Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 04/2004 | SISUKORD
summary EL 04/2004

The bird of the year the white stork

Margus Ots introduces the bird of the year, the white stork. Nowadays the white stork is very common in Estonia; however, it settled here only about 150 years ago.

  • Loe edasi...
  •  

    retsensioon EL 04/2004

    Tlkennetus ehk kohutav lugu sellest, kuidas katoliiklased angerjaid vgistavad
    DR TATJANA SEKSINUANDED IGASUGUSTELE OLENDITELE

    Olivia Judson. Tlkinud Helje Heinoja, toimetanud Klli Suurevlja, konsultant Peeter Vissak.

  • Loe edasi...
  •  

    TJUHEND EL 04/2004

    Teravustamine mitme fookuspunktiga
    Lhivtete ja eriti makrovtete ks peamisi probleeme on sriajast ja ava suurusest tulenev kombinatsioon sgavusteravus. Tahame ju kolmemtmelises maailmas olevat objekti jdvustada hele tasapinnale vimalikult tetruult.
  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 04/2004

    Tasa kaaluda
    Ettekujutus tasakaalust on ks vtmeid, et mista maailma struktuuri ja liikumisvorme. Miste tasakaal toob silme ette vrdsele krgusele rihitud kaalukausid, hel neist kaalupomm ja teisel kuhjake head-paremat.
  • Loe edasi...
  •  

    kaitseala EL 04/2004

    Vardi looduskaitseala
    Enne liitumist Euroopa Liiduga on meil oodata tihedat uute kaitsealade sadu ning muutusi senistes. ks selle aasta esimesi psukesi oli Vardi looduskaitseala, mille kaitse-eeskiri kinnitati 5.
  • Loe edasi...
  •  

    EL KSIB EL 04/2004

    Mida annab optiliste meetodite rakendamine looduslike veekogude uurimisel?
    Eesti teaduspreemia geo- ja bioteaduste valdkonnas plvisin uurimistde tskli eest Mitmekomponendiliste looduslike vete optilised omadused ja veealune valgusvli. Veekogude optiliste omaduste ja veealust valgusvlja kujundavate tegurite tundmine aitab hinnata nende antropogeenset koormust ja koloogilist seisundit.
  • Loe edasi...

  • Kas kevadel rndelt koju naasvad linnud vivad kaasa tuua linnugripi?
    Gripp on maailmas ks enim levinud viirushaigusi, mida pevad nii inimene kui ka eri liiki loomad. Grippi phjustavad viirused kuuluvad sugukonda Orthomyxoviridae, antigeensete omaduste alusel eristatakse kolme tpi: A, B ja C.
  • Loe edasi...
  •  

    artiklid EL 04/2004

    Aasta lind valge-toonekurg
    Valge-toonekurg on meil tavaline kodulhedane lind, ometi on ta siin uustulnukas: saabunud poolteist sajandit tagasi. Ta polegi veel judnud asustada htlaselt kogu Eestit ning meile jvad tema teadaolevad phjapoolseimad pesad.
  • Loe edasi...

  • Kunstniku viga upitas aasta lindu
    Eesti Post andis 6. aprillil vlja jrjekorras juba neljanda aasta linnu margi, mis plvis enneolematu avalikkuse thelepanu.
  • Loe edasi...

  • Koostame Eesti haudelindude uue levikuatlase!
    Eesti seni ainuke linnuatlas ilmus ksteist aastat tagasi, kuid selle andmed koguti mrksa varem: 19771982. Vahepeal on muutunud nii Eesti maastik kui ka linnustiku koosseis ning vajadus koostada uus atlas on ilmne.
  • Loe edasi...

  • Riigikontroll hoiab jkreostusel silma peal
    Fosforiidisdade aegadest saati on halb keskkonnaseisund, tekkiva ja eriti jva reostuse probleem paljusid inimesi otseselt mjutanud. Oleme aastate vltel kuulnud sttivast kaevuveest ja klbmatust kraaniveest, ent viksemad ja vhem silmatorkavad reostusobjektid on samuti endiselt Eestimaa pinnal.
  • Loe edasi...

  • Kauge klaline guaraana
    Peale klassikaliste ergutite on viimastel aastatel turule tunginud veel ks eksootiline loodustoode guaraana. Meil vib seda osta tablettidena, kapslitena, taimsete teesegudena vi manustada teatud energiajookide koostises.
  • Loe edasi...
  •  

    in memoriam EL 04/2004

    Kotkapuu murdumine
    Einar Tammur

    9. oktoober 19604.

  • Loe edasi...

  • Eesti vanim hdrobioloog
    ilme Tlp

    5. juuli 1913 5.

  • Loe edasi...
  •  

    PANIN THELE EL 04/2004

    Tatra allikasoo varjus psinud haruldustemaa
    Juba paarikmne meetri kaugusel maanteetammist avaneb hoopis isesugune maailm: tundub, nagu oleksid sattunud Viidume allikasoosse, kuigi tegelikult asud vaid 15 kilomeetri kaugusel Tartust.

    Tatra allikasoo on vike lapike maad Luna-Tartumaal, kus kasvab hulk kaitsealuseid taimeliike. Ent mitte ksnes haruldased taimed ei tee seda paika eriliseks.

  • Loe edasi...

  • Huvitav orhideeleid: kannel-viiul
    16. juunil 2003 pildistasin kpalisi Kuressaare lhedal Loode tammikus.
  • Loe edasi...
  •  

    reisikiri EL 04/2004

    Maailma liigirikkuse keskmes Kesk-Ameerikas
    Ligi 70 aastat tagasi kirjutas maailmakuulus loodusuurija Nikolai Vavilov [4]: .. iga looduseuurija peab kordki olema troopikas, et tunnetada elu tormilist arengut, et tunda looma- ja taimeriigi kogu vrvigammat, et mista keerukaid suhteid elava ja elutu vahel epiftidest parasiitideni, et taibata elu loovat judu.
  • Loe edasi...
  •  

    euroharuldus EL 04/2004

    Rabakonn
    Kuigi rabakonn on meil sna tavaline loomake, peame tedagi kaitsma, sest mujal Euroopas on tema elupaigad enamasti hvitatud.


    Rabakonn (Rana arvalis) on sna vike (umbes kaheksa sentimeetri pikkune), terava ninamiku ning valkja khuga konn, kelle heaks eristustunnuseks peetakse veel suurt ja tugevat piakbrukest tagajala esimesel varbal. Teda vib sna kergesti segi ajada rohukonnaga [1], ent see on rabakonnast suurem, mara ninamiku, kirju khu ning vikese piakbrukesega [2].

  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 04/2004

    Lepajuurte seened
    Lepp on smbioosis nii kiirikbakterite kui ka arbuskulaar- ja ektomkoriissete seentega: mkoriisa aitab tal omastada fosforit ning kaitseb haigustekitajate eest. Lepp valib vga oma ektomkoriisaseentest partnereid ning need seened on ka ise tugevalt lepaomased.


    Kikide taimede juuri asustavad paljud seeneliigid, olgu nad siis head vi halvad manulised [6].

  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 04/2004

    Ettevaatust hus on ietolmu!
    Maret Saar on sndinud 1946. aastal Tabiveres.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012