|
 |
Eesti Loodus 2012/11 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2012/11 |
|
Vereta jaht |
| Rohkem kui meile meeldiks, sarnaneb loodusuurija armastus looduse vastu hundi armastusega seitsme kitsetalle vastu. Entomoloog tuleb metsast, purgid ja pütsikud haruldasi loomi täis, nägu naerul: päev on korda läinud! |
|
| Sõnumid EL 2012/11 |
|
Vello Liivi tunnustati Eesti Eluteaduse Hoidja auhinnaga |
| Septembri viimasel nädalavahetusel toimus teoreetilise bioloogia kevadkool, sedapuhku erandlikult sügisel. Üritus korraldati Noarootsis Roosta puhkekülas ning teema oli elurikkuse mõte ja mõõt. |
Kultuuriministeerium toetab mõisakoolidega seotud ettevõtmisi |
Oktoobris kinnitati mõisakoolide programmi toetused: kultuuriministeerium annab üheksa projekti jaoks ligi 101 000 eurot.
Kokku 61 642 eurot eraldab ministeerium viie mõisakooli projekteerimistöödeks: toetust saavad Lahmuse, Vääna, Aruküla (Koerus), Suuremõisa ja Illuka mõisakool. Toetatakse ka Albu mõisa katuse avariiremonti.
Toetust saavad arendustegevused, mis aitavad mõisaansambleid mitmekülgsemalt kasutada ja neis leiduvaid kultuuriväärtusi tutvustada. |
Rattahuvi on Islandilgi tõusuteel |
Ehkki ükski teine maailma riik pole sedavõrd autostunud kui Island, muutub jalgratas sealgi linnatranspordis aina populaarsemaks.
Pealinnas Reykjavíkis on kümme rattapoodi. Nõudlust suurendavad samad põhjused mis mujalgi Euroopas: tasapisi rohelisemaks muutuv suhtumine, probleemid liiklusummikutega, kütuse hind, tervis. |
Kellele kuuluvad tänavused Nobeli auhinnad |
Tavapäraselt nimetati oktoobri esimesel poolel maailma prestiižseima auhinna, Nobeli auhinna laureaadid.
8. oktoobril välja kuulutatud auhinna füsioloogia ja meditsiini valdkonnas pälvisid britt Sir John B. |
Lennusadama küttesüsteemi projekt sai Rootsi äriauhinna |
| 18. oktoobril kuulutati Tallinnas välja tänavuse Rootsi äriauhinna võitjad. |
EL võttis vastu lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu |
Euroopa Komisjon (EC) võttis 1. oktoobril vastu kaks õigusakti, mis muudavad toidus leiduvate lõhna- ja maitseainete tarvituse ohutumaks.
Esimeses määruses kehtestatakse uus, kogu EL-is kehtiv loetelu lõhna- ja maitseainetest, mida tohib toidus kasutada. |
Linnuliigid kaovad taas kiiremini |
| Oktoobris leidis aset elurikkuse konventsiooni CBD (Convention on Biological Diversity) osalisriikide 11. kohtumine Indias Hyderābādis. |
Kas igasugune biokütus on fossiilkütustest parem? |
Euroopa Komisjon tegi 17. oktoobril ettepaneku vähendada toidukultuuridel põhinevate biokütuste osakaalu, et aidata arendada teise põlvkonna biokütuseid muudest lähteainetest. |
Natura toetusmeedet on hädavajalik jätkata |
Eesti erametsaliit, Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) ja Kotkaklubi kinnitasid 25. oktoobri pressiteates, et erametsaomanikud ja looduskaitseorganisatsioonid peavad hädavajalikuks jätkata Natura toetusmeedet.
Põllumajandusministeerium on teinud uut maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2020) koostades ettepaneku jätta uue perioodi meetmete seast välja toetus Natura 2000 aladel asuvatele erametsadele ja põllumaadele. |
Hiina kehtestab aina karmimaid heitenorme |
| Hiina jõujaamade uued jäätmeheite normid on täiesti võrreldavad Euroopa Liidu ja USA vastavate ettekirjutustega või neist isegi rangemad. Mullu Hiina keskkonnaministri kinnitatud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste uued piirnormid kehtivad selle aasta 1. |
|
| Veebivalvur EL 2012/11 |
|
Maailma parimad loodusfotod näitusel ja veebis |
Briti loodusmuuseumi veebilehe alajaotusest www.nhm.ac.uk/visit-us/whats-on/temporary-exhibitions/wpy/index.jsp saab vaadata maailma mainekaima, juba 48. korda korraldatud loodusfotovõistluse auhinnatud pilte.
Võistlus kannab peasponsori järgi 2009. |
„Kõrv loodusesse” on uuenenud |
Võrgupaigast www.loodusheli.ee leiate loodushelide portaali „Kõrv loodusesse”, mis on saanud uue sisu ja vormi Eestimaa looduse fondi ja TÜ loodusmuuseumi koostöös.
„Veebileht tutvustab eluslooduse hääli, pakub äraarvamisülesandeid ning võimaldab veebipõhiste viktoriinide korraldamist. Uuenduslik on asjaolu, et veebilehe sisu – helid, fotod, tekstid – pärineb TÜ loodusmuuseumi hallatavast andmekogust. |
Interaktiivne viktoriin Peipsi kohta |
Peipsi koostöökeskuse ja Arne Aderi eestvõttel on valminud interaktiivne õppeviktoriin Peipsi looduse kohta.
Viktoriini leiab veebilehel http://viktoriin.ctc.ee ning see koosneb kahest osast: elurikkuse viktoriin „Kas tunned Peipsi ranna taimi ja loomi” ja maateaduslik viktoriin „Kas tunned Peipsi rannamaastikke?”.
Küsimusi on nii lihtsamaid kui ka keerukamaid; enamasti tuleb aja peale ära tunda fotodel olevaid taimi ja loomi ning fotode ja helide põhjal leida kaardilt kohad.
|
Tiirutaja nr. 19 |
| Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja hiljuti ilmunud 19. numbris on juttu maailma suurimast linnukaitseühendusest, mis tähistab 90. |
|
| Rannajärved EL 2012/11 |
|
Meie rannajärved, kiiresti muutuv loodusrikkus |
| Käänulise, keerulise Eesti ranniku läheduses paikneb lugematu hulk merevee jäänukveekogusid. Rahvasuu on neile andnud ka hulganisti nimetusi: meri, laht, abajas, laguun, laguunjärv, lõugas, rannikulõugas, lais, rannajärv, rannikujärv, reliktjärv, loik, auk, silm, sonn, luht, tarn, lõpp, viik. |
|
| EL küsib EL 2012/11 |
|
Kuidas tunnustatakse must-toonekure või kotka pesa leidjat? |
| Kotkaklubi soovib seista hea selle eest, et väikese arvukusega kotkad ja must-toonekurg kuuluksid meie loodusesse ja ilmestaksid siinseid maastikke ka tulevikus. Üks moodus seda sihti saavutada on võtta kaitse alla võimalikult palju nendele liikudele kuuluvaid pesapaiku. |
Kuidas aitab merestrateegia merekeskkonda paremaks muuta? |
| Eesti merestrateegia esimene etapp sai valmis tänavu septembris. Kuna meil on merd käsitlevaid dokumente palju, siis võib tekkida küsimus, mis panuse suudab anda merestrateegia. |
|
| Põlevkivi ajalugu EL 2012/11 |
|
Esimene eestlasest põlevkiviuurija oli Wilhelm Johanson |
| Eesti olulisima maavara põlevkivi uurimisloo algusaastatel on tähelepanu pälvinud eelkõige baltisaksa geoloogid ja insenerid. Teenimatult on jäänud nende varju kooliõpetaja Wilhelm Johanson, keda võib pidada esimeseks eesti soost põlevkiviuurijaks. |
Tolli kraav |
Põlevkivi kaevandamise ajaloos on kahtlemata suur tähtsus Kukruse majoraatmõisal ja selle sõjaväelasest ning ajaloohuvilisest omanikul Robert von Tollil (1802–1876), sest tema asus mõisa maid kuivendama.
Ei ole täpselt teada, millal hakati neid kuivenduskraave rajama, kuid keemik Aleksander Šamarini andmetel tehti seda juba 1850. |
|
| Samblad EL 2012/11 |
|
Maailma turbasammalde uurijad esimest korda Eestis koos |
| Turbasamblaid teatakse eelkõige kui turba, majanduslikult tähtsa tooraine tekitajaid. Kuid nad on olulised ka Maa kliimat kujundavates protsessides, sidudes ulatuslikel aladel põhjaparasvöötmes süsinikku ja reguleerides niimoodi maakera süsinikuringet. |
|
| Kaitseala EL 2012/11 |
|
Karula Pikkjärve maastikukaitseala |
Valgast Karula ja Lüllemäe poole viiva tee ääres asub huvitava kujuga järv – Pikkjärv. Koos lähikonna metsade ja põllualadega kuulub see paikkond Karula Pikkjärve maastikukaitseala koosseisu.
Karula Pikkjärve maastikukaitseala asub Valgamaal Karula vallas Karula, Kirbu, Pikkjärve ja Väheru küla maadel. |
|
| Poster EL 2012/11 |
|
HARULDUS |
| Selle aasta kangelased on minu jaoks samblad. Eriti kolmehõlmaline batsaania – II kaitsekategooria helviksammal, kelle leiukohti Mandri-Eestis võib loendada sõrmedel. |
|
| Teaduse ajalugu EL 2012/11 |
|
TEODOR LIPPMAA 120. Suur elutee, looming ja hukk |
| 27. jaanuar 1943 oli professor Teodor Lippmaale algul tavalise rütmiga päev. |
Carl Johann Maximowicz 190 |
| Kaug-Ida ja Jaapani floora spetsialist Carl Johann Maximowicz on Tartu Ledebouri koolkonna botaanikutest esmakirjeldanud kahtlemata kõige rohkem taimetaksoneid. Tartu koolkonna botaanikutest on ta arvatavasti enim tuntud kogu maailmas. |
Teodor Lippmaa väärt algatus: botaaniline eksikaatkogu „Eesti taimed” |
| Eksikaatkogu on nagu asutuse või riigi botaaniline visiitkaart. Tartu ülikooli botaanikamuuseumi eksikaadi „Eesti taimed” esimese mapi valmimisest möödub järgmisel aastal 70 aastat. |
|
| Intervjuu EL 2012/11 |
|
Loodusfotograafiast on võimalik elatuda |
| Remo Savisaar on sündinud 11. juunil 1978 Tartus. |
|
| Taimed EL 2012/11 |
|
Hiigelosjad Kuramaal |
| Retk raitosja (Equisetum telmateia) kasvupaika oli pigem meeldiv pühapäevane väljasõit rohelusse. Olin seda ammu igatsenud, soovides näha meenutust iidsel Karboni-ajastul valitsenud hiigelosjadest. |
|
| Panin tähele EL 2012/11 |
|
Piiksuv tõuk |
| Elame Tartus Supilinnas. Supilinna veerohkes õues köidavad meie kassi tähelepanu nii vesilikud, konnad kui ka muud liikuvad olendid, keda me kassi korrale kutsudes tema käest ära võtame. |
Kambakesi talvituma |
| Oktoobri esimesel nädalavahetusel Võrumaal maakodus olles leidsin keldrist kartuliämbrist vesilikud. Küllap olid ennast kartulite vahele talveunne sättinud. |
|
| In memoriam EL 2012/11 |
|
Jaagup Alaots, 27. juuli 1940 – 15. oktoober 2012 |
| Loomaarstiteadlane ja õppejõud, teaduse populariseerija ja tõlkija emeriitdotsent Jaagup Alaots sündis ja kasvas Tartu linnas. Pärast keskkooli lõpetamist valis ta õpingute jätkamiseks EPA veterinaariateaduskonna, mille lõpetas 1965. |
KAUPO ELBERG, 20. november 1934 – 30. august 2012 |
| Entomoloog, populariseerija, teadlane ja õppejõud Kaupo Elberg oli maailma silmis eelkõige dipteroloog ehk kahetiivaliste uurija. Ta sündis Tallinnas Eesti maapanga raamatupidaja Julius Elbergi pere teise lapsena. |
|
| Raamatud EL 2012/11 |
|
Uusi raamatuid |
Linnulaul. Meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused
Tekst Jan Pedersen, heli Lars Svensson, fotod Jari Peltomäki ja Markus Varesvuo, joonistused Jony Eriksson. |
|
| Kroonika EL 2012/11 |
|
Jäätmete taaskasutuseks tahetakse üle 16 miljoni euro |
Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes EL ühtekuuluvusfondist rahastatava jäätmete taaskasutuse meetme viies taotlusvoor. Esitati 33 projektitaotlust kogumahus 36 miljonit eurot.
Valdava osa taotlusi on esitanud ettevõtted, kes soovivad toetust elanikkonnalt ja tööstusettevõtetelt liigiti kogutud jäätmete taaskasutuseks. |
Aasta rohemajanduse edendajaks valiti RMK |
Oktoobri alguses peetud säästva arengu foorumil andis säästva Eesti instituut (SEI) esimest korda välja Eesti rohelise majanduse edendaja auhinnad. Riigi osalusega ettevõtetest pälvis selle tunnustuse riigimetsa majandamise keskus, eraettevõtetest ABB ja väikeettevõtetest Pajumäe talu Viljandimaal.
RMK peeti auhinna vääriliseks seetõttu, et ta on loonud üldsusele võimaluse kasutada riigimetsi ning ettevõttes on rakendatud säästva metsanduse standardeid ja keskkonnajuhtimissüsteemi. |
„Märka mind!” on üha populaarsem |
| 19. oktoobril lõpetati Elvas Waide motellis Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) järjekorras kuues fotovõistlus „Märka mind!”, mille siht on „.. |
Heategevusprojekt „Jääkaru uus kodu” |
Tallinna loomaaia jääkarud on siiani elanud kitsastes oludes: vanades sõjaväeladudes, mis on aastatega aina viletsamaks muutunud. Tulevikuplaanid rajada loomaaia polaarium – jääkarude uus kodu ja hariv ekspositsioonikompleks loomaaia põhjaosas, otse peavärava lähedal – on küll olemas, aga jäänud seni rahanappuse tõttu teostamata.
Jääkarude elutingimused teevad mõistagi kurvaks nii loomaaednikke kui ka külastajaid. |
Sõlmiti keskkonnasäästlike busside ostu leping |
| Maanteeamet ning ühispakkujad Keil M.A. OÜ, Man Truck ja Bus AG sõlmisid 11. |
Birdwatchi lõppkokkuvõtted tehtud |
Selle sügise traditsioonilise linnuvaatluse ehk Birdwatchi käigus laekus ornitoloogiaühingule (EOÜ) 79 vaatlusankeeti, mille koostamises lõi kaasa 263 inimest.
Kokku loendati linnuvaatluspäevade raames 245 000 lindu, kelle seas olid kõige arvukamad metsvint (37 750), kaelustuvi (31 050), suur-laukhani (30 300), sookurg (24 000) ja valgepõsk-lagle (18 050). Kõige põnevamatest liikidest kohati linnuvaatluspäevadel väike-laukhane, aga ka hiliseid rändlinde: herilaseviud, tutt- ja jõgitiiru, räästapääsukest, metskiuru, hänilast, tiigi-roolindu ja punaselg-õgijat.
Vt. |
Mustpeade maja tagastamise vastu koguti 106 129 allkirja |
Oktoobris lõppes allkirjade kogumine Tallinna vanalinnas asuva Mustpeade maja linna omandisse jätmise kohta.
Raepressi teatel on Tallinna linnakantselei õigusteenistus kohtule selles küsimuses esitanud mahuka materjali, sealhulgas 106 129 toetusallkirja, et maja jääks linna haldusse.
Pooleteise kuuga andsid inimesed, kelle arvates peaks Mustpeade maja jääma Tallinna linna omandisse avaliku kultuuriobjektina, allkirjalehtedele 93 194 allkirja, interneti kaudu anti 12 935 toetusallkirja.
Kohtuistung peetakse Tallinna halduskohtus 2. detsembril.
Emori tehtud üle-eestilise uuringu järgi pooldab enamik Eesti elanikest Mustpeade maja jätmist Tallinna omandisse, maja tagastamist Mustpeade vennaskonnale soovis ainult kaheksa protsenti küsitletutest.
|
Metsa- ja maastikupõlenguid on jäänud vähemaks |
| Päästeameti teatel oli tänavu kaheksa kuuga Eestis 777 metsa- ja maastikutulekahju, mida on 570 võrra vähem kui mullu sama ajaga ning ligi 1000 võrra vähem kui 2010. aastal. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
