Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/11 | SISUKORD
Toimetaja veerg EL 2012/11

Vereta jaht
Rohkem kui meile meeldiks, sarnaneb loodusuurija armastus looduse vastu hundi armastusega seitsme kitsetalle vastu. Entomoloog tuleb metsast, purgid ja ptsikud haruldasi loomi tis, ngu naerul: pev on korda linud!
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2012/11

    Vello Liivi tunnustati Eesti Eluteaduse Hoidja auhinnaga
    Septembri viimasel ndalavahetusel toimus teoreetilise bioloogia kevadkool, sedapuhku erandlikult sgisel. ritus korraldati Noarootsis Roosta puhkeklas ning teema oli elurikkuse mte ja mt.
  • Loe edasi...

  • Kultuuriministeerium toetab misakoolidega seotud ettevtmisi
    Oktoobris kinnitati misakoolide programmi toetused: kultuuriministeerium annab heksa projekti jaoks ligi 101 000 eurot.
    Kokku 61 642 eurot eraldab ministeerium viie misakooli projekteerimistdeks: toetust saavad Lahmuse, Vna, Arukla (Koerus), Suuremisa ja Illuka misakool. Toetatakse ka Albu misa katuse avariiremonti.
    Toetust saavad arendustegevused, mis aitavad misaansambleid mitmeklgsemalt kasutada ja neis leiduvaid kultuurivrtusi tutvustada.
  • Loe edasi...

  • Rattahuvi on Islandilgi tusuteel
    Ehkki kski teine maailma riik pole sedavrd autostunud kui Island, muutub jalgratas sealgi linnatranspordis aina populaarsemaks.
    Pealinnas Reykjavkis on kmme rattapoodi. Nudlust suurendavad samad phjused mis mujalgi Euroopas: tasapisi rohelisemaks muutuv suhtumine, probleemid liiklusummikutega, ktuse hind, tervis.
  • Loe edasi...

  • Kellele kuuluvad tnavused Nobeli auhinnad
    Tavapraselt nimetati oktoobri esimesel poolel maailma prestiiseima auhinna, Nobeli auhinna laureaadid.
    8. oktoobril vlja kuulutatud auhinna fsioloogia ja meditsiini valdkonnas plvisid britt Sir John B.
  • Loe edasi...

  • Lennusadama kttessteemi projekt sai Rootsi riauhinna
    18. oktoobril kuulutati Tallinnas vlja tnavuse Rootsi riauhinna vitjad.
  • Loe edasi...

  • EL vttis vastu lubatud lhna- ja maitseainete loetelu
    Euroopa Komisjon (EC) vttis 1. oktoobril vastu kaks igusakti, mis muudavad toidus leiduvate lhna- ja maitseainete tarvituse ohutumaks.
    Esimeses mruses kehtestatakse uus, kogu EL-is kehtiv loetelu lhna- ja maitseainetest, mida tohib toidus kasutada.
  • Loe edasi...

  • Linnuliigid kaovad taas kiiremini
    Oktoobris leidis aset elurikkuse konventsiooni CBD (Convention on Biological Diversity) osalisriikide 11. kohtumine Indias Hyderābādis.
  • Loe edasi...

  • Kas igasugune bioktus on fossiilktustest parem?

    Euroopa Komisjon tegi 17. oktoobril ettepaneku vhendada toidukultuuridel phinevate bioktuste osakaalu, et aidata arendada teise plvkonna bioktuseid muudest lhteainetest.
  • Loe edasi...

  • Natura toetusmeedet on hdavajalik jtkata
    Eesti erametsaliit, Eesti keskkonnahenduste koda (EKO) ja Kotkaklubi kinnitasid 25. oktoobri pressiteates, et erametsaomanikud ja looduskaitseorganisatsioonid peavad hdavajalikuks jtkata Natura toetusmeedet.
    Pllumajandusministeerium on teinud uut maaelu arengukava 20142020 (MAK 2020) koostades ettepaneku jtta uue perioodi meetmete seast vlja toetus Natura 2000 aladel asuvatele erametsadele ja pllumaadele.
  • Loe edasi...

  • Hiina kehtestab aina karmimaid heitenorme
    Hiina jujaamade uued jtmeheite normid on tiesti vrreldavad Euroopa Liidu ja USA vastavate ettekirjutustega vi neist isegi rangemad. Mullu Hiina keskkonnaministri kinnitatud vveldioksiidi, lmmastikoksiidi ja tahkete osakeste uued piirnormid kehtivad selle aasta 1.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/11

    Maailma parimad loodusfotod nitusel ja veebis
    Briti loodusmuuseumi veebilehe alajaotusest www.nhm.ac.uk/visit-us/whats-on/temporary-exhibitions/wpy/index.jsp saab vaadata maailma mainekaima, juba 48. korda korraldatud loodusfotovistluse auhinnatud pilte.
    Vistlus kannab peasponsori jrgi 2009.
  • Loe edasi...

  • Krv loodusesse on uuenenud
    Vrgupaigast www.loodusheli.ee leiate loodushelide portaali Krv loodusesse, mis on saanud uue sisu ja vormi Eestimaa looduse fondi ja T loodusmuuseumi koosts.
    Veebileht tutvustab eluslooduse hli, pakub raarvamislesandeid ning vimaldab veebiphiste viktoriinide korraldamist. Uuenduslik on asjaolu, et veebilehe sisu helid, fotod, tekstid prineb T loodusmuuseumi hallatavast andmekogust.
  • Loe edasi...

  • Interaktiivne viktoriin Peipsi kohta
    Peipsi koostkeskuse ja Arne Aderi eestvttel on valminud interaktiivne ppeviktoriin Peipsi looduse kohta.
    Viktoriini leiab veebilehel http://viktoriin.ctc.ee ning see koosneb kahest osast: elurikkuse viktoriin Kas tunned Peipsi ranna taimi ja loomi ja maateaduslik viktoriin Kas tunned Peipsi rannamaastikke?.
    Ksimusi on nii lihtsamaid kui ka keerukamaid; enamasti tuleb aja peale ra tunda fotodel olevaid taimi ja loomi ning fotode ja helide phjal leida kaardilt kohad.

  • Loe edasi...

  • Tiirutaja nr. 19
    Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja hiljuti ilmunud 19. numbris on juttu maailma suurimast linnukaitsehendusest, mis thistab 90.
  • Loe edasi...
  •  

    Rannajrved EL 2012/11

    Meie rannajrved, kiiresti muutuv loodusrikkus
    Knulise, keerulise Eesti ranniku lheduses paikneb lugematu hulk merevee jnukveekogusid. Rahvasuu on neile andnud ka hulganisti nimetusi: meri, laht, abajas, laguun, laguunjrv, lugas, rannikulugas, lais, rannajrv, rannikujrv, reliktjrv, loik, auk, silm, sonn, luht, tarn, lpp, viik.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2012/11

    Kuidas tunnustatakse must-toonekure vi kotka pesa leidjat?
    Kotkaklubi soovib seista hea selle eest, et vikese arvukusega kotkad ja must-toonekurg kuuluksid meie loodusesse ja ilmestaksid siinseid maastikke ka tulevikus. ks moodus seda sihti saavutada on vtta kaitse alla vimalikult palju nendele liikudele kuuluvaid pesapaiku.
  • Loe edasi...

  • Kuidas aitab merestrateegia merekeskkonda paremaks muuta?
    Eesti merestrateegia esimene etapp sai valmis tnavu septembris. Kuna meil on merd ksitlevaid dokumente palju, siis vib tekkida ksimus, mis panuse suudab anda merestrateegia.
  • Loe edasi...
  •  

    Plevkivi ajalugu EL 2012/11

    Esimene eestlasest plevkiviuurija oli Wilhelm Johanson
    Eesti olulisima maavara plevkivi uurimisloo algusaastatel on thelepanu plvinud eelkige baltisaksa geoloogid ja insenerid. Teenimatult on jnud nende varju koolipetaja Wilhelm Johanson, keda vib pidada esimeseks eesti soost plevkiviuurijaks.
  • Loe edasi...

  • Tolli kraav
    Plevkivi kaevandamise ajaloos on kahtlemata suur thtsus Kukruse majoraatmisal ja selle sjavelasest ning ajaloohuvilisest omanikul Robert von Tollil (18021876), sest tema asus misa maid kuivendama.
    Ei ole tpselt teada, millal hakati neid kuivenduskraave rajama, kuid keemik Aleksander amarini andmetel tehti seda juba 1850.
  • Loe edasi...
  •  

    Samblad EL 2012/11

    Maailma turbasammalde uurijad esimest korda Eestis koos
    Turbasamblaid teatakse eelkige kui turba, majanduslikult thtsa tooraine tekitajaid. Kuid nad on olulised ka Maa kliimat kujundavates protsessides, sidudes ulatuslikel aladel phjaparasvtmes ssinikku ja reguleerides niimoodi maakera ssinikuringet.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitseala EL 2012/11

    Karula Pikkjrve maastikukaitseala
    Valgast Karula ja Llleme poole viiva tee res asub huvitava kujuga jrv Pikkjrv. Koos lhikonna metsade ja pllualadega kuulub see paikkond Karula Pikkjrve maastikukaitseala koosseisu.

    Karula Pikkjrve maastikukaitseala asub Valgamaal Karula vallas Karula, Kirbu, Pikkjrve ja Vheru kla maadel.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2012/11

    HARULDUS
    Selle aasta kangelased on minu jaoks samblad. Eriti kolmehlmaline batsaania II kaitsekategooria helviksammal, kelle leiukohti Mandri-Eestis vib loendada srmedel.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2012/11

    Loodusfotograafiast on vimalik elatuda
    Remo Savisaar on sndinud 11. juunil 1978 Tartus.
  • Loe edasi...
  •  

    Teaduse ajalugu EL 2012/11

    TEODOR LIPPMAA 120. Suur elutee, looming ja hukk
    27. jaanuar 1943 oli professor Teodor Lippmaale algul tavalise rtmiga pev.
  • Loe edasi...

  • Carl Johann Maximowicz 190
    Kaug-Ida ja Jaapani floora spetsialist Carl Johann Maximowicz on Tartu Ledebouri koolkonna botaanikutest esmakirjeldanud kahtlemata kige rohkem taimetaksoneid. Tartu koolkonna botaanikutest on ta arvatavasti enim tuntud kogu maailmas.
  • Loe edasi...

  • Teodor Lippmaa vrt algatus: botaaniline eksikaatkogu Eesti taimed
    Eksikaatkogu on nagu asutuse vi riigi botaaniline visiitkaart. Tartu likooli botaanikamuuseumi eksikaadi Eesti taimed esimese mapi valmimisest mdub jrgmisel aastal 70 aastat.
  • Loe edasi...
  •  

    Taimed EL 2012/11

    Hiigelosjad Kuramaal
    Retk raitosja (Equisetum telmateia) kasvupaika oli pigem meeldiv phapevane vljasit rohelusse. Olin seda ammu igatsenud, soovides nha meenutust iidsel Karboni-ajastul valitsenud hiigelosjadest.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2012/11

    Piiksuv tuk
    Elame Tartus Supilinnas. Supilinna veerohkes ues kidavad meie kassi thelepanu nii vesilikud, konnad kui ka muud liikuvad olendid, keda me kassi korrale kutsudes tema kest ra vtame.
  • Loe edasi...

  • Kambakesi talvituma
    Oktoobri esimesel ndalavahetusel Vrumaal maakodus olles leidsin keldrist kartulimbrist vesilikud. Kllap olid ennast kartulite vahele talveunne sttinud.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2012/11

    Jaagup Alaots, 27. juuli 1940 15. oktoober 2012
    Loomaarstiteadlane ja ppejud, teaduse populariseerija ja tlkija emeriitdotsent Jaagup Alaots sndis ja kasvas Tartu linnas. Prast keskkooli lpetamist valis ta pingute jtkamiseks EPA veterinaariateaduskonna, mille lpetas 1965.
  • Loe edasi...

  • KAUPO ELBERG, 20. november 1934 30. august 2012
    Entomoloog, populariseerija, teadlane ja ppejud Kaupo Elberg oli maailma silmis eelkige dipteroloog ehk kahetiivaliste uurija. Ta sndis Tallinnas Eesti maapanga raamatupidaja Julius Elbergi pere teise lapsena.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2012/11

    Uusi raamatuid
    Linnulaul. Meie 150 linnuliiki ja nende hlitsused
    Tekst Jan Pedersen, heli Lars Svensson, fotod Jari Peltomki ja Markus Varesvuo, joonistused Jony Eriksson.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2012/11

    Jtmete taaskasutuseks tahetakse le 16 miljoni euro
    Keskkonnainvesteeringute keskuses lppes EL htekuuluvusfondist rahastatava jtmete taaskasutuse meetme viies taotlusvoor. Esitati 33 projektitaotlust kogumahus 36 miljonit eurot.
    Valdava osa taotlusi on esitanud ettevtted, kes soovivad toetust elanikkonnalt ja tstusettevtetelt liigiti kogutud jtmete taaskasutuseks.
  • Loe edasi...

  • Aasta rohemajanduse edendajaks valiti RMK
    Oktoobri alguses peetud sstva arengu foorumil andis sstva Eesti instituut (SEI) esimest korda vlja Eesti rohelise majanduse edendaja auhinnad. Riigi osalusega ettevtetest plvis selle tunnustuse riigimetsa majandamise keskus, eraettevtetest ABB ja vikeettevtetest Pajume talu Viljandimaal.
    RMK peeti auhinna vriliseks seetttu, et ta on loonud ldsusele vimaluse kasutada riigimetsi ning ettevttes on rakendatud sstva metsanduse standardeid ja keskkonnajuhtimisssteemi.
  • Loe edasi...

  • Mrka mind! on ha populaarsem
    19. oktoobril lpetati Elvas Waide motellis Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) jrjekorras kuues fotovistlus Mrka mind!, mille siht on ..
  • Loe edasi...

  • Heategevusprojekt Jkaru uus kodu
    Tallinna loomaaia jkarud on siiani elanud kitsastes oludes: vanades sjaveladudes, mis on aastatega aina viletsamaks muutunud. Tulevikuplaanid rajada loomaaia polaarium jkarude uus kodu ja hariv ekspositsioonikompleks loomaaia phjaosas, otse peavrava lhedal on kll olemas, aga jnud seni rahanappuse tttu teostamata.
    Jkarude elutingimused teevad mistagi kurvaks nii loomaaednikke kui ka klastajaid.
  • Loe edasi...

  • Slmiti keskkonnasstlike busside ostu leping
    Maanteeamet ning hispakkujad Keil M.A. O, Man Truck ja Bus AG slmisid 11.
  • Loe edasi...

  • Birdwatchi lppkokkuvtted tehtud
    Selle sgise traditsioonilise linnuvaatluse ehk Birdwatchi kigus laekus ornitoloogiahingule (EO) 79 vaatlusankeeti, mille koostamises li kaasa 263 inimest.
    Kokku loendati linnuvaatluspevade raames 245 000 lindu, kelle seas olid kige arvukamad metsvint (37 750), kaelustuvi (31 050), suur-laukhani (30 300), sookurg (24 000) ja valgepsk-lagle (18 050). Kige pnevamatest liikidest kohati linnuvaatluspevadel vike-laukhane, aga ka hiliseid rndlinde: herilaseviud, tutt- ja jgitiiru, rstapsukest, metskiuru, hnilast, tiigi-roolindu ja punaselg-gijat.
    Vt.
  • Loe edasi...

  • Mustpeade maja tagastamise vastu koguti 106 129 allkirja
    Oktoobris lppes allkirjade kogumine Tallinna vanalinnas asuva Mustpeade maja linna omandisse jtmise kohta.
    Raepressi teatel on Tallinna linnakantselei igusteenistus kohtule selles ksimuses esitanud mahuka materjali, sealhulgas 106 129 toetusallkirja, et maja jks linna haldusse.
    Pooleteise kuuga andsid inimesed, kelle arvates peaks Mustpeade maja jma Tallinna linna omandisse avaliku kultuuriobjektina, allkirjalehtedele 93 194 allkirja, interneti kaudu anti 12 935 toetusallkirja.
    Kohtuistung peetakse Tallinna halduskohtus 2. detsembril.
    Emori tehtud le-eestilise uuringu jrgi pooldab enamik Eesti elanikest Mustpeade maja jtmist Tallinna omandisse, maja tagastamist Mustpeade vennaskonnale soovis ainult kaheksa protsenti ksitletutest.
  • Loe edasi...

  • Metsa- ja maastikuplenguid on jnud vhemaks
    Psteameti teatel oli tnavu kaheksa kuuga Eestis 777 metsa- ja maastikutulekahju, mida on 570 vrra vhem kui mullu sama ajaga ning ligi 1000 vrra vhem kui 2010. aastal.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012