Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/9 | SISUKORD
Toimetaja veerg EL 2012/9

Loomu poolest isukad
Teadaolevatest loomaliikidest hlmab putukate klass kige suurema osa: neid on maailmas kirjeldatud le miljoni liigi, ka liigi sees leidub isendeid sageli loendamatul hulgal.
Paraku kipume selliseid arvukaid ja enamjaolt pisikesi mitmejalgseid pidama liigagi loomulikuks elu osaks, nnda ei mrka viksuse tttu paratamatult nende olemasolu ega oska seetttu thtsustada putukate osa looduses.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2012/9

    Elanikud hindasid Eesti keskkonnaseisundi heaks
    Keskkonnaministeerium esitles 2. augustil Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringut.
  • Loe edasi...

  • KIK sai taotlusi le 60 miljoni euro kohta
    Keskkonnainvesteeringute keskuses lppenud keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi tnavuses teises taotlusvoorus laekus elektroonilise infossteemi KIKAS kaudu kokku 896 taotlust kogusummas 61 637 243 miljonit eurot.
    Populaarseim programm oli tavapraselt keskkonnateadlikkus, kuhu koos keskkonnateadlikkuse maakondliku programmiga esitati kokku 389 taotlust kogusummas ligi 5 miljonit eurot.
    Keskkonnateadlikkuse programm, mille eesmrk on kujundada Eesti elanike vrtushinnangud ja kitumisharjumused keskkonnasstlikuks, on olnud populaarne juba mitmeid voore, moodustades ka seekord peaaegu poole esitatud taotluste arvust.
    Suuremad toetussoovid olid veel veemajanduse programmis ja atmosfrihu kaitse programmis, vastavalt 19,2 miljonit eurot ja 117 taotlust ning 18,7 miljonit eurot ja 65 taotlust.
    Piirkonniti laekus kige rohkem taotlusi Tartu- ja Harjumaalt ning kige vhem esitati neid Hiiu-, Plva- ja Raplamaalt.
    KIK kontrollib taotluste vastavust finantskorrale ja keskkonnaministri mrusele, mis reguleerib toetuste andmist, ning edastab seejrel nuetele vastavad taotlused sisuliseks hindamiseks keskkonnaministeeriumile.
  • Loe edasi...

  • Lilleaiad tid Tornide vljakule taas rohkesti uudistajaid
    Neljandat korda toimunud Tallinna rahvusvahelisel lillefestivalil anti iluaiameistritele seekord ette teemad Feng shui aias ning Valgus ja vrv. Aedu oli eelmistest aastatest paari vrra vhem, 29, ja neist pealegi ks mullune.
  • Loe edasi...

  • Teatrid said keskkonda sstvad bussid
    17. augustil andis kultuuriminister Rein Lang Prnus Endla teatrile, Rakvere teatrile, Eesti Draamateatrile ja Ugala teatrile le uued keskkonnahoidlikud teatribussid.
  • Loe edasi...

  • Eesti Post alustas seenemargiseeriaga
    30. augustil ilmus esimene mark Eesti Posti uuest sarjast, mis hakkab tutvustama Eestimaal kasvavaid seeni.
  • Loe edasi...

  • Linnuralli vit jeti taas koju
    18. augustil oli Saaremaal linnuralli Estonian Open 2012.
    Osalejaid oli rekordiliselt palju: 19 vistkonda kokku 77 liikmega.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnaamet tiendas siseveekogude angerjavaru
    Keskkonnaamet asustas augusti lpul jrvedesse 104 000 angerjamaimu.
    Angerja asustamist toetab Euroopa kalandusfond aastatel 20112014 kokku 255 646 euroga. Plaani kohaselt asustati ettekasvatatud noorkalu Vagula, Kuremaa, Kaiavere, Saad- ja Vrtsjrve.
  • Loe edasi...

  • Hiidlased said eriloa sutt lasta
    Keskkonnaamet andis 23. augustil vlja eriloa he hundi kttimiseks Hiiumaal vljaspool jahiaega.
    Hiiumaal on aprilli lpust alates eri paigus murtud 23 ja vigastatud 5 lammast.
  • Loe edasi...

  • Meie rahvuslind lendas lunanaabrite margile
    Sel suvel andis Lti Post vlja margi, millel on kujutatud meie rahvuslindu suitsupsukest. Teisel samal peval kibele tulnud linnumargil on ohakalind.
    Esimesena mainitud margi nimivrtus on 35 santiimi ja sellega saab saata sisemaist lihtkirja.
  • Loe edasi...

  • Moostesse kerkis Moksville
    Plvamaal Moostes tegutsev kunsti- ja sotsiaalpraktika keskus (MoKS) korraldab igal aastal rahvusvahelisi kunsti- ja ideedesmpoosione. Tnavu 10.19.
  • Loe edasi...

  • BirdLife sai suvel heksakmneseks
    Ideed muudavad maailma, aga vaid siis, kui inimesed nad ellu viivad. Sellise mtteteraga meenutas maailma linnukaitseorganisatsioonide hendus BirdLife International 20. juunil tpselt 90 aastat tagasi, 1922.
  • Loe edasi...

  • Jalgrattaparadiis Helsingis
    Helsingis avati suvel Baana, uus jalakigu- ja jalgrattatee lbi kesklinna, mis lhendab kulgemisaega Lnsisatama ning Kamppi ja Tllahti vahel.
    1,3 kilomeetri pikkune ja kuni 15 meetrit lai Baana paikneb tnavapinnast madalamal vanal raudteetammil, millel kaubarongid liikusid kuni 2008. aastani.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/9

    Kus on hk saastest paks?
    Vrgupaigast www.eea.europa.eu/highlights/eleven-member-states-exceed-air saab uurida Euroopa keskkonnaameti (EEA) aruannet hku heidetud saasteainete kohta Euroopas.
    Piirilese husaaste kauglevi konventsiooni Gteborgi protokolli jrgi on kehtestatud heite riiklikud piirmrad nelja peamise saasteaine kohta. Need on lmmastikoksiidid (NOx), metaanist erinevad lenduvad orgaanilised ained (NMVOC), vveloksiidid (SOx) ja ammoonium (NH3).
    Aruandest ilmneb, et tervelt ksteist EL liikmesriiki on letanud rahvusvaheliselt inimeste tervise ja keskkonna kaitseks kokku lepitud piirmrasid.
  • Loe edasi...

  • Vtame kokku psukeste pesitsustulemused!
    Ornitoloogiahing (EO) tuletab meelde, et ootab hiljemalt 30. septembriks Kodukoha psukeste projekti raames andmeid rsta- ja suitsupsukeste pesitsemise kohta.
    Ankeeti saab tita EO kodulehel otse failis www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/ANKEET_Kodukoha_paasukeste_loendus_2012.doc, samuti vib selle printida.

  • Loe edasi...

  • Miks Tallinnas haiseb?
    Keskkonnaministeeriumi augustikuu uudiskiri v�rgupaigas www.envir.ee/1187639 annab �levaate suve olulisematest uudistest keskkonnavaldkonnas.
    Nii on juttu valitsuses heaks kiidetud looduskaitse ja metsanduse arengukavast ning elanikkonna keskkonnauuringust, samuti on teadlastelt k�situd, miks Tallinna laht haiseb ning kuidas seda �ra hoida.
  • Loe edasi...

  • Algab osooniteemaline videovistlus
    Keskkonnaministeerium kutsub valmistama klippe, mis peaksid selgitama, kuidas Montreali protokoll ja selle elluviimine on aidanud kaitsta elu Maal. Videovistlusel Kaitseme meid mbritsevat atmosfri, et see siliks ka tulevastele plvkondadele saavad osaleda kik 16.
  • Loe edasi...

  • Veel on aega hankida materjali kajakafilmile
    Vrgupaigas player.vimeo.com/video/47776415?title=0&byline=0&portrait=0&color=ffffff saab vaadata filmi Kajakad linnas ideekavandit.
    Filmi jaoks materjali kogumise vistluse thtaega pikendati kuni 15. aprillini 2013.
  • Loe edasi...
  •  

    Jooksiklased EL 2012/9

    Seemnesjad
    Jooksiklasi teame eelkige kui aplaid rohumetsa kiskjaid, ometi on paljud neist hoopis taimtoidulised. Koguni sedavrd, et suudavad olla inimesele suureks abiks umbrohutrjel.
  • Loe edasi...
  •  

    Veetee EL 2012/9

    Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajgi
    Kaugemas ajaloos oli laevatamine ainuvimalik viis vedada suuri kaubakoguseid hest kohast teise. Viimaste sajandite jooksul kiirelt arenenud tee- ja raudteevrk on aga laevanduse osathtsust kohalikus kaubaveos tunduvalt vhendanud.
  • Loe edasi...
  •  

    Alaska EL 2012/9

    Merisaarmad pidid maksma r�nka hinda II
    J�tkame juuni-juulinumbris ilmunud artiklit sellest, kuidas eesti juurtega maadeuurija Otto von Kotzebue on kirjeldanud 18.�19. sajandil Alaskat haaranud karusnahapalavikku ning aleuutide ja tlingiti indiaanlaste olukorda.
  • Loe edasi...
  •  

    Keskkond EL 2012/9

    Thistatakse Montreali lepingu aastapeva
    16. septembril mdub 25 aastat lemaailmse koostlepingu slmimisest.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2012/9

    Kuidas saada Tallinna loomaaia sbraks?
    Peame oma spradeks tegelikult kiki, kes meie tegemistele kaasa elavad, meid muredes ja rmudes ksi ei jta ning meid tihti klastavad. Ametlikumas vormis sbraks olemine eeldab aga liikmelisust MT-s Tallinna loomaaia sprade selts (TLSS), mis asutati 16.
  • Loe edasi...

  • Kuidas on edenenud ELF-i tnavused talgud?
    Eestimaa looduse fondi (ELF) selle aasta talgusuvi on olnud erakordselt tihe ja kirju: septembri alguseks on peetud juba nelikmmend talgut le poole tuhande osalejaga. Ksil on mitu pnevat ettevtmist, mis talguhooaega ilmestavad.
    Tnavu on ELF-i talgute kreaasta.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2012/9

    Vrikad ja eakad unapuud meie aedades
    Vanad puud ja unasordid on osa meie ajaloost, puid hooldades saame ksiti maitsva tasu rikkalikuma saagina. Seetttu tasub vanu unaaedu hoida.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2012/9

    Sookured viljapllul
    Ma ei tea, kust kohast ma olen fotopisiku saanud, aga vikeste pausidega lb see ikka ja jlle vlja. Esimesed pildid tegin sugulase Smenaga ja filmid said ilmutatud vannitoas.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2012/9

    ks vihmametsaunistus sai teoks
    ldjuhul jvad tsised teadlased aastakmneteks uurima ht ja sama nhtust vi uurimisobjekti, svides selle olemusse ja toimimisse lima phjalikkusega. Sinagi olid vga lootustandev noorteadlane taimekoloogia erialal, kui otsustasid kmmekond aastat tagasi teha kannaprde: lpetada kevadise seaherne morfoloogilise plastilisuse uurimine ja sinilille lehtede erikaalu mtmine ning hakata hoopis vihmametsauurijaks.
  • Loe edasi...
  •  

    Teaduspoliitika EL 2012/9

    Kuidas mta teaduse thusust?
    Igal aastal on Eesti teadusfond (ndseks muudetud Eesti teadusagentuuriks) eraldanud teadusele le 8,3 miljoni euro. Sellega rahastati aastas le 650 uuringuprojekti, toetati le 2000 elukutselise teadlase, veelgi rohkem doktorante ja jreldoktorante [4].
  • Loe edasi...
  •  

    Maastikud EL 2012/9

    Valglinnastumise mju maastikele ja selle hindamine
    Tnapeval mjutab maastikku enim inimtegevus. Viimastel aastakmnetel on maastik muutunud tunduvalt kiiremini ja ulatuslikumalt kui varem.
  • Loe edasi...
  •  

    Geoloogia EL 2012/9

    75 aastat Eesti geoloogiateenistust
    3. juunil 1937 asutati Eesti Vabariigi majandusministeeriumi juurde presidendi dekreediga Eesti Geoloogiline Komitee.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2012/9

    Vanim hiireviu pesa psib puus
    Neeruti maastikukaitsealal asuva Kuresdi koha peremees Aavo Mumm rngastas 12. juunil 1982 Neeruti mgedes hes viupesas kaks poega.
  • Loe edasi...

  • Roosa tirts
    Esimese augusti htul, prast jrjekordset vihmahoogu mrjas rohus veetilku makrotades torkas htkki rohurohelisel foonil silma ks erksavrviline tpike. Lhemal uurimisel osutus see pisikeseks,vaevu le sentimeetri pikkuseks tirtsuks.
  • Loe edasi...
  •  

    Seened EL 2012/9

    50 seenenitust Eesti loodusmuuseumis
    Pika ajalooga seenenitusi pole maailmas palju, kuigi tnapeval korraldatakse neid ha enamates kohtades. Eesti loodusmuuseumi pakutu krval on ks jrjekindlamaid niteks USA-s Washingtoni ringkonnas 1964.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2012/9

    Uusi raamatuid
    Mullateadus. pik krgkoolile
    Koostanud Alar Astover.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2012/9

    VELJO RANNIKU 27. juuni 1934 21. august 2012
    Kui ma hakkasin mtlema, kaua ma Veljot teadnud olen, siis ma ei suutnudki seda vlja melda. Ta on justkui alati olemas olnud, tema rahulik erilise tmbriga hl midagi selgitamas vi ksimas.
    Mletan ht korda Laulasmaal, kus koos matkajatega kisime.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2012/9

    Tartu loodusmaja sai nurgakivi
    27. augusti keskpeval kogunes tubli hulk inimesi paika, kus juba aasta prast peab olema Tartu uue loodusmaja saal: hoonele pandi pidulikult nurgakivi.
    Loodusmaja saab koduks vga edukalt tegutsevale Tartu keskkonnahariduskeskusele (TKKHK), kelle ulatuslikule tle esmajoones laste ja noorte, aga ka perede ja tiskasvanute looduskoolitamisel on praegused ruumid ammu kitsaks jnud.
  • Loe edasi...

  • Elektritootmisel on olulisim vhene keskkonnakahju
    Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et Eesti inimesed peavad elektritootmise aspektidest kige olulisemaks seda, et kaasnev kahju keskkonnale oleks vimalikult vike.
    Vimalikult vhese keskkonnamju seadis elektritootmise aspektidest esikohale 44% uuringutes osalenuist. 36% vastas, et kige olulisem on odavus.
  • Loe edasi...

  • Tartu vaksalis on Vikipeedia fotonitus
    25. augustil avati Tartu raudteejaamas nitus mulluse leeuroopalise kultuurimlestiste fotovistluse Wiki Loves Monuments vidutdest.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnainspektsioon li patuarved kokku
    Keskkonnainspektsioon alustas tnavu esimesel poolaastal kokku 825 vrteomenetlust ja 20 kriminaalmenetlust. Kontrollimaks keskkonnanuete titmist, tehti htekokku 7920 kontrollkiku: keskmiselt iga heksa kontrollkigu kohta algatati ks menetlus.
    329 vrteomenetlust tuli algatada seetttu, et satuti vastuollu kalapgiseadusega.
  • Loe edasi...

  • Mooste: ruup ja trvaahi
    Augusti keskel Plvamaal toimunud kofestivali Rohelisem elu aegu oli 15.18. augustil Mooste misa Veskiteatri juures rndava lodjakoja ja Mooste misa hiskorraldatud traditsioonilise Luna-Eesti paadi, ruuba ehk kna ehitamise pituba.
    18.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnaamet vljastas loa rajada mingikasvandus
    Keskkonnaamet andis augusti alguses osahingule Nuck Farm loa pidada Noarootsi valda kavandatud farmis tehisoludes minki. Nii keskkonnaameti hinnangul kui ka osahingu Adepte Ekspert koostatud ekspertarvamuse jrgi vastab projektis kavandatud viisil rajatav mingikasvatus tielikult stestatud nuetele, mis peab vlistama, et loomad omal jul vi krvalise abiga loodusesse satuksid.
  • Loe edasi...

  • Tartu Kaarsillal sai imetleda jeruumi
    Juuli lpust augusti lpuni oli Tartu Kaarsilla kaare all vaadata nitus Jeruum, mille eesmrk oli tutvustada eri linnade lahendusi jekallaste sidumisel linnaeluga ja rhutada avaliku ruumi thtsust.
    Nitusele oli valitud kaheksateist nidet paljudest vimalikest viisidest elada linnalist elu dialoogis jega, alates isetekkelistest argipraktikatest, nagu Bangkoki ujuvturud, kuni mastaapsete infrastruktuuri mberehitusteni, nagu jerse nimel tunnelitesse viidud maanteed Madridis.
    Enamik valikust kajastas suundumusi Euroopa viimaste kmnendite linnaehituses: massiivsed liikluskoridorid peavad taganema jalgsi kndiva inimese heaolu ja kergliikluse ees. Projekte kirjeldades oli ptud avada nende elluviimist vimaldanud tegureid vi ka hinda, mida selle eest on tulnud maksta.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012