Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/6-7 | SISUKORD
Toimetaja veerg EL 2012/6-7

Lputud pildiotsingud
Seekordse ajakirja tjuhendis annab Urmas Tartes nu, kuidas talletada digipilte ja iget pilti les leida (lk. 8285).
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2012/6-7

    Tuntud ornitoloog Taivo Kastepld sai Kumari preemia
    Tnavuse looduskaitsekuu avamisel 16. mail Tallinnas Pirita kloostri varemete pargis anti ktte Eesti looduskaitsemrgid ja selgus Eerik Kumari looduskaitsepreemia saaja.
  • Loe edasi...

  • Meremuuseum: vesilennukiangaaride uus elu on alanud
    12. mail avati Eesti meremuuseumi filiaal: aastatel 19161917 rajatud ja nd hoolikalt renoveeritud Lennusadama vesilennukite angaarid.
  • Loe edasi...

  • Lhejed on taas lbitavad
    Keskkonnateabe keskus (KTK) lpetas 3. mail Kasari, Pirita, Loobu, Mustoja ja Kunda je koloogilise seisundi parandamise td.
    Merre suubuvate jgede parem seisund muudab paremaks ka rannikumere koloogilise seisundi.
  • Loe edasi...

  • Konnatalgud pstsid 10 851 kahepaikse elu
    Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 8. mail, et sel aastal esimest korda Eesti eri paikades peetud konnatalgud on edukalt lppenud.
  • Loe edasi...

  • Tornide vljakul on jlle lilleaiad
    25. mail avati Tallinnas Tornide vljaku pargis neljas rahvusvaheline Tallinna lillefestival; avaritusel lid kaasa Maarja ja Ultima Thule.
    Sel korral on aedade teemad Feng shui aias ja Valgus ja vrv ning 29 osaleja hulgas on 21 Eesti ja 7 vlismaist aiakujundajate kollektiivi.
  • Loe edasi...

  • Bioneer on neljane
    Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer thistas neljandat snnipeva.
    Lbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud le 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt kib Bioneeri lehel kuu aja jooksul 25 000 inimest, kes teevad ligikaudu 35 00040 000 klastust ja 65 000100 000 hiireklpsu.
    Nime Bioneer vttis kasutusele koaktivist ja filmitegija Kenny Ausubel.
  • Loe edasi...

  • Eesti on keskkonnainfo edastuse poolest parimate seas
    Euroopa keskkonnaagentuuri (EKA) avaldatud aruanne nitab, et Eestis on keskkonnainfo kogumine, jlgimine ja kttesaadavus tipptasemel: need on tunnistatud parimaks koos hendkuningriigi, Saksamaa ja Rootsiga.
    EKA analsis keskkonnateabe- ja vaatlusvrgu (Eionet) kaudu esitatavate andmevoogude tulemusi perioodil 2010. aasta maist kuni 2011.
  • Loe edasi...

  • Linnuhuvilised ronisid tornidesse
    20. mail sai teoks Eesti ornitoloogiahingu teine Tornide linnuvaatluspev, millega thistati lemaailmset rndlindude peva ja pakuti huvilistele vimalust vaatlustornidest lindude kohta rohkem teada saada.
    Ornitoloogid pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi sel aastal nagu mullugi 13 linnuvaatlustornis le Eesti; vaatlustornides kis peva jooksul 85 huvilist.
  • Loe edasi...

  • Fotonitus NG ikoonid Tartu Jaani kirikus
    25. mail avati Tartu Jaani kirikus maailma tippfotograafide tde nitus NG ikoonid.
  • Loe edasi...

  • Elektriautosid tuleb riigiasutustele juurde
    10. mail kiideti valitsuse istungil heaks eelnu, mis lubab avalikke teenuseid osutades kasutada elektriautosid peale sotsiaalministeeriumi ka teiste ministeeriumide haldusalas.
    Riigiasutused taotlesid kokku 133 elektriautot, pakkuda oli seekord vimalik 75.
  • Loe edasi...

  • Titaanoksiidi pulber stratosfris: plaan B kliimamuutuste vastu
    Endine Suurbritannia valitsusasutuste innovatsiooninunik, keemiainsener Peter Davidson tuli mais vlja ideega, mis tundub esmapilgul kuuluvat ulmejuttude valdkonda: puistata stratosfri peeni titaanoksiidi osakesi, mis hajutaksid pikesevalgust ja vhendaksid sel moel planeedi lekuumenemist.
    Davidsoni enda kinnitusel on see n.-. plaan B juhuks, kui pingutused vhendada ssinikdioksiidi heidet ei kanna vilja.
  • Loe edasi...

  • India ookeani tuunikalapdjad pavad ssta albatrosse
    India ookeani tuunipgikomisjon IOTC on kokku leppinud meetmetes, mis peaksid tunduvalt kahandama albatrosside kaaspki jadangedega kalastamisel.
    Kik India ookeani jadangelaevad peavad nd kohustuslikus korras kasutama kaht kolmest vimalikust vahendist, mis muudavad lindude sattumise konksude otsa harvemaks. Need on esiteks hirmutid ja teiseks lisaraskused, mille mjul konksud upuvad kiiremini.
  • Loe edasi...

  • Looduskaitsjate vit mrgiseima konna nimel
    Ameerika linnukaitseorganisatsioon ABC (American Bird Conservancy) teatas 8. mail toredast sndmusest Colombias: ohustatud konn Phyllobates terribilis (2009.
  • Loe edasi...

  • QUEST aitab leida sobivaimat liiklusskeemi
    Euroopa Liidu projekt QUEST (Quality management tool for Urban Energy efficient Sustainable Transport) on keskendunud keskmise suurusega linnadele (50 000 kuni 300 000 elanikku) ja aitab neil kujundada jtkusuutlikku linnatranspordi skeemi.
    Projektiga on liitunud 50 linna 17 Euroopa riigist. Projekti esimeses etapis auditeerivad eksperdid linnade senist liikluskorraldust.
  • Loe edasi...

  • Europarlamendi keskkonnakomisjon nuab ambitsioonikamat kalanduspoliitikat
    Euroopa Parlamendi (EP) keskkonnakomisjon tegi 8. mail julise otsuse htse kalanduspoliitika reformi kohta.
    Selle jrgi tuleks vtta kohustus taastada kalavarud 2015.
  • Loe edasi...

  • Gentlased on hsti teavitatud ja kaasa haaratud
    Flandria ajaloolise linna Genti raudteejaama mber kib juba 2007. aastast phjalik mberehitus.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnaministeerium kutsus ajakirjanikud Merekooli
    Keskkonnaministeerium on juba aastaid pakkunud ajakirjanikele koolituspevi; alates 2005. aastast on valdkondlikud pitsklid kandnud koolide nime: 2005.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/6-7

    Eesti Loodus on saadaval e-raamatuna
    Eesti Loodus on alates aprillist kttesaadav ka e-raamatuna itunes.apple.com/app/eesti-loodus/id520009375?mt=8.
    Eesti Looduse saab iPadi tellida korra kuus hinnaga 1.99 vi aastaks (12 numbrit) hinnaga 22.99.
  • Loe edasi...

  • Ruumiandmed on koondatud hte geoportaali
    Maa-ameti koosts Regio ja Webmediaga on valminud Eesti geoportaal, mille leiab veebilehelt inspire.maaamet.ee. Enne seda oli topograafilisi kaarte vimalik otsida ja vaadata maa-ameti XGIS-lehel.
    Uus veebileht koondab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste olulisemad ruumiandmed, seetttu saab nd andmed kiiremini ktte ja neid on lihtsam kasutada.
  • Loe edasi...

  • Avati interaktiivne mrajate veebileht
    Tartu likooli veebiserverisse on loodud veebisait efloora.ut.ee, mis koondab interaktiivseid taime- ja samblikumrajaid. Valides kaardilt huvipakkuva paiga, avanevad sellega seotud liigimrajad.
  • Loe edasi...

  • Veebis saab jlgida hus lendleva ietolmu hulka
    Puude ja taimede itsemise ajal sisaldab vlishk tavaprasest rohkem ietolmu, mis vib tundlikele inimestele phjustada vaevusi. Keskkonnaministeerium teatas 9.
  • Loe edasi...
  •  

    Eesti jed EL 2012/6-7

    Kui looklevad on Eesti jed?
    Eesti Looduse eelmise aasta oktoobrinumbris kirjutas kalahuviline Kalle Kroon pikalt jgede loogetest ning jgede-ojade kalade elupaikade mitmekesisusest. Mida enam jgi lookleb, seda erinevamalt voolab vesi nii piki jge kui ka selle ristlikes.
  • Loe edasi...
  •  

    Looduskaitse EL 2012/6-7

    Meie sisevete kalakaitsest lhiminevikus
    Kmme aastat tagasi vis Rootsi kalandusajakirjast Fiskevarden lugeda kirjutisi Eesti kohta. Neist ks kandis intrigeerivat pealkirja 2400 silmapaari kontrollivad korda sisevetel [2].
  • Loe edasi...
  •  

    Fossiilid EL 2012/6-7

    Suurte silmadega vike mereelukas Telephina
    Eestist on leitud hulgaliselt Ordoviitsiumi ajastul elanud trilobiitide kivistisi. Tunamullu suvel Kohtla-Jrve kandis Sompa plevkivikaevanduse aherainemel vlitid tehes puutus taas nppu ks trilobiidikivistis.
  • Loe edasi...
  •  

    Ajalugu EL 2012/6-7

    Magasiaidad pstsid elusid ja lid soodsa pinnase histegevuseks
    Eestimaal ringi liikudes neb mitmel pool vanu magasiaitu, mis on mber ehitatud toidukohtadeks, kultuurimajadeks jm. Magasiait tagas omal ajal talurahva ellujmise ja toimetuleku sagedaste ikalduste korral.
  • Loe edasi...
  •  

    Metsandus EL 2012/6-7

    Hall-lepikute muutuv roll Eesti metsanduses
    Hall lepp on meie looduses laialt levinud, kuid seni olnud sageli alahinnatud ja trjutud puuliik. Lepapuidu kiire juurdekasvu tttu oleks majanduslikult mttekas kasutada Eesti hall-lepikuid senisest tunduvalt rohkem.
  • Loe edasi...
  •  

    Kgu EL 2012/6-7

    Ko memmevaev
    Ko kukkumine kuulutab suve algust. Ilmselt on kgu ks vheseid linde, kelle laulu tunneb igaks.
  • Loe edasi...
  •  

    Oravad EL 2012/6-7

    Saaremaa mustad oravad
    Harilik orav (Sciurus vulgaris) on kigile hsti tuntud loom, kuna elab sageli inimese lheduses. Olles Eestis laialdaselt levinud, vib teda eelkige kohata kuusesegametsades ja parkides.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2012/6-7

    Ubinate ristilaps unhape
    unhape on vaieldamatult oluline unte maine-, tpsemalt maitsekujunduses. Selle hendi levik ei piirdu vaid untega ning toimedki on mitmekesisemad kui pelgalt hapu maitse andmine.

    Tutvustav lhiankeet.
  • Loe edasi...
  •  

    Vimas valk EL 2012/6-7

    Valk, kes aitab tuju leval hoida
    Keda sa nd tapma lhed? Seda ei oleks pidanud Karin ksima. Indrek Paasi lbi kogu Te ja iguse saatev nnetu kivivise kauges lapseplves on ks selgemaid depressiooni kirjeldusi eesti kirjanduses.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2012/6-7

    Kas Eestis elavad kaanid on inimesele ohtlikud?
    Eestis elavast ligi kahekmnest kaaniliigist on imetajate, sealhulgas inimese naha lbistamiseks ja seega nendel toitumiseks vimeline vaid kirjukaan (apteegikaan). lejnud meie kaanid toituvad lindude (linnukaanid), kahepaiksete (konnakaan, ilukaan), kalade (kalakaan, lutsukaan) ja tigude (lamekaanid, konnakaan) verest vi svad selgrootuid ja nende osasid (ahaskaanid).
  • Loe edasi...

  • Kas sel aastal on ssed eriti tigedad?
    Sskede tigeduses ei saa mingit muutust theldada. Oleks loodusseaduste vastane eeldada, et paari aastaga viks sskede kitumises midagi oluliselt muutuda.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2012/6-7

    Vares ja valgushetk
    Fotograafia on minu jaoks alati olnud pnev tegevus, kuid tsisemaks huviks muutus see umbes viis aastat tagasi, kui soetasin esimese peegelkaamera. Sellest ajast peale on fotograafia rvinud suurema osa mu vabast ajast.
  • Loe edasi...
  •  

    Vestlusring EL 2012/6-7

    Rahvusparkides tuleb luua koostkogud
    4. mai talgupeval Karula rahvuspargis hijrvel osalesid vestlusringis riigimetsa majandamise keskuse looduskaitse osakonna kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv (KK), keskkonnaameti Plva-Valga-Vru regiooni looduskaitse juhtspetsialist Pille Saarnits (PS), Eestimaa looduse fondi metsa- ja kaitsekorralduse ekspert Liis Kuresoo (LK), MT Karula hoiu hingu juhatuse liige Mats Meriste (MM) ning looduskaitseekspert ja Karula hoiu hingu liige Pille Tomson (PT); ksitlenud Silvia Lotman.

    Looduskaitse halduses on Eestis viimase kuue aasta jooksul tehtud kaks suuremat reformi, mille kigus on kaitsealade juhtimist tunduvalt tsentraliseeritud, ja ametiasutuste tegevuskord ei ole siiani paika saanud.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2012/6-7

    Tartumaa kadunud radadel
    Eestis ei saa kurta matkaradade nappuse le. Eri nimetustega radu luuakse nii kaitsealadele kui ka muudesse looduskaunitesse vi huvitavatesse paikadesse.
  • Loe edasi...
  •  

    Kartograafia EL 2012/6-7

    Baaskaart oli esimene Eesti arvutikaart
    Eestis on digitaalkartograafiaga tegeldud paar aastakmmet. Heidame pilgu ajalukku uurimaks, kuidas sndis Eesti esimene ndisaegne arvutikaart.

    Taasiseseisvunud Eestis, 1990.
  • Loe edasi...
  •  

    Alaska EL 2012/6-7

    Merisaarmad pidid maksma rnka hinda
    Meie kuulsad maadeuurijad olid Tsaari-Venemaa mereveohvitserid. Teenistus kohustas neid kaitsma Phja-Ameerika kolooniates Vene kaubanduse huve ja hankima teavet pliselanike ja vrtuslike karusloomade kohta.
  • Loe edasi...
  •  

    Sipelgad EL 2012/6-7

    Ahhaa elusaali toodi uus perekond laanekuklasi
    Tartu Ahhaa keskuse elusaalist ja sealsest agarast sipelgaperest oli juttu Eesti Looduse mrtsinumbris [1]. Loos thelepanu plvinud laanekuklased pakkusid oma mberkorraldustega Ahhaa ttajatele ksjagu llatusi: nad kolisid osa pesast okkahaaval pesaraamistiku vahelt areenile, mis oli esialgu meldud ksnes sgiplatsiks ja prgila-kalmistu paigaks.
  • Loe edasi...
  •  

    Ravimijgid EL 2012/6-7

    Ravimijgid looduskeskkonnas
    Tnapeva inimene ei kujuta elu ilma ravimiteta ette. Ravimid pstavad meid kikvimalikest hdadest, olgu siis tegu mne kehaosa probleemiga, tvestavate mikroorganismide vi parasiitussidega, pshiliste haiguste vi vhiga.
  • Loe edasi...
  •  

    Prandkultuur EL 2012/6-7

    Suitsusaun on eluviis
    Suitsusaun, lunaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse tusmas. Enamjagu seda tpi saunu asub Kagu-Eestis: Vrumaal ja Setumaal.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2012/6-7

    Arhiveerime digipilte
    Digiajastul kuhjub vga suur hulk pildifaile paratamatult arvuti kvakettale. Kui neid kuhjata lbimtlematult, siis ei suuda me vajalikku pilti enam les leida.
  • Loe edasi...
  •  

    Taimestiku kaitse EL 2012/6-7

    Orhideeturism
    Loodusturism on kiirelt arenev majandusharu. Tnavuse aasta on ettevtluse arendamise sihtasutus kuulutanud Eestis loodusturismi aastaks.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2012/6-7

    Varraku segadused kooresiku ja raskitega
    101 Eesti looma
    Peeter Ernits. Varrak, 2012.
  • Loe edasi...

  • Uusi raamatuid
    Elurikkus meie mber. Merrit Shanskiy, Kadri Kask, Karin Kruusmaa, Elis Vollmer, Kalev Sepp, illustreerinud Karin Kruusmaa.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2012/6-7

    Roheratturid vihmas, tuules ja pikeses
    11.13. mail sai teoks jrjekorras 23.
  • Loe edasi...

  • Karuputkele ei anta selgi aastal rahu
    Keskkonnaamet korraldab ka tnavu karuputke vrliikide trjet; tid rahastab Euroopa regionaalarengu fond (ERF).
    Keskkonnaamet kavandab 2012. aastal Sosnovski karuputke ja hiid-karuputke trjet ligi 1700 hektaril, milleks kulub pool miljonit eurot.
  • Loe edasi...

  • Kas tnane looduskaitse on parem kui varem?
    Sellist pealkirja kandis tnavu looduskaitsekuu traditsiooniline Eesti TA looduskaitse komisjoni (LKK) ettekandepev, seekord juba 50.
    Tartu likooli botaanikaaias esinesid Urmas Tartes (Kumarist teadlase ja looduskaitsjana), Hanno Zingel ja Tiit Sillaots (Looduskaitse Kumari pevil ja tna), Leelo Kukk (Igapevane looduskaitse), Toomas Frey (Keskkonnakaitse on looduskaitse tagamaa), Uudo Timm (Teadust ja looduse kaitse), Jri-Ott Salm (Looduskaitse vljakutsed Eestimaa Looduse Fondi vaatevinklist), Tiiu Kull (Eesti taimeliikide kaitstusest), Kuulo Kalamees (Seente looduskaitsest), Nikolai Laanetu (Jahinduse korraldus ja looduskaitse), Veljo Volke (Linnukaitse tna ja homme) ning Jaak Tambets (Kalade kaitsest).
    Ka esimene Eesti TA LKK ettekandepev (siis veel pleenumi nime all) toimus 14. jaanuaril 1956 samas, kus 50.
  • Loe edasi...

  • Maavald kutsub taas hiisi pildistama
    Maavalla koda teatas 3. mail, et algab kuvavistlus Maavalla hiied 10225, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest phapaikadest.
    Vistluse ldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot.
  • Loe edasi...

  • Oodatakse teateid punase tamme kohta
    Mte hakata koguma teavet Eestimaa punaste tammede (Quercus rubra) kohta tekkis allakirjutanul 2005.2006. aasta talvel.
  • Loe edasi...

  • Alatskivi lossis on nd korda tehtud ka keldrikorrus
    Alatskivi loss on ks kaunemaid arhitektuurimlestisi Peipsi-rses piirkonnas, mida on jrk-jrgult renoveeritud juba pikka aega. Tnavu maiks said valmis viimased taastamist vajanud ruumid keldrikorrusel.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012