eesti Loodusest huviga lugenud Marko Prousi ja Raik-Hiio Mikelsaare artikleid eluslooduse sugulussuhete ehk flogeneesi kohta. Parasjagu neil teemadel mtiskledes jalutasin Tartus Thtvere pargis, kui silma torkasid kummalised vrvilised olevused mahalangenud tammelehtedel.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2011/09

    Kas tnavuse metsamarjasaagiga vib rahule jda?
    Minu arust oleks selle suve metsamarjasaagi le kll patt nuriseda. Esimesena said valmis murakad, mida oli sel aastal le paljude aastate eriti rohkesti.
  • Loe edasi...

  • Kas paelussi kartusel peaks metsamarjade smisest loobuma?
    Parasiitide nakatavate staadiumitega, munade vi vastsetega, vib looduses ja sealhulgas linnalooduses kokku puutuda peaaegu kikjal. Seetttu ei saa nakatumise vimalust kunagi tielikult vlistada.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2011/09

    Eesti on suureprane kiili- ja liblikaturismi maa
    Blogipostitusest http://estoniannature.blogspot.com/2011/08/liblikad-ja-kiilid.html saab nha kenasid pilte ja lugeda detailset levaadet osahingu Kumari Reisid (Estonian Nature Tours, ENT) augusti alul korraldatud reisist, kus tutvustati uut vlisturule meldud reisi Butterfly Holiday in Estonia.
    Eestis kisid liblika- ja kiilispetsialistid organisatsioonidest Butterfly Conservation (asutatud 1968, le 16 000 liikme), BC European Interests Group (asutatud 2006) ja British Dragonfly Society (asutatud 1983, 1500 liiget). Tutvumisreisi raames vaadeldi liblikaid ja kiile Plva-, Vru-, Prnu-, Lne- ja Hiiumaal.
  • Loe edasi...

  • Avati keskkonnahoiu portaal lastele
    Aasta keskkonnateo vistlusel tunnustust leidnud JCI GO Koda on teinud veebiklje http://etendus.jci.ee/, mille abil saab lastele lbusas stiilis petada loodushoidu.
    Sealt vib leida nukuetenduse, laule, viktoriini, prgi sortimise ppevideo, taaskasutusnippe ning palju muid huvitavaid abivahendeid petajatele koolis, kodus ja lasteaias.
    Nukuteater li koosts Teeme ra ja JCI GO Kojaga etenduse Prgihunt ja Superjnes, kus rgitakse ausalt ra, kuidas tekkis metsa prgi, mis seejrel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas said meie metsade superkangelasteks.
    Etendust sai sel kevadel vaadata 50 Eestimaa kooli ja lasteaeda. Huvi oli aga oodatust suurem: etendust ootas endale klla le 400 kooli.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012