Eesti Looduse fotovõistlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 07-08/2003 | SISUKORD
toimetaja veerg EL 07-08/2003

Keelekümblus Seto moodi
Käesoleva ajakirjanumbri kese on Setomaal. Erinumbri koostamine – minu jaoks esmakordne kogemus – pakkus küll rõõmu, ent ühtlasi parajat piina.
  • Loe lähemalt...
  •  

    euroopa liit EL 07-08/2003

    Meie räim ja kilu teel Euroopa Liitu
    Selle aasta alguses nurjusid kilu- ja räimepüügiõiguste oksjonid osalejate puudumise tõttu. Vastne keskkonnaminister Villu Reiljan otsustas edaspidi püügiõigusega mitte kaubelda, kuna kalurid on nõus püügikvoote ostma ainult ajalooliste õiguste alusel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    reklaamtekst EL 07-08/2003

    Rätsepakodu rajajad austavad tavasid
    Otsime mõistlikku lahendust privaatsust hindavale keskklassi inimesele, kes soovib elada Tallinna lähedal. Mereäärsed väga kallite kruntide piirkonnad Kakumäel, Rannamõisas, Meriväljal ja mujal pole paljudele taskukohased.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TÖÖJUHEND EL 07-08/2003

    On hapukurgiaeg
    Piimhappebakterite kasulikkusest ja heategudest on viimasel ajal palju räägitud, nende menukust tõendavad ka eri biotoodetest kirendavad piimaletid. Kuid needsamad bakterid tagavad ka kurkide-kapsaste-õunte hapnemise.
  • Loe lähemalt...

  • Valgusmõõdik võib alt vedada
    Paljud loodusfotograafid eelistavad diafilmi negatiivmaterjalile. See on ka mõistetav, sest diamaterjalidel on omad eelised: suurem värvuste küllastatus ja teravus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    koopad EL 07-08/2003

    Lõhest liivakivis saab koobas
    Suuri looduslikke koopaid – peamiselt küll karstikoopaid – käime sageli imetlemas välisreisidel. Koduseid tunneme vähem.
  • Loe lähemalt...
  •  

    matkarajad EL 07-08/2003

    Eesti Looduse teekond müürist müürini
    Tegevuspaik: Piusa ürgoru matkarada

    Tegevusaeg: 4. juuni

    Tegelased: Helen, geograaf ja toimetaja

    Toomas, diktofoniga uudistetoimetaja ehk uudistaja

    Tom, botaanik ja vastutav toimetaja

    Mart, autojuht ja looduskaitsja


    Piusa jõe jalgsimatkarada on umbes 15 kilomeetrit pikk.

  • Loe lähemalt...
  •  

    EL KÜSIB EL 07-08/2003

    Kuidas tähistab Tartu ülikooli botaanikaaed oma 200. aastapäeva?
    Juubeleid tähistatakse ikka pidulikult ja võimaluse korral püütakse neid jäädvustada sõnas ja pildis. Meil on hea meel, et mitmed ehitised ja rajatised botaanikaaias on korda saanud.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas lõppes Balti väärtuslike metsade kaardistamise projekt?
    Balti väärtuslike metsade kaardistamise (Baltic Forest Mapping – BFM) projekti eesmärk oli leida ja kaardistada metsad, mis on keskmisest suurema loodusväärtusega või mis suure tõenäosusega võivad areneda suure loodusväärtusega metsadeks. Vajaduse selleks tingis senini rakendatud metsade majandamise praktika, mille tagajärjel enamik Euroopa metsi on oma loodusväärtuse kaotanud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    SETOMAA EL 07-08/2003

    Kagu-Eesti rikas põu
    Kagu-Eesti maavaradele mõeldes tuleb ilmselt kõigil esmalt meelde Piusa valge klaasiliiv. Ehk meenuvad ka Värska vesi ja muda.
  • Loe lähemalt...

  • Maa rajajoonel
    Setomaa on maa Ida ja Lääne piiril, mis sajandeid on olnud eraldatud nii Eestist kui ka Venest. Liivimaast lahutas setosid usk ning administratiivpiir, vene rahvast aga keel, meel ja kombed.
  • Loe lähemalt...

  • Piusa on Setomaa Emajõgi
    Eestimaa kagunurgas voolav Piusa on Setomaa suurim ja tähtsaim jõgi, ühtlasi Setomaa piirijõgi. Piusale on tuntust toonud ka selle külm vesi ja suur langus, arvukad veskikohad, kaunid liivakivipaljandid ja haruldaseks muutunud kala – harjus.
  • Loe lähemalt...

  • Setomaal kasvab huvitavaid taimi
    Setomaa liivased männimetsad, eriti aga lagedamad nõmmealad on justkui varjupaik lõuna poolt sisse rännanud taimeliikidele. Siin võib näha stepist ja metsastepist pärit taimi, kes mujal Eestis on kas tundmatud või haruldased
  • Loe lähemalt...

  • Keel kõneleb maastikust ehk Juudatarõst Raagotsina tsopini
    Setomaal ringi sõites ja kohalike elanikega juttu puhudes võib ette tulla huvitavaid kohanimesid, mis põhjaeestlasele võivad jääda arusaamatuks, ent tegelikult on kindla tähendusega. Milliseid kohaliike tähistavad näiteks Rüvvirossõläpp või Paskatsoro, Mokornulk või Liinakands?
  • Loe lähemalt...

  • Kas Setomaale rahvuspark?
    Setomaast räägitakse sageli kui ainulaadsest paigast, kus omapärasele kultuurile on taustaks isemoodi loodus. Eeldused luua esinduslik kaitseala on olemas, ent siiani on asi jäänud peamiselt uurituse ja ettevõtlikkuse, aga ka kohalike elanike kõhkluste taha.
  • Loe lähemalt...

  • Ristipuude teedel
    Küll oli metsas mõnda puuda –

    Kõverada, õige´eda, ristilista, rästilista...

    (Rahvalaulust)


    Terase rändaja silm seletab Kagu-Eesti maanteede ääres puid, mis kannavad enda tüvel inimese käega lõigatud ristimärke. Mõne põlispedaja tüvel võib neid kokku lugeda üle sadakonna.

  • Loe lähemalt...

  • Kes sa oled, palunõid?
    Mõni suvi tagasi küsisin ühe kena Võrumaa vanainimesega juttu ajades muu hulgas, kas ta ka palunõiast midagi kuulnud on. Saadud vastus ajab mind veel praegugi mõnusalt muigama, kuid selles leidub siiski oma tõetera.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 07-08/2003

    Eesti Loodus, July-August 2003
    The prosperous earth of South-East Estonia

    Ain Põldvere’s cover story features the underground wealth of South-East Estonia: mineral resources. The best-known of the resources of the area is the snow-white glass-sand of Piusa, but remarkable resources are also found in Imaru and Kaku sites.

  • Loe lähemalt...
  •  

    reisikiri EL 07-08/2003

    Jalotõh müüdä Petseremaad
    Joosõ müüdä Setomaad,

    linda üle sünnümaa.

    Koh oll nurm, sääl om mõts,

    koh oll külä, sääl om võso,

    koh oll motsil, sääl om nõgõs.

    Kevväi ikõ-õi’,

    suvi kaiba-ai’,

    süküs tulõ umma muudu.


    Inõminõ om õks tsuudastõ tett – õt nätä’ uma nõna ala, tuu jaost tulõ minnä’ kavvõndõhe ja midä inäp midägi olõ-õi’, sis tuud om väiga vaia, tuust om väiga hallõ. Setomaal, Petseremaal tulõ kõõ mano kotusit, midä panda-ai’ inäp kaardi pääle, nuid külli pidävä’ umast õnnõ tuu maa leeväga’ üles kasunu’ inõmisõ’.

  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 07-08/2003

    Vana tiidmine ja loodusõ usk hoitvaq Setomaa loodust
    Aare Hõrn (1959) om sündünüq Võro liinah ja elänüq Antkruva küläh Setomaal. Om op´nuq Tarto ülikuulih aoluku ni lõpõt´ Luua mõtsakooli mõtsanduse eriala pääl (1985).
  • Loe lähemalt...
  •  

    essee EL 07-08/2003

    Setomaa on Eesti varamu
    See rahvakild on nii arhailine, eriline, ja imelisel kombel kandnud oma väga rikast ja iseäralist keelt ja kultuuri tänapäevani, jäädes püsima kahe keelepruugi, vene keele ja eesti keele vahele. Setode lähisugulased nii keele kui ka osaliselt kultuuri poolest on võrukesed.
  • Loe lähemalt...
  •  

    euroharuldused EL 07-08/2003

    Siniraag
    Veel kolm-neli aastakümmet tagasi oli ereda sulestikuga tähelepanu köitev siniraag Eestis üsna tavaline. Nüüdseks on temast saanud peaaegu et unelmate sinilind.
  • Loe lähemalt...

  • Mudakonn
    Mudakonn tunneb end Setomaal koduselt. Ta ongi meil põhiliselt Kagu-Eesti liik: mujal puudub või väga haruldane.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kaitsealad EL 07-08/2003

    Kaks kaitseala Piusal
    Võrumaa ja Põlvamaa piiril asub kaks Piusa-nimelist kaitseala: ühel neist hoitakse nahkhiirte talvitusalana tuntud liivakivikoopaid, teisel kauneid jõemaastikke liivakivipaljanditega.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet