Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2004/06 | SISUKORD
toimetaja veerg EL 2004/06

Saaremaa niitude kastesed süled
Minus kui läbi ja lõhki mandriinimeses on saared alati elevust tekitanud. Juba praamiga üle mere sõit pakub omajagu romantikat.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 2004/06

    Saaremaa taimestiku omapära on säilinud
    Mari Reitalu (1941) on sündinud Sandimetsa külas Vao vallas. Lõpetas 1964 bioloogina Tartu ülikooli ja siirdus Viidumäe looduskaitseala direktoriks.
  • Loe edasi...
  •  

    matkarada EL 2004/06

    Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa
    Kultuurihuvilisi rõõmustavad Saare maakonnas nii vanad tuttavad kohad kui ka avastatud uued vaatenurgad. Sedapuhku juhatame rändaja seni vähem tuntud paikadesse merekultuuri- ja militaarmaastike vallas.
  • Loe edasi...
  •  

    EL KÜSIB EL 2004/06

    Millal saab Saaremaa püsiühenduse ja kuidas see võiks mõjutada keskkonda?
    Püsiühenduse rajamisest üle Suure väina mandrilt Muhumaale hakati rääkima varsti pärast Väikese väina tammi valmimist 1896. aastal.
  • Loe edasi...

  • Milline on Saaremaa niitude ja karjamaade tulevik?
    Reliktsed põlised heina- ja karjamaad on osa maaelu loomulikest tavadest. Üksikud memmed ja taadid, kes ei vaja maa traditsiooniliseks hooldamiseks rahavägeva abi.
  • Loe edasi...
  •  

    PANIN TÄHELE EL 2004/06

    Kus kasvab Saaremaal kõige rohkem käpalisi?
    Mu Lääne-Saaremaal asuva suvekodu jalgrada on palistatud silmatorkavalt paljude orhideedega: umbes 6 x 100 ruutmeetrisel alal kasvab 13 liiki käpalisi. See on üle kolmandiku 36-st Eestis õitsevast orhideest.
  • Loe edasi...
  •  

    euroopa haruldus Eestis EL 2004/06

    Saaremaa robirohi
    See taim pakub meile huvi kui Eesti endeemne liik, mis kasvab ainult Saaremaal. Sellest siis ka tema liiginimetus.
  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 2004/06

    Saarlane süvasadama ja puisniitude vahel
    Saarlase ja looduse omavahelisi suhteid jälgides peame arvestama, et saare elanik on pidevalt valikute ees. Kõik uus tundub ahvatlev, tähelepanu ja kasu toov, kuid ühtlasi julget otsustavust ja tegusid ootav.
  • Loe edasi...
  •  

    saaremaa EL 2004/06

    Meretaguse maa maagia ja isepäine rahvas
    Kirjutan Saaremaa, aga mõte hüppab Kaali kraatrisse, ja jälle painab mind küsimus: kes oli see müütiline vaarao, kelle ristisõdijad Läti Henriku andmeil 1227. aastal Saaremaal jää alla uputasid?
  • Loe edasi...

  • Kadakate pärusmaa
    Oma kodusaare loodusolusid on saarlased kirjeldanud üsna tabavalt laulusalmis: “Seal Saaremaal ei kasva muud, kui kadakad ja männipuud ..”. Saaremaa õhukesed paepealsed mullad ei võimalda künda ja külvata igas ettejuhtuvas paigas: varakevadiste külmakohrutuste ja suvise põua tõttu ei anna kerge muld head saaki.
  • Loe edasi...

  • Vilsandi väikesaared pole veel valmis
    Eesti on geoloogiliselt üsna põhjalikult uuritud piirkond. Nii saartel kui ka mandriosas asuvaid paljandeid on uuritud juba üle saja viiekümne aasta.
  • Loe edasi...

  • Saaremaal toovad lapsi sookured
    Eesti linnukaitse alguseks peetakse Vaikade kaitse alla võtmist 1910. aastal.
  • Loe edasi...

  • Alma Toom, looduskirjanik Vilsandilt
    Alma Toomi raamat “Vilsandi linnuriik” on esimesi algupäraseid ilukirjanduslike taotlustega loodusraamatuid Eestis.


    Eesti looduskirjanduse varasemat ajalugu võime mõõta ligi pooleteise sajandiga. Loodust kirjeldavaid lugusid ja lugemispalu ilmus kooliõpikutes ja kalendrikirjanduses juba 19.

  • Loe edasi...

  • Saaremaa looduses on, mida vaadata ja hoida
    Kui räägitakse Saaremaa loodusest, siis mõeldakse eeskätt ilusatele rannamaastikele, poolsaartest liigestatud linnurikastele lahtedele, väikestele laidudele, kadastikele. Järgmisena tulevad meelde paesed pangad, liivaluited ja Kaali meteoriidikraater, sügavama loodushuviga inimestele loomulikult ka liigirikas ja sageli värvikirev taimestik.
  • Loe edasi...

  • Saaremaad ja Gotlandi ühendav klindivöönd
    Eestimaa sümbol on paekivi. Siinne paene maapõu avaneb kõige selgemalt mererandu palistavates uhketes kaldajärsakutes – rahvasuus pankrannikul või paekaldal.
  • Loe edasi...

  • Seeneriik Saaremaal
    See, mida Saaremaa seen arvab saarlasest ja seeneuurijast, jääb vist saladuseks. Vastupidisest on meil mingi arusaam olemas.


    Saarlase suhtumine seentesse kui söögilisasse on varasematel aegadel olnud üsna tagasihoidlik.

  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012