Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 03/2004 | SISUKORD
summary EL 03/2004

Forest ditches should be maintained

Jaan Schults considers it important to maintain drainage systems as an essential part of forestry, not to neglect these as a negative heritage of the Socialist rule. As a matter of fact, forests were drained already in the 19th century.

  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 03/2004

    Loodus usus ja usk looduses
    Loodusel on eri religioonides erisugune kaal: on rõhutatud inimese ja looduse ühtsust, aga ka võrdsustatud looduslikku kurjusega. Samas oleneb looduse sissetoomine religioossesse maailma kindlasti ka sihtrühmast.
  • Loe edasi...
  •  

    reisikiri EL 03/2004

    Madagaskaril, leemurite ja kameeleonide maal
    Madagaskari saar, mis on üle kümne korra suurem kui Eesti, kubiseb haruldastest olenditest. Kui tutvud Madagaskaril järjekordse taime või loomaga, võid olla juba ette enam-vähem kindel, et mujal seda ei leidu.
  • Loe edasi...
  •  

    euroharuldus Eestis EL 03/2004

    Turbasamblad ja valvik
    Ka need liigid, mis pole praegu veel haruldased, võivad selleks saada, kui me neid hoolimatult kasutame või nende kasvukohad hävitame.
  • Loe edasi...
  •  

    EL KÜSIB EL 03/2004

    Kuidas on muutunud okaspuude stressitaluvus?
    Selleaastase riigi teaduspreemia põllumajandusteaduste alal pälvisid EPMÜ metsandusliku uurimisinstituudi ökofüsioloogia osakonna teadlased (vanemteadurid Malle Mandre – kollektiivi juht, Katri Ots ja Henn Pärn ning teadur Jaan Klõseiko) uurimistööde tsükli eest “Metsaökosüsteemi ja okaspuude ökofüsioloogilised vastusreaktsioonid looduslikele ja antropogeensetele stressitingimustele”. Käsitlesime liigisiseseid ja liikidevahelisi vastasmõjusid ning looduslike ja inimtekkeliste stressifaktorite toimet biosüsteemile.
  • Loe edasi...

  • Mida muudaksite praeguses Eesti Looduses?
    Mul pole olnud kalduvust muuta tööd, mida teevad teised. Las jääda igaühele oma.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 03/2004

    Hall lepp - kas Eesti metsade tuhkatriinu?
    Lepa valimine aasta puuks ajal, mil valmistume üldlaulupeoks deviisi all “Las jääda ükski mets”, mõjub muljetavaldavalt. Nii mõnegi tõsise metsamehe hinges tekitab säärane asjade kokkulangevus pisut segadust, sest hoolimata eri aegadel lepale suurt tulevikku ennustanud “prohvetite” ütlustest on hall lepp jäänud metsamehele ikkagi umbrohuks.
  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 03/2004

    Metsakraavil on kaks otsa
    Mul on hinge peal mitu äranarritud paika Kõrvemaal, eriti üks neist. Kunagi laiusid seal raba- ja siirdesoomaastikud madalatest väikevoortest soosaartega: Tartussaare vägev kuusik paistis üle soolaama isegi Tallinna–Tartu maanteele, kuusiku kaitsva müüri ääres elas ja hoidis ümbrusel silma peal metsavaht.
  • Loe edasi...
  •  

    TÖÖJUHEND EL 03/2004

    Valime endale parima binokli!
    Kõlab endastmõistetavana, et hea binokkel on looduses liikujale hädavajalik abiline. Kuid mida tähendab hea binokkel?
  • Loe edasi...

  • Keskkonnasäästlikult ehitada ei tähenda ainult “öko-mäkerdamist“
    Tavaliselt arvatakse, et keskkonnahoidlik ehitus seisneb peamiselt kohalike looduslike materjalide, näiteks savi, puidu ja õlgede kasutamises. Tegelikult saab ökomaju ehitada ka nüüdisaegsetest materjalidest ja nüüdisaegse kujundusega.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 03/2004

    Roheline liikumine ei soovi parteistuda
    Peep Mardiste on sündinud 1972. aastal Tartus.
  • Loe edasi...
  •  

    kaitseala EL 03/2004

    Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala
    Taevaskojas on käinud või Suurt Taevaskoda vähemalt pildil näinud peaaegu igaüks. Ahja jõe maastikukaitseala lubab rohkemat: vahelduvaid jõevaateid omapärases ürgorus, palju eri suuruses taevaskodasid ja paesid, seene- ja marjarohkeid männimetsi, kannatlikumatele ka linnuelamusi nii suvel kui ka talvel.
  • Loe edasi...
  •  

    mükoriisa EL 03/2004

    Mükoriisa on kasulik nii taimele kui ka seenele
    Mükoriisa ehk seenjuur on kompleksorgan, mis koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Tal on väga oluline osa taimede mineraaltoitumises.


    Mükoriisa mõiste võttis 1885.

  • Loe edasi...
  •  

    metsade kuivendamine EL 03/2004

    Metsakraave ei tohi raisku lasta
    Kraavitamise kogemus Eestis on pikk, seda on tehtud nii põllu- kui ka metsamaal. Kui keegi väidab, et see on sotsialismiaja pärand ja seetõttu väga halb, siis tuleb tunnistada: arvaja ei tea kuivendusest midagi.


    Põllu- ja heinamaid on kuivendatud ka enne 1940.

  • Loe edasi...

  • Metsakraavidel on ka pahupool
    Ma ei ole nii vana, et võiksin teid õpetada, aga midagi on mu silmad näinud ja kõrvad kuulnud.


    1948. aastal kehtestati Värska kandis kolhoosikord, nagu mujalgi.

  • Loe edasi...

  • Aitame loodusel taastuda
    Järjest enam tõuseb Euroopa riikides päevakorda soov taastada metsade looduslikkus. Vajaduse selleks on tekitanud aastakümneid maksimaalsele puidutoodangule orienteeritud intensiivne metsamajandus, mille tegelik hind hakkab nüüd üha selgemaks saama.
  • Loe edasi...

  • Metsakuivendus Hiiumaa südames
    Mul on mure Hiiumaa metsade ja soode pärast. Kesk-Hiiumaal käivad suuremahulised metsakuivendustööd.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012