Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 11/2003 | SISUKORD
PLEVKIVI EL 11/2003

Ainulaadne plevkivi ootab kaevandamist
Linud sajandi esimesest poolest on jnud rahva mllu mt plevkivist kui rahvuslikust rikkusest. Nd videtakse, et see on lpukorral.
  • Loe edasi...

  • Kas Eesti jbki kliimat soojendama?
    Eesti energeetikaalastes tulevikuvisioonides rgitakse plevkivile tugineva elektritootmise jrkjrgulisest asendamisest keskkonnahoidlike alternatiividega. Looduskeskkonda ja inimese tervist vrtustavas rahvusvahelises olukorras ei saakski teisiti melda, kuid Eestis on kahjuks tegu sisuthja poliitilise vljatlemisega, mille rakendumist tegelikult ei soovita.
  • Loe edasi...

  • Kivistunud pikesevalgus ja kunstlilled
    Fossiilne energiaallikas pole muud kui kivistunud pikesevalgus. Seda miljonite aastate jooksul tihendatud pikest ammutades ning oma seaduste jrgi arenevale loodusele selga prates satume plastlillede maailma.
  • Loe edasi...

  • Kaitseala kardab kaevandust
    Enne kui lubada kaevandust looduskaitseala alla vi naabrusesse, peab olema tiesti kindel, et veereiim maapinnal tepoolest ei muutu.


    Kahtluseta tuleb nustuda, et soovides Eestis elu edendada, peame hoolitsema majanduse, seega kindlasti ka energiamajanduse arengu eest. Ent samal ajal peame leidma rahuldava vastuse ka ksimusele, millisena soovime nha oma looduskeskkonda.

  • Loe edasi...

  • Plevkivienergiast niipea ei pse
    le 90% elektrist toodetakse Eestis praegu plevkivist. Kas on alternatiive plevkivi pletamisele?
  • Loe edasi...
  •  

    TJUHEND EL 11/2003

    Kuidas arhiveerida slaidikogu?
    Igahel, kes tegeleb fotograafiaga, tekib aja jooksul pidevalt suurenev fotokogu. Ka see vajab sstematiseerimist, et saaks tarviliku pildi kogust kiiresti les leida.
  • Loe edasi...
  •  

    euroharuldus EL 11/2003

    Rohe-tondihobu
    Rohe-tondihobu on ks neist kiilidest, kelle kekigu vastu tuntakse huvi Lne-Euroopas. Selleprast, et sealt on ta koos talle omaste elupaikadega kadumas.
  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 11/2003

    Varessaare lugu
    rge prduge sinna tagasi,

    kus olite kord nnelik. Kui soovite,

    et kik seal lbielatu elaks teie mlestustes edasi.


    Agathe Christie


    nn on nagu tervis kui seda ei mrka, on ta olemas.

  • Loe edasi...
  •  

    kaitseala EL 11/2003

    Muraka looduskaitseala
    ht Eesti suuremat ja vrtuslikumat rgset maastikukompleksi hoidev kaitseala varjab endas eri arengujrgus soid, loodusmetsi ning kaitstavaid liike ja nende elupaiku
  • Loe edasi...
  •  

    reisikiri EL 11/2003

    Igaks on ekspert, kes ei ole sellest linnast
    Ka mina olen seekord ekspert. nneks mitte ainuke.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 11/2003

    Maa ja mets ei saa olla ksnes eraasi
    Kevadel slmitud koalitsioonilepingu keskkonnaosa toonitab jtkusuutlikku arengut igas valdkonnas. Ministriks naastes tttasite kohe pstma metsa lemrase raie kest, sellest tusis pris suur kra.
  • Loe edasi...
  •  

    EL KSIB EL 11/2003

    Kas Lihula jb maailma (loodus)filmifestivalide kaardile psima?
    Nd on siis ka Eestimaal oma loodusfilmide festival: 3.5. oktoobril toimus Lihulas Matsalu I rahvusvaheline loodusfilmide festival Roheline vrav.
  • Loe edasi...

  • Kas igasgisesed traditsioonilised Birdwatchi linnuvaatlused on teaduslikud vi pigem loodusharidus
    Tegemist on kindlasti pigem loodusharidusliku kui teadusliku ritusega. Selliseid rahvusvahelisi linnuvaatluspevi on iga aasta sgisel oktoobri esimesel ndalavahetusel peetud juba vhemalt kaksteist aastat.
  • Loe edasi...
  •  

    artiklid EL 11/2003

    Alexander von Bunge tuntust kinnitavad temanimelised taimed
    Mdunud sajanditel oli kombeks, et teenekate loodusuurijate auks andsid teised teadlased enda avastatud uutele liikidele kolleegi nime. Alexander von Bunge nimi on nnda jdvustunud rohkem kui sajas taimenimetuses.
  • Loe edasi...

  • Jekarp elab ka Saaremaal
    See on enam kui kummaline kuidas sattus see liimukas siia saarele?
    See hvitab kogu mu teooria, pagan vtaks!
    (August Gailit, Karge meri)
  • Loe edasi...

  • Haldjaking, tkike troopikat phjalas
    Lumi sulas vaid kolm ndalat tagasi, ja kaselehed juba rohelised! See on vimalik polaarjoone laiustel, kus kevadet ja sgist peaaegu polegi.
  • Loe edasi...

  • Turbakihid Keava linnuse veerel mletavad muistseid olusid
    Muistne Keava vis olla Eestimaa thtsamaid keskusi. Siia rajati seni tuntuist suurim viikingiaegne asula Baltimaades.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012