Eesti Looduse fotov�istlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/3 | SISUKORD
summary EL 2012/3

Phosphate as a natural resource of Estonia
Enno Reinsalu convinces the reader of the possibility of mining Estonian phosphate resources in case additional research is to be carried out and modern technology is to be used. The author first gives a history of phosphate mining in Estonia.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2012/3

    unaussi loogika
    Elas kord un. (Ei tea, kas una sobibki elusolendiks nimetada?
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2012/3

    Teenetemrgi sai 99 inimest
    President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Vabariigi 94. aastapeva eel 23.
  • Loe edasi...

  • Riik jagas teadlastele preemiaid
    24. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapeval, anti Tartus ktte 2012.
  • Loe edasi...

  • Kits kepsutas margile
    16. veebruaril andis Eesti Post sarja Eesti fauna heteistkmnenda margina vlja postimaksevahendi metskitsega.
    Margi nimivrtusega 45 eurosenti on kujundanud Sndor Stern ja seda on trkitud 60 000 eksemplari.
  • Loe edasi...

  • Kokeeled valiti aasta orhideeks
    Eesti orhideekaitse klubi valis 2012. aasta orhideedeks mlemad Eestis kasvavad kpalised kokeele perekonnast: kahelehise kokeele (Platanthera bifolia), mida tuntakse ka rahvaprase nimega viiul, ja roheka kokeele (Platanthera chlorantha).
    Mlemad kokeeled kuuluvad kaitsealuste liikide III kategooriasse.
  • Loe edasi...

  • Lumekujud Karl Ernst von Baeri auks
    Tartu likooli ajaloo muuseum jtkas 21. veebruaril sna omaprasel moel ritustesarja Toome kujud rahva ette.
    Kuna tnavu mdus maailmakuulsa loodus- ja arstiteadlase Karl Ernst von Baeri snnist 220 aastat, pstitati Baeri monumendi juurde Toomemel kolm tema tdest inspireeritud lumeskulptuuri.
  • Loe edasi...

  • Tnavune metsapealinn on Rakvere
    Vastlapeval, 21. jaanuaril kuulutati Rakvere Vallimel vlja tnavuse aasta metsapealinn.
  • Loe edasi...

  • Luna-Euroopa ji pakase ja lumega jnni
    Prast pikalt kestnud pehmevitu talveilmu jaanuari lpus saabunud ja veebruari esimesel veerandil haripunkti judnud pakane tekitas meilgi probleeme, lumetu sooja talvega harjunud lunaeurooplastele kujunes Siberi-klm ja lumerohkus kohati aga lausa teliseks looduskatastroofiks.
    Nii teatati 7. veebruaril Rumeeniast, et 146 linna ja kla on muust maailmast tiesti ra ligatud: vimalik polnud ei raudtee- ega maanteetransport.
  • Loe edasi...

  • Otsitud: Vaikes ookeani tormilinnud
    Saalomonisaarte tormilindu (Pseudobulweria becki) tunti veel mni aasta tagasi ainult kahe isendi, Paapua Uus-Guineas Uus-Iirimaa saare lhedal 1928. aastal tabatud emas- ja Saalomoni saartelt 1929.
  • Loe edasi...

  • Kas Kanada rahvussmbol peab vrsiku rndele vastu?
    Petitsiooniveebi forcechange.com teiste kampaaniate seas kogutakse allkirju Ontario osariigi keskkonnaministrile Jim Bradleyle saadetavale lkitusele. Nimelt nutakse keskkonnastrateegia ndisajastamist, et kaitsta Kanada rahvuspuud vahtrat, mille lehte on kujutatud isegi riigi lipul.
    Puudele on muutunud ohtlikuks aasia puidusikk (Anoplophora glabripennis), kes tungib Ontariosse lunast, USA New Yorgi osariigist.
  • Loe edasi...

  • Neli miljonit eurot aitab parandada vooluveekogude seisundit
    Kuni 12. mrtsini said paisude omanikud taotleda toetust, et parandada vooluveekogude seisundit ja tita veeseaduse nudeid.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/3

    Nutikas aialinnuaabits
    Osahingu Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com leiate viited, kuidas alla laadida nutitelefonides kasutatavat abimeest, mille Eesti ornitoloogiahing (EO) on koosts Tartu likooli loodusmuuseumi ja Eestimaa looduse fondiga loonud talviste aialindude mramiseks.
    Talvisest aialinnuaabitsast leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lhikese tutvustuse ning iseloomuliku laulu vi hlitsuse; nende abil saab mrata linnuliike toidumaja juures vi koduaias. Talvine aialinnuaabits on kigile kasutajatele tasuta.
  • Loe edasi...

  • Taastuvenergia osakaal Euroopas suureneb
    EurObservER Barometer on avaldanud kokkuvtte The State of Renewable Energies in Europe (Taastuvaenergia seisund Euroopas), mida saab inglis- ja prantsuskeelses 248-lehekljelises pdf-vormingus uurida vrgupaigast www.eurobserv-er.org/pdf/bilan11.asp.
    Raport annab levaate kigist taastuvenergia tehnoloogiatest 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, toob esile taastuvenergia osakaalu ning mrgib ra seitse edulugu selles valdkonnas.
    Mned vtmearvud aasta 2010 kohta. Taastuvenergia osa kogu energiatarbimisest EL-s oli 12,4% (2009.
  • Loe edasi...

  • Hinnake maailma looduspiltnike linnufotosid!
    Aasta esimeses Eesti Looduse numbris (vt. EL 1/2012, lk.
  • Loe edasi...

  • pilased saavad osaleda rahvusvahelisel keskkonnavistlusel
    Vrgupaigast www.projectearth.net saab lugeda keskkonnaprojektide vistlusest Project Earth World Environment Contest, mille eesmrk on suurendada keskkonnateadlikkust ja milles on oodatud osalema ka Eesti koolid ja pilashendused.
    Parimateks hinnatud projektid kuulutatakse vlja RO sstva arengu konverentsil Rio+20, mis toimub tnavu 20.22. juunil.
    Projekt Earth on lemaailmne vrgustik, mis on loodud hendama kogukondi, ppureid ja koole, et aidata koost, dialoogi ja vastastikuse mistmise vaimus lahendada piirileseid keskkonnaprobleeme.
  • Loe edasi...
  •  

    Fosforiit EL 2012/3

    Fosforiit kui Eesti loodusvara
    Fosforiit meie maapues on loodusvara. Kas ta on ka maavara ehk kivim, mida tasub kaevandada, on seni teadmata.
  • Loe edasi...

  • Praegu pole vimalik fosforiiti kaevandada
    Enno Reinsalu soovib oma artiklis anda lugejale adekvaatset teavet Eesti fosforiidivarude uurituse ja kaevandamise vimalikkuse kohta. Kahjuks on artiklis korduvalt antud olukorrale subjektiivseid hinnanguid ja levitatud mitte millelgi phinevaid kahtlustusi.
  • Loe edasi...

  • Fosforiidi kaevandamise perspektiivid ja riskid Kingissepa maardla nitel
    Eesti idapiiri lhedal Kingissepas maardlat kaevandav firma EuroChem on maailmas fosforiidikontsentraadi tootmise mahult kmnendal kohal. Suurimaks majandusriskiks peavad nad maailmaturu hindade vimalikku langemist, kui lastakse kiku maardlad Marokos ja Lne-Saharas: seal leidub le 75% maailma fosforiidivarudest.

    Fosforiidi teema avalik tstatamine [9, 10, 11] ning ldsuse huvi paneb teadlased proovile: teaduslikud selgitused ei pea olema mitte ksnes erapooletud ja pdevad, vaid ka ausad ja arusaadavad.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2012/3

    Missugused on Eesti teadusagentuuri sihid teaduse populariseerijana?
    Tnavu mrtsis td alustanud Eesti teadusagentuur on loodud Eesti teadusfondi phjal. Peamine siht on korrastada teaduse rahastamist Eestis, ent agentuuri hooleks jvad ka siiani sihtasutuse Archimedes kaudu korraldatud ettevtmised teaduse populariseerimise vallas.
  • Loe edasi...
  •  

    Juubelilugu EL 2012/3

    Mercator 500: flaami kartograaf, kellest sai atlase isa
    500 aastat tagasi, 5. mrtsil 1512 sndis Flandrias Antwerpeni lhedases Rupelmonde linnakeses plluharija perekonnas Gerard Kremer (ka Gerhard Kramer, Krmer, Cremer).
  • Loe edasi...
  •  

    Linnud EL 2012/3

    Lindude kosjakombed
    Kevad on lindude jaoks keeruliste valikute aeg. Tuleb leida paariline ja pesapaik ning panna alus uuele plvkonnale.
  • Loe edasi...
  •  

    Maailma liivad EL 2012/3

    Liivas peavad vastu vaid tugevaimad
    Sarja esimeses osas jaanuarinumbris oli juttu liivast �ldiselt. Seekord vaatame t�psemalt, millest liiv koosneb, keskendudes olulisematele mineraalidele ja nendega seotud huvitavatele seikadele.

    Maakeral on kokku leitud �le 4000 mineraali, neist umbes 200 v�i veidi alla selle loetakse olulisteks, st.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2012/3

    Kbi ja seen
    Olen les kasvanud maal ning side loodusega on alguse saanud lapseplvest. Mletan, et juba pisikesena meeldis mulle teiste lastega mngimise asemel kolada mda metsi ja plluri.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2012/3

    Looduse tundmappimine algab koolist
    Uudo Timm on sndinud 20. mrtsil 1959 Srve klas Harjumaal.
  • Loe edasi...
  •  

    Tasub minna EL 2012/3

    Kes elavad Ahhaa teaduskeskuses?
    Uus Ahhaa hoone Tartus on avaliuksi teadus- ja loodushuvilisi vastu vtnud ndseks peaaegu aasta jagu. Kahtlemata on tegu suureprase huvikeskusega, sest saja tuhande klastaja piir letati juba esimese kaheksa kuu jooksul.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2012/3

    Tnu Jrgensoniga Tudusoo metsades
    Lne-Virumaa on loodushuvilise matkaselli jaoks tore paik: siin on omajagu rannajoont, parasjagu metsa ja rabasid. Kaitsealasid ja matkaradasidki on siin mitu.
  • Loe edasi...
  •  

    Polaaralad EL 2012/3

    Kapten Scott ei rutanud
    Linud aasta detsembris kirjutati thelepanuvrsest sndmusest ajaloos: mdus sada aasta esimesest nnestunud ekspeditsioonist lunapoolusele. Peakangelase Roald Amundseni ja teisena lunapoolusele judnud Robert Scotti retke on lbi aegade kajastatud kui suurt vidujooksu.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2012/3

    Virmaliste ootuses
    Juba paar viimast aastat ei ole mdunud htegi selge ilmaga htut, kui ma enne magamaminekut phjataevasse ei kiikaks. Hinges psib ootus, lootus.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2012/3

    Loomade toidulaod
    Mullu sgisel saagisin metsas puid tehes juppideks viltu vajunud pihlaka tve, mille pehastunud nsusse oli kogutud rohkesti pisikesi punaseid kobaras marju, mis tundusid olevat leselehe marjad. Kes on see tegelane, kes on selliseid varusid kogunud?
  • Loe edasi...
  •  

    Viktoriin EL 2012/3

    Viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses
    Eesti Looduse viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses on teadusaasta ritus, millega soovime juhtida thelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
    Viktoriinisari on meldud 4.12.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2012/3

    Tiiu Sild 17. juuli 1958 16. veebruar 2012
    Prast pikka haigust lahkus 16. jaanuari varastel tundidel meie hulgast Tiiu Sild, tunnustatud teaduse populariseerija ja Ahhaa teaduskeskuse rajaja.
    Ta lpetas kunstikallakuga Tallinna 46.
  • Loe edasi...

  • Ludvig Raudsepp 21. mrts 1922 27. jaanuar 2012
    Ainult paar kuud enne oma 90. snnipeva katkes Eesti maalikooli kauaaegse ppeju emeriitdotsent Ludvig Raudsepa elutee.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2012/3

    EKO vaidlustas Suure vina veo korralduse
    Eesti keskkonnahenduste koda (EKO) teatas 17. veebruaril, et koja liikmed ja Eesti terioloogia selts on esitanud vaide sitjate ja veoste le Suure vina veo kava keskkonnamju strateegilise hindamise (KSH) aruande heakskiitva otsuse kohta.
  • Loe edasi...

  • Misakoolid on lnud srama
    22. veebruaril avas Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad Eesti rahvusraamatukogus vikese, aga uhke nituse Misakoolid srama lnud prlid, mida saab vaadata 17.
  • Loe edasi...

  • Eesti maalikooli tehnikamaja on nd loodushoidlik
    17. veebruaril avati ametlikult Eesti maalikooli (EM) sja renoveeritud tehnikamaja (Kreutzwaldi 56).
  • Loe edasi...

  • Tammsaare juurde toodi jskulptuurid
    1. veebruaril avati Tallinnas Tammsaare pargis jskulptuuride nitus.
    Nha sai skulptor Elo Liivi meisterdatud phjakotkast, Leena Kuutma siili, Ekke Vli kala pdvat hunti ning Henry Timuski phjakonna.
  • Loe edasi...

  • Ostupalavik ERM-is
    Eesti rahva muuseumi (ERM) nitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) avati 17.
  • Loe edasi...

  • Algab rahvusvaheline metsandusviktoriin
    Veel on veidi aega registreeruda metsandusviktoriinile Noored Euroopa metsades, mille eesmrk on suurendada pilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.
    Vistlus, mis koosneb kahest voorust, korraldatakse teist aastat tnavugi heteistkmnes Euroopa riigis. 2010.
  • Loe edasi...

  • Strateegilise planeerimise abimees
    Sstva Eesti instituut (SEI) on koos partneritega vlja ttanud veebiphise tvahendi (www.toolkit.balticclimate.org), mille eesmrk on pakkuda Lnemere piirkonna kohalikele omavalitsustele, maakondadele ja ettevtetele tuge, et arvestada kliimamuutuste mju strateegilisel planeerimisel.
    Praegu ei tajuta Lnemere piirkonnas kliimamuutusi veel kuigi tsise hdaohuna, aga jrgmistel kmnenditel vib mju suureneda ka siin: nii otseselt muutunud ilmaoludena kui ka kaudselt mujal maailmas toimunud muutuste tagajrgedena.
    2008. aasta lpus 23 partneriga koosts kivitatud projekti Baltic Climate ks eesmrke oli kaasata kohaliku tasandi otsusetegijaid ja teisi huvirhmi kliimamuutusi arvestavasse planeerimisse.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012