Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/05 | SISUKORD
summary EL 2012/05

Orchid of the Year: Butterfly-orchids
Kadri Tali and Tiiu Kull introduce two orchids of the year: the lesser butterfly-orchid and the greater butterfly-orchid, and the biology of both of the species. The two species are very similar: the lesser butterfly-orchids are distinguished by their two shining green basal leaves, especially of the hill form, which are shorter and broader.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2012/05

    Pilk looduse Kroonikasse: uudishimu pole patt
    Kevad on lpuks kes, kige oma ju ja pungumisega. Pesad on punutud, kes on haudumise, koorumise, sndimise, kasvamise ja kasvatamise aeg.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2012/05

    Peipsi jrve seisund on halvenenud
    23. aprillil kaitses Ktlin Blank Eesti maalikooli (EM) pllumajandus- ja keskkonnainstituudis vitekirja Fto- ja zooplanktoni dnaamika ja nende omavahelised suhted kui Peipsi jrve seisundi indikaatorid filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hdrobioloogia erialal.
    Peipsi jrve seisund vajab kiiret parandamist, kuid selle teeb keeruliseks jrve paiknemine kahe riigi territooriumil.
  • Loe edasi...

  • Euroopa Kohus jttis Eestile soodsa kasvuhoonegaaside otsuse jusse
    29. mrtsil kuulutas Euroopa Kohus oma otsuse nn.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnaamet rajab Rpinasse jtmeklassi
    Keskkonnaamet rajab Rpinasse jtmeklassi, mis vimaldab petada tnapevase jtmekitluse phitdesid. Plvamaa keskkonnamajas saab tulevikus tervikliku levaate jtmekitluse phiprotsessidest: jtmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokitlusest, pletamisest ja ladestamisest.
    Ajakohases ppeklassis toetavad praktilist ppetd videoklipid, ktt on vimalik harjutada nii prgi sortimise mngudes kui ka arvutiprogrammi abil kompostimist matkides.
  • Loe edasi...

  • Aasta lindude margiseeria sai jlle jrje
    Eesti Post andis 19. aprillil kibele 45-sendise margi hega tnavustest aasta lindudest: viketlliga.
  • Loe edasi...

  • Euroopa kodanikud: veeprobleemid nuavad lahendust
    Euroopa Komisjoni teatel leiab Eurobaromeetri uuringu jrgi peaaegu kolmveerand Euroopa kodanikest, et EL peaks leidma lisameetmeid, lahendamaks veeprobleeme Euroopas.
    Uuring korraldati kigis EL liikmesriikides. 68% vastanuist leidis, et veeprobleemid on tsised: nii vee kvaliteet kui ka kttesaadavus.
  • Loe edasi...

  • Konnad on teravdatud thelepanu all ka mujal maailmas
    Kui Eestis algatas Eestimaa looduse fond konnatalgud, kus vapralt osales hulk vabatahtlikke, kes pstsid autorataste alt tuhandeid kahepaikseid, siis rahvusvahelises mastaabis oli 28. aprillil IV konnapstepev (Save the Frogs Day), mida korraldab USA kahepaiksete kaitse organisatsioon Save the Frogs!.
    Korraldajate kinnitusel oli see kigi aegade suurim kahepaiksete tundmappimisele ja kaitsele phendatud ritus planeedi ajaloos.
  • Loe edasi...

  • Pool maailma loodusele thtsaimatest aladest on praegu kaitseta
    Maailma riikide valitsused on kohustunud suurendama 2020. aastaks kaitsealust pinda, et pidurdada elurikkuse hvingut.
  • Loe edasi...

  • Ameeriklased pavad suurendada tootjate vastutust
    Kolm USA tootehoolde organisatsiooni, Product Stewardship Institute (PPI; tootehoolde instituut), Product Policy Institute (tootepoliitika instituut) ja California Product Stewardship Council (California tootehoolde nukogu) leppisid hiljuti kokku philistes tootehoolde reeglites.
    See on jrjekordne mrk USA-s ha svenevast soovist panna vastutus kasutusest krvale jvate toodete ja pakendite eest maksumaksjate asemel nende lule, kes on kaupu kavandanud, tootnud ja mnud. Viimase aastakmne jooksul on vastu vetud kmneid mrusi ja osariikide seadusi, mille siht on vhendada toodete keskkonnamju kogu kitustskli vltel.
    Muu hulgas koosklastasid knealused organisatsioonid terminite product stewardship (tootehoole) ja extended producer responsibility (laiendatud tootjavastutus) thenduse ja viisid selle vastavusse rahvusvaheliselt omaks vetud sisuga, peegeldades siiski ka neid edusamme, mida tootehoolde liikumine on hendriikides viimase kmne aastaga saavutanud.
  • Loe edasi...

  • Ungarlased asusid vitlusse linnuvastaste kuritegudega
    Ungari linnukaitseorganisatioon MME alustas koos kaheksa koostpartneriga LIFE+ projekti, mis keskendub linnuroimadele Ungaris; esmajoones ptakse aidata ohustatud kpakotkast.
    Enamasti kuuleme lindude suhtes sooritatud pahategudest Vahemere maades, kus neid kll lastakse, mrgitatakse ja ptakse, kll makse-ostetakse. Paraku on aga ka Ungaris viimase 13 aasta jooksul teada le tuhande juhtumi, kui kaitsealuseid linde, sealhulgas merikotkaid, stepipistrikke ja hiireviusid on mrgitatud.
  • Loe edasi...

  • Euroopa Liit toetab rohelisema laevaktuse algatust
    Euroopa Liit rahastab peaaegu 2,5 miljoni euroga uuringut, millega tehakse eeltd, et ttada lpuks vlja veeldatud maagaasi tankimise taristu Lnemere piirkonnas. Uuring hlmab Taani, Lti, Rootsi, Soome, Eesti ja Poola sadamaid.
    leeuroopalise transpordivrgu TEN-T loomise raames 2011.
  • Loe edasi...

  • Euroopa e-rmps ohustab Aafrikat
    veitsi materjaliteaduse ja tehnoloogia fderaallaboratoorium EMPA on koosts kohalike ekspertidega lpetanud ulatusliku uuringu kasutatud elektroonika- ja elektriseadmete sisseveo kohta viide Lne-Aafrika riiki: Benini, Cte dIvoirei, Ghanasse, Libeeriasse ja Nigeeriasse. Uuringu siht on aidata RO keskkonnaprogrammil UNEP vlja ttada nende riikide e-jtmete strateegia.
    Krgtehnoloogilisi seadmeid on Aafrikas muu maailmaga vrreldes palju vhem, aga nende kasutus kasvab kiiresti.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnahariduskeskuse meeleolukas snnipevandal
    Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) thistas 8. aprillil kmnendat snnipeva ja kutsus sel puhul rohkesti klalisi: 6.12.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/05

    Timo Palo liigub koos norralasest sbraga phjapooluselt Teravmgedele
    Blogist www.arcticreturntour.com/blog.html saab jlgida, kuidas kulgeb Audun Tholfseni ja Timo Palo phjapooluselt alanud suusa- ja kajakiretk.
    23. aprillil teele asunud polaarrndurid tahavad esmalt umbes kahe kuuga juda Teravmgede phjaosa saarele Nordaustlandetile, kuhu on toodud toidu- ja ktusevaru, ning lbida siis veel 400 kilomeetrit kuni saarestiku keskuse Longyearbyenini.
    Varem on Palo ja Tholfsen kahekesi letanud suuskadel Grnimaa, korrates sel moel oma iidoli Fridtjof Nanseni 1888.
  • Loe edasi...

  • Loodusvaatluste andmebaas ootab teavet kahepaiksete ja roomajate kohta
    Loodusvaatluste andmebaasi kodulehelt loodusvaatlused.eelis.ee saab uurida andmebaasi vaatlusvistluse tingimusi. Iga-aastaseks traditsiooniks kujunev vistlus keskendub tnavu kahepaiksetele ja roomajatele.
    Vistlus kestab 30.
  • Loe edasi...

  • Tulekul on loodusfilmiportaal animalcity.eu
    23. mail avatakse Eesti esimene loodusfilmiportaal www.animalcity.eu.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta orhidee EL 2012/05

    Kokeel ehk viiul
    Tnavuse aasta orhideel kokeelel on palju rahvapraseid nimesid: aedverelill, eesusekelilled, haavarohi, heinviiul, jaanitsed, jumalakelilled, juuda kpad, jneseptsik, jnnese munnad, kitsekeel, kulliks, konupp, krpsepiim, kukeel, knlalill, linnukeel, lhnalill, lopll, maarjahein, maokeel, marjarohi, metsmoon, nahkviiulid, piibeleht, ussikeeled, valged kuuse-moodi-lilled, vanapaganakpp, viinalill, kannel, kuningas, neitsi, valvur [17].

    viiul on kukulinnu pti ehk kuldkinga krval ks rahva hulgas tuntumaid nimesid orhideede kohta. Poolhmaratel jaanidel tugevalt lhnavaid isi armastatakse ja tuntakse, nende mjust armusuhetele rgitakse legende.
  • Loe edasi...
  •  

    CD-plaat EL 2012/05

    Merelinnurahvas
    Merelinnurahvas ja meie rannarahvas on lbi aegade olnud naabrid. Ajapikku on kujunenud ka naabrisuhted, kujundajaks kll enam ranna- kui linnurahvas.
  • Loe edasi...
  •  

    Allikad EL 2012/05

    Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tnini
    Nrglubja-allikasood on ks enim ohustatud soorhm maailmas. Arvatakse, et Phja-Ameerikas ja Euroopas kokku on neid silinud umbes 500.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2012/05

    Milliseid sihte taotlevad keskkonnahariduse maakondlikud marlauad?
    Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse kujundamisega on Eestis seotud vga paljud asutused, organisatsioonid, vabahendused ja ettevtted. Niteks kuuluvad nende hulka keskkonnaministeeriumi haldusala asutused RMK, keskkonnaamet, Eesti loodusmuuseum, kuid ka jtme- ja veettlusjaamad jne.
  • Loe edasi...

  • Kas roheliseks linud kartuleid vib sa?
    Kartulimugulad muutuvad valguse kes seistes roheliseks, sest nende pindmised kihid sisaldavad kloroflli. Samal ajal kui tekib klorofll, suureneb ka glkoalkaloidide sisaldus, aktiivsemalt toimub see soojematel temperatuuridel.
    Kui kartul on linud roheliseks, siis sisaldab ta kindlasti lemra looduslikke toksilisi hendeid glkoalkaloide (GA).
  • Loe edasi...
  •  

    hiskond EL 2012/05

    Lindude seltsielu
    Paljud linnuliigid on vga seltskondlikud. heskoos hangitakse toitu, kasvatatakse jreltulijaid, rnnatakse vaenlasi ja rnnatakse hest elupaigast teise.
  • Loe edasi...

  • Linnuballett
    Videokeskkonnas Youtube ja mujalgi leidub ohtralt filmiklippe kuldnokkade ja teiste linnuliikide hmmastavatest parvelendudest, mida viks nimetada lausa linnuballetiks (otsi nt. mrksnaga starling flock).
  • Loe edasi...
  •  

    Fotovistlus EL 2012/05

    Vereta Jaht 15
    Fotovistlusi on korraldatud ajast aega, mnda vaid korra, mni on jnud kestma kauemaks. Vereta Jaht on elujudu ja populaarsust kogunud omalaadne fotovistlus, mida hakati korraldama juba kuusteist aastat tagasi.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2012/05

     

    Intervjuu EL 2012/05

    Kallis, mees parteist Parem Ilm
    Kliimateadlasega kneldes oleks vib-olla natuke banaalne otsida jutule sissejuhatust universaalsest ilmateemast. Aga kui juttu ajavad kaks kpses eas meesterahvast, kes pealegi olnud aastakmneid tuttavad, lheb mte tahes-tahtmata mineviku peale.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2012/05

    Kaks pperada kloostri taga metsas
    Tallinna botaanikaaia ttajad on Kloostrimetsas Pirita jeoru maastikukaitsealal rajanud ksteise lhedale kaks pperada.

    Pirita jeoru maastikukaitseala on ks vheseid kaitsealasid, mis asub otse pealinnas ja selle vahetus lheduses.
  • Loe edasi...
  •  

    Paeluss EL 2012/05

    Veel ks kevadekuulutaja
    Kllap iga perenaine valib turult kala ostes endale kige priskemad. Matsakat uimekandjat puhastades saab tubli emand aga mnikord suure ehmatuse vi llatuse osaliseks.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2012/05

    Kuidas talletada loodusvaatlusi?
    Paljudes maades on kujunenud iseenesestmistetavaks, et maakler vi mgijuht, rkimata advokaadist ja notarist, talletavad oma kokkulepped vga tpselt. Looduses vaadeldu tpset registreerimist ei peeta hoopiski nii loomulikuks.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2012/05

    Uusi raamatuid
    Aruanne veekeskkonnale ohtlike ainete seluuringu tulemustest Eestis

    Koostanud Ott Roots ja Heli Nmmsalu, toimetanud Matti Viisimaa. Tallinn, 2011.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2012/05

    Pikk ja rikas elutee
    Erast Parmasto

    23. oktoober 1928 24.
  • Loe edasi...

  • Rohumaade mees, talupidajate eeskuju
    Jaan Liiv
    28. mrts 1928 17.
  • Loe edasi...
  •  

    Viktoriin EL 2012/05

    Viktoriinisarja Teadusaasta Eesti Looduses tulemused
    Tnavu teadusaasta raames korraldatud viktoriin Teadusaasta Eesti Looduses on ndseks lppenud. Jaanuari keskpaigast aprilli lpuni toimunud sarjast olid kutsutud osa vtma 4.12.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2012/05

    Tundmatu seen koduaias
    Mrkasin seda seent oma aias Lnemaal Salaje klas juba mdunud sgisel. hestki seeneraamatust ma temasugust aga ei ole leidnud.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2012/05

    2012. aasta loodusfotograaf on Argo Argel
    28. aprillil Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 1.
  • Loe edasi...

  • Ornitoloogid alustasid pesakastiksitlust
    Eesti ornitoloogiahing (EO) avastas uut pesakastitrkist koostades, et eri juhendites on paljud olulised andmed (kasti mtmed, kas kasti vrvida vi mitte jne.) vga vanad vi prit vlismaistest allikatest ja Eesti kohta uuem teave peaaegu puudub. Seetttu palutakse linnusprade abi, et selgitada, millised linnud meil millistes pesakastides elavad ja mis neile rohkem vi vhem meeldib.
  • Loe edasi...

  • Metsanduse elutpreemia saab Heino Kasesalu
    20. aprillil peetud metsanduse visioonikonverentsil kuulutas Eesti metsaselts vlja tnavuse metsanduse elutpreemia saaja.
  • Loe edasi...

  • Haigruotsija ootab teateid haigrute kohta
    1990. aasta mais veti allakirjutanu ettepanekul esimesena Eestis kaitse alla Kadrina valla Vandu hallhaigrukoloonia.
  • Loe edasi...

  • Luna-Eesti kutsub maale
    Tartu Lunakeskuse Taluturg, Lunakeskus ning sihtasutused Luna-Eesti Turism ja Tartumaa Turism korraldavad sel suvel kuus situ linnast vlja ldnimega Luna-Eesti maalesidud.
    Reisid viivad vahel vikestesse seni avastamata kohtadesse, kuhu omapi ei satukski, vahel aga ka Luna-Eesti teada-tuntud prlite juurde. Peale vaatamisvrsuste saab nautida ehedate Luna-Eesti toitude maitset ja teha tutvust kohapeal valmivate toodetega.
    Esimene sit toimub juba 20.
  • Loe edasi...

  • Kevadnitus petas tundma pajusid
    Tartu likooli botaanikaaed oli kevadphadeks ette valmistanud nituse phjapoolsete maade esimestest kevadekuulutajatest pajudest. Koosts T loodusmuuseumiga valminud vljapanekus oli vimalik nha nii praegu urvaehtes pajusid kui ka neid, mis itsevad alles maikuus.
  • Loe edasi...

  • Noored Euroopa metsades tulemused on selgunud
    4. aprillil toimus metsandusviktoriini Noored Euroopa metsades Eesti voor.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012