Eesti Looduse fotov�istlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/04 | SISUKORD
summary EL 2012/04

Birds of the year: Plovers, tiny waders
Hannes Pehlak describes the ways of life of plovers in Estonia and elsewhere. In Estonia there are two species of plovers, and the author gives some guidance to differentiate between the species.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2012/04

    Esimene uurimist
    Umbes viisteist-kuusteist aastat tagasi, kui ppisin gmnaasiumiklassis, tegi bioloogiapetaja kigile lesandeks koostada vike uurimist. Teema vis ise vlja melda, kuid see pidi olema looduse valdkonnast.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2012/04

    Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku
    7. mrtsil mdus Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja professor Eerik Kumari snnist 100 aastat.
  • Loe edasi...

  • Aasta linnud tulid varakult
    Tnavuseks aasta linnuks on Eesti ornitoloogiahing (EO) valinud pisikurvitsalised, liigipaari viketll ja liivatll.
    Mlemad tlliliigid on rndlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas: liivatll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning viketll Ida-Aafrikas luna pool Sahara krbe. Liivatll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimesel poolel, kuid sel aastal nhti esimesi linde juba 18.
  • Loe edasi...

  • Eesti on EUROPARC Nordic-Balticu eesistujamaa
    Eesti on aastatel 20122014 Euroopa looduskaitsealade liidu Phja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic) regiooni eesistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja keskkonnaamet.
    Eesistujamaa staatus tmbab helt poolt rahvusvahelist thelepanu Eesti kaitsealade ssteemile, teiselt poolt vimaldab keskenduda Phja-Balti regioonis kaitsealade valitsemises ja korralduses Eestile olulistele teemadele.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnaministeerium toetab keskkonnahendusi
    Keskkonnaministeerium rahastab sel aastal keskkonnaorganisatsioonide tegevust ligi 96 000 euroga, et need hendused suudaksid paremini osaleda keskkonnapoliitika kujundamisel.
    Eesti keskkonnahenduste koda (EKO), mille alla on koondunud heksa organisatsiooni, rahastatakse 63 912 euroga.
  • Loe edasi...

  • Mne hundi ja ilvese vinuks rohkemgi kttida
    Suurkiskjate jaht on selleks hooajaks lppenud. Hundijaht algas 1.
  • Loe edasi...

  • Iirlasedki on hdas vrliikidega
    Belfasti likooli (Queens University Belfast, QUB) uurijate td nitavad, et mned Iirimaa plisimetajad on sattunud vrliikide tttu lausa hukuohu servale. Halvas seisundis on niteks harilik orav, valgejnese iiri alamliik Lepus timidus hibernicus ja punahirv.
    Rahvusvahelises ajakirjas Biological Invasions avaldatud artiklis on kokku vetud kaks aastat vldanud t, milles uuriti kahe vikese vrimetaja, hariliku leethiire (Myodes glareolus) ja kodukariliku (Crocidura russula) mju kahe plise pisiimetaja, vike-metshiire (Apodemus sylvaticus) ja vike-karihiire (Sorex minutus) elujrjele.
  • Loe edasi...

  • Merelindudega on lood halvad
    Maailma merelindude seisund on mitme viimase aastakmne jooksul aina halvenenud, nii et nd on mitu liiki ja hulk asurkondi judnud hukule ohtlikult lhedale. See on mrtsi alguses ajakirjas Bird Conservation International ilmunud vrske levaate phijreldus.
    kski teine linnurhm pole sedavrd halvas olukorras: 346 merelinnuliigist on tervelt 97 ehk 28% kogu maailmas ohustatud ja veel umbes 10% on hukuohtu sattumise serval.
  • Loe edasi...

  • Hiilga, ja lase end ra sa
    Paljud mereelanikud kiirgavad bioloogiliselt tekkivat valgust; seda nhtust nimetatakse bioluminestsentsiks. Teiste seas hakkavad helendama ka mned bakterid, kui neid on piisaval hulgal kogunenud ookeanivees leiduvale orgaanilisele ainesele.
  • Loe edasi...

  • Tartu likool nd ka molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma tippude seas
    Mrtsi algul avaldas Thomson Reuters Web of Science jrjekordse levaate maailma mjukamate teadusasutuste kohta (Essential Science Indicators, ESI). Selle jrgi on Tartu likool judnud molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma 1% enim tsiteeritute hulka.
    Thomson Reuters ESI statistika puhul arvestatakse mjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu.
  • Loe edasi...

  • Austraalia linnukaitse: td tuleb teha ka vlismaal
    Ajakirjas Biological Journal ilmusid sja Austraalia teadusuuringute nukogu rahastatud tde tskli tulemused: kigi Austraalia linnuliikide ja -alamliikide nn. punase nimekirja indeksid.
    Raporti he autori, Queenslandi likooli professori Hugh Possinghami snul on punase nimekirja indeksid kui lindude Dow Jones, mille abil saab jlgida endise ja tulevase keskkonna- ja majanduspoliitika mju Austraalia loodusrikkusele.
    Keskeltlbi lheb Austraalia lindudel kehvemini kui teistes maailmajagudes.
  • Loe edasi...

  • Taani: PP peab toetama kestlikku talupidamist
    Euroopa keskkonnabroo EEB esitles mrtsi alguses Taanis peetud konverentsil videot, mis toob esile hulga Euroopa pllumajanduslike kossteemide ees seisvaid probleeme. Selline pildisissejuhatus andis tooni kogu konverentsile, testades hulga arvude ja faktide toel vajadust teha olulisi muutusi, rakendamaks kestlikumaid tootmisviise.
  • Loe edasi...

  • ELF on algatanud annetuskampaania metsloomade heaks
    19. mrtsil alustas Eestimaa looduse fond (ELF) annetuskampaaniat, et rajada metsloomade haigla ja rahastada ravi.
    Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravi, uuringute ja petamisega; reostusjuhtumi korral saab seda kohandata eluslooduse psteks.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/04

    Doonau mrgalasid ohustavad arendustd
    Vrgupaigas www.amazon-of-europe.com kutsutakse les pstma Euroopa Amazonaseks kutsutud Doonau piirkonda.
    Nimelt kavandatakse Horvaatias Kopački Riti looduspargis gvendada Doonau jge. Kui seda tehakse, rikutakse dnaamiline veevahetus je ja lammialade vahel ning unikaalne mrgala kuivab.
  • Loe edasi...

  • Ilmunud on Tiirutaja nr. 17
    Ornitoloogiahingu jrjekordset sisukat ja vrvikat teabelehte saab vaadata hingu kodulehelt www.eoy.ee. Muude lugude seas on meenutus: taas on Euroopas alanud ja algab esimeste valge-toonekurgede saabumisega ka meil rahvusvaheline kevadiste saabujate jlgimine Spring Alive ehk Kevad rkab! (www.springalive.net).
  • Loe edasi...

  • Reisirosinaid leiate Tartust
    Veebruari lpus avaldas kuulsa reisiraamatute sarja Lonely Planet veebiklg Anita Isalska artkli 10 hidden gems of Europe (http://www.lonelyplanet.com/estonia/southeastern-estonia/tartu/travel-tips-and-articles/77032), kus soovitab vahel minna ka mujale kui Pariisi, Barcelonasse vi Rooma. Ta pakub vlja kmme peidetud aaret ja heksandana on nende hulgas Tartu.
  • Loe edasi...

  • Uut veebiportaalis State of the worlds birds
    BirdLife avaldas 2004. aastal raporti State of the worlds birds, mis oli esimene kokkuvttev levaade maailma linnuliikide seisundist, neid hvardavatest ohtudest ja ksil olevatest kaitsetdest.
  • Loe edasi...

  • Panoraame Eestimaast
    Vrgupaigast www.pano.coptercam.ee saab vaadata pnevat panoraam-aerofotode kogu, mida videtavalt pidevalt tiendatakse.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta lind EL 2012/04

    Karjrihimulised kahlajad
    Tnavu on Eesti ornitoloogiahing valinud aasta linnuks tllid. Meil pesitsevad liivatll ja viketll, harva on Eestis kohatud ka roosterind-, mustjalg- ja krbetlli.

    Kuidas neid ra tunda?
  • Loe edasi...
  •  

    Puude hooldus EL 2012/04

    Tulbastamine on kuritegu puu suhtes
    Eesti Looduse veebruarinumbris avaldatud artiklis annab Kristjan Tnisson levaate RMKst looduskaitsetde korraldajana [5]. Samalaadne lugu ilmus mullu ajakirjas Metsamees [4].
  • Loe edasi...

  • Puude tulbastamine ja Tudu Pilvepuu
    Kindlasti ei saa vita, et tulbastamine mjub puule negatiivsemalt kui mis tahes likusviis. Vastupidi: see pikendab puude eluiga, tulbastatud puud muudavad keskkonna ohutumaks ja kaunimaks.
  • Loe edasi...

  • Linna- ja pargipuid hinnaku ja hooldagu arboristid
    Pole teada htegi tnapevast puuhoolduse ksiraamatut ega standardit, mille jrgi oleks lubatud tiskasvanud puudel latvu ja vra maha saagida. Selline toiming pole puude hooldamine, vaid sandistamine.

    ----------------------------------------------
    ks mdarkimise phjusi on lhedaste erialade spetsialistide eri arusaam phimistetest.
  • Loe edasi...
  •  

    Sood ja arheoloogia EL 2012/04

    Sood peidavad ajalugu
    Kige rohkem tegutsevad arheoloogid seal, kus inimesed on armastanud elada ja olla, seega kuival maal. Mnikord toimetatakse ka vees, uurides kunagisi veesidukeid vi vee alla jnud rajatisi.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2012/04

    Milline oli Eesti Looduse osa veerandsajandi taguses fosforiidisjas?
    Eesti Loodus kindlustas tagalat: pdis koondada neid, kes suudaksid fosforiidi kaevandamisega kaasnevaid ohte veenvalt phjendada ja oma seisukohti ka rahvale arusaadavalt selgitada.
    Teadjamate ringkonnas oli fosforiit olnud thelepanu all juba mdunud sajandi seitsmekmnendate alguses, kui kinnitati Toolse fosforiidimaardla tstuslikud varud.
  • Loe edasi...

  • Miks on Endla looduskaitseala klastuskeskus suletud ja matkarajad lagunevad?
    Riikliku looduskaitsessteemi mberkorralduste tttu on alates 2009. aastast kaitsealade klastamise korraldus ning vastava taristu, sh.
  • Loe edasi...

  • Kes ikkagi korraldab Endla looduskeskuse tegevust?
    Looduskeskuse hoone on riigivarana antud le RMK-le, kuid 2012. aastal kasutab seda peamiselt keskkonnaamet vi siis muud keskkonnaministeeriumi haldusala ksused eelkige koolituste tarbeks.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2012/04

    Minu de unapuu, unapuu ja iepuu
    Need read on hest tuntud eesti rahvalaulust, milles kena neiut kujutatakse itsva unapuuna. Paljude rahvaste folklooris ongi unapuu naisterahva smbol.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2012/04

    Lume sulamise aeg
    Varakevad. Pllud ja lagendikud on juba paljad, aga lehtpuuvsades laiutab alles paks ja smer lumi.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2012/04

    Maalikunstnikuks saab ppida vaid Tartus vi Pariisis
    Heldur-Jaan Viires on sndinud 23. juunil 1927 Tallinnas.
  • Loe edasi...
  •  

    Fosforiit EL 2012/04

    Fosforiidikaevandustest kohalike silme lbi
    Rgavere valla elanikud ei saa nustuda, et teaduslike uuringute kohta tehakse kergekelisi otsuseid. Kohalik kogukond ootab slmksimustele selgeid ja vettpidavaid vastuseid.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2012/04

    Pasknride nguripevad
    Juhan Lepasaar Alutaguselt kirjutas Eesti Loodusele, et tnavu talvel ei kinud ta linnumajas pasknrid ja koer toob neid hoopis surnuna metsast. Tekib arvamine, et metsloomade vaktsineerimisega oleme teinud liiga pasknridele.
  • Loe edasi...

  • Koprapere sprusavaldus
    Paarkmmend aastat tagasi, kui titsin veel Kiidjrve metskonna metsalema ametikohustusi, panin thele kobraste pesakuhelikku Hatiku oja (14 km pikk, suubub Ahja jkke) keskjooksul. Et oma toiduvarumisala laiendada, olid koprad oja ja kogu ojalammi vee sulgenud ligi 150 meetri pikkuse madala paisuga.
  • Loe edasi...
  •  

    Taimekasutus EL 2012/04

    Oblikalehed vaekausil: sa vi jtta
    Meie esivanemad tarvitasid toiduks paljusid looduses kasvavaid taimi. Mnda sgiklblikku taime on hakatud viljelema kgiviljaaias, kuid neid saab ka loodusest korjata.
  • Loe edasi...
  •  

    Fossiilid EL 2012/04

    Meritht meteoriidikraatris ehk Mtteid paleontoloogi igapevatst
    Esimesel kohtumisel ei tundnud ma merithte kohe ra. Teiste liivaterade seas hakkas ta siiski silma: tstsin leiu ettevaatlikult peene pintsli abil mikrofossiilidele meldud madalasse plasttopsi, kuid etiketile kirjutasin labidas.
  • Loe edasi...
  •  

    Mrgalad EL 2012/04

    Soode taastamine Eestis
    Viimasel ajal on ajakirjandusse judnud teateid soode taastamise kohta Eestis, peamiselt on see algatatud kaitsealadel. ldsusele pole aga antud levaadet t phjustest ega ulatusest.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2012/04

    Uusi raamatuid
    Pritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast.
  • Loe edasi...
  •  

    Viktoriin EL 2012/04

    Viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses
    Eesti Looduse viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses on teadusaasta ritus, millega soovime juhtida thelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
    Viktoriinisari on meldud 4.12.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2012/04

    Eesti ilvesed taastavad Poola elurikkust
    Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 19. mrtsil, et koosts maailma looduse fondi (WWF) Poola osakonnaga on asutud edukalt taastama Kirde-Poola ilvesepopulatsiooni: Jrvamaalt pti esimesed ilvesed, kelle uueks elupaigaks saavad Poola Piska ja Napiwodzko-Ramuckie metsad.
    mberasustamise eesmrk on taastada Kirde-Poola ilveseasurkond, mille hvimise phjuseks peetakse ilveste lekttimist 1980.
  • Loe edasi...

  • Maa-ameti geoportaali vaadatakse pool miljonit korda kuus
    Maa-ameti eestvttel kmme aastat tagasi loodud ja alatasa elektrooniliste kaardirakendustega tienev geoportaal vimaldab juurdepsu Eesti mahukamatele riiklikele ruumiandmetele ja kaardikogudele.
    Portaalist geoportaal.maaamet.ee neb topograafilisi aluskaarte, ortofotosid, ajaloolisi kaarte, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, looduskaitse, prandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, aadressiandmeid, detailplaneeringuid jpm.
    Paljudes teistes Euroopa riikides sellise tpsusega andmeid tasuta ei avalikustata, seevastu geoportaali suurim vrtus on see, et Eesti riigi ruumiandmed on avalikud, neid saab tasuta vaadata ja kasutada.
    Portaalist on lihtne leida huvipakkuvaid piirkondi, kontrollida kinnistul kehtivaid piiranguid, tpsustada objektide asukohti, ennustada looduses juhtuvat (nt. leujutusohuga alad), otsida ametlikke aadresse ja kohanimesid ning neid kaardil kuvada.
    Kaartidele kantud objektide liigitus, asukohatpsus ja andmete korrektsus on jrjest olulisemad ka maaga seotud iguslikes vaidlustes, sest niteks teed, jed, tehnovrgud jm.
  • Loe edasi...

  • Eesti mrgalad ja koturism on maailmas eeskujuks
    Keskkonnaamet teatas 23. mrtsil, et Ramsari mrgalade sekretariaat on vlja valinud ja maailma teistele riikidele eeskujuks seadnud Lnemaa Haapsalu-Noarootsi mrgala kaitse ja kasutuse.
  • Loe edasi...

  • Skytte medali sai Tnis Lukas
    Tartu likool andis 26. mrtsil Skytte peval jrjekordse Skytte medali riigikogu liikmele Tnis Lukasele.
    Statuudi jrgi antakse Skytte medal hiskonna- vi riigitegelasele, kes on mdunud aasta jooksul aidanud kige enam kaasa Tartu likooli ja Eesti krghariduse arengule.
  • Loe edasi...

  • Supilinlased ehivad oma kodud linnaosa lippudega
    Taas on tulekul Tartu Supilinna pevad, mis populaarsuselt letavad kaugelt linnaosa piire. Seekordsed, juba heteistkmnendad Supilinna pevad on 19.22.
  • Loe edasi...

  • T loodusmuuseumil on valminud tnavune huviteatmik
    Tartu likooli loodusmuuseumi infopunktist(Vanemuise 46) saab tasuta loodusmuuseumi uut huviteatmikku.
    Teatmikus on artikleid ja juhendeid loodusvaatluste kohta ning T loodusmuuseumi tnavuse aasta rituste kalender. Nii ksitletakse seal Eesti kiililisi ja nende eluviisi, pitakse tundma tildreid ja nende tunnuseid ning tutvustatakse Eestis elavaid laulvaid putukaid ja nende hli.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012