Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 03/2004 | SISUKORD
metsade kuivendamine EL 03/2004

Metsakraave ei tohi raisku lasta
Kraavitamise kogemus Eestis on pikk, seda on tehtud nii pllu- kui ka metsamaal. Kui keegi vidab, et see on sotsialismiaja prand ja seetttu vga halb, siis tuleb tunnistada: arvaja ei tea kuivendusest midagi.


Pllu- ja heinamaid on kuivendatud ka enne 1940.

  • Loe edasi...

  • Metsakraavidel on ka pahupool
    Ma ei ole nii vana, et viksin teid petada, aga midagi on mu silmad ninud ja krvad kuulnud.


    1948. aastal kehtestati Vrska kandis kolhoosikord, nagu mujalgi.

  • Loe edasi...

  • Aitame loodusel taastuda
    Jrjest enam tuseb Euroopa riikides pevakorda soov taastada metsade looduslikkus. Vajaduse selleks on tekitanud aastakmneid maksimaalsele puidutoodangule orienteeritud intensiivne metsamajandus, mille tegelik hind hakkab nd ha selgemaks saama.
  • Loe edasi...

  • Metsakuivendus Hiiumaa sdames
    Mul on mure Hiiumaa metsade ja soode prast. Kesk-Hiiumaal kivad suuremahulised metsakuivendustd.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 03/2004

    Forest ditches should be maintained

    Jaan Schults considers it important to maintain drainage systems as an essential part of forestry, not to neglect these as a negative heritage of the Socialist rule. As a matter of fact, forests were drained already in the 19th century.

  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 03/2004

    Loodus usus ja usk looduses
    Loodusel on eri religioonides erisugune kaal: on rhutatud inimese ja looduse htsust, aga ka vrdsustatud looduslikku kurjusega. Samas oleneb looduse sissetoomine religioossesse maailma kindlasti ka sihtrhmast.
  • Loe edasi...
  •  

    reisikiri EL 03/2004

    Madagaskaril, leemurite ja kameeleonide maal
    Madagaskari saar, mis on le kmne korra suurem kui Eesti, kubiseb haruldastest olenditest. Kui tutvud Madagaskaril jrjekordse taime vi loomaga, vid olla juba ette enam-vhem kindel, et mujal seda ei leidu.
  • Loe edasi...
  •  

    euroharuldus Eestis EL 03/2004

    Turbasamblad ja valvik
    Ka need liigid, mis pole praegu veel haruldased, vivad selleks saada, kui me neid hoolimatult kasutame vi nende kasvukohad hvitame.
  • Loe edasi...
  •  

    EL KSIB EL 03/2004

    Kuidas on muutunud okaspuude stressitaluvus?
    Selleaastase riigi teaduspreemia pllumajandusteaduste alal plvisid EPM metsandusliku uurimisinstituudi kofsioloogia osakonna teadlased (vanemteadurid Malle Mandre kollektiivi juht, Katri Ots ja Henn Prn ning teadur Jaan Klseiko) uurimistde tskli eest Metsakossteemi ja okaspuude kofsioloogilised vastusreaktsioonid looduslikele ja antropogeensetele stressitingimustele. Ksitlesime liigisiseseid ja liikidevahelisi vastasmjusid ning looduslike ja inimtekkeliste stressifaktorite toimet biossteemile.
  • Loe edasi...

  • Mida muudaksite praeguses Eesti Looduses?
    Mul pole olnud kalduvust muuta td, mida teevad teised. Las jda igahele oma.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 03/2004

    Hall lepp - kas Eesti metsade tuhkatriinu?
    Lepa valimine aasta puuks ajal, mil valmistume ldlaulupeoks deviisi all Las jda kski mets, mjub muljetavaldavalt. Nii mnegi tsise metsamehe hinges tekitab srane asjade kokkulangevus pisut segadust, sest hoolimata eri aegadel lepale suurt tulevikku ennustanud prohvetite tlustest on hall lepp jnud metsamehele ikkagi umbrohuks.
  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 03/2004

    Metsakraavil on kaks otsa
    Mul on hinge peal mitu ranarritud paika Krvemaal, eriti ks neist. Kunagi laiusid seal raba- ja siirdesoomaastikud madalatest vikevoortest soosaartega: Tartussaare vgev kuusik paistis le soolaama isegi TallinnaTartu maanteele, kuusiku kaitsva mri res elas ja hoidis mbrusel silma peal metsavaht.
  • Loe edasi...
  •  

    TJUHEND EL 03/2004

    Valime endale parima binokli!
    Klab endastmistetavana, et hea binokkel on looduses liikujale hdavajalik abiline. Kuid mida thendab hea binokkel?
  • Loe edasi...

  • Keskkonnasstlikult ehitada ei thenda ainult ko-mkerdamist
    Tavaliselt arvatakse, et keskkonnahoidlik ehitus seisneb peamiselt kohalike looduslike materjalide, niteks savi, puidu ja lgede kasutamises. Tegelikult saab komaju ehitada ka ndisaegsetest materjalidest ja ndisaegse kujundusega.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 03/2004

    Roheline liikumine ei soovi parteistuda
    Peep Mardiste on sndinud 1972. aastal Tartus.
  • Loe edasi...
  •  

    kaitseala EL 03/2004

    Ahja je rgoru maastikukaitseala
    Taevaskojas on kinud vi Suurt Taevaskoda vhemalt pildil ninud peaaegu igaks. Ahja je maastikukaitseala lubab rohkemat: vahelduvaid jevaateid omaprases rgorus, palju eri suuruses taevaskodasid ja paesid, seene- ja marjarohkeid mnnimetsi, kannatlikumatele ka linnuelamusi nii suvel kui ka talvel.
  • Loe edasi...
  •  

    mkoriisa EL 03/2004

    Mkoriisa on kasulik nii taimele kui ka seenele
    Mkoriisa ehk seenjuur on kompleksorgan, mis koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Tal on vga oluline osa taimede mineraaltoitumises.


    Mkoriisa miste vttis 1885.

  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012