Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2004/09 | SISUKORD
Aasta puu EL 2004/09

"Lepaseen" ja leppade tegelikud kaaslased
Seeneliste autod vuravad Eestimaa rohketest lepikutest enamasti mda, sest hid sgiseeni sealt saada ei loodeta. Ent loodusesber leiab lepametsast peaaegu aasta ringi midagi huvitavat ja isegi llatusi muu hulgas ka leivakrvast koguni sdatalvisel ajal.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2004/09

    Kige pisemate veeloomade sdikas uurija
    23. detsember 19159.
  • Loe edasi...

  • Taimekaitse grand old lady
    Leida Leivategija
    12. september 191826.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2004/09

    Fotoaparaadiga piksenooli pdma
    Kui elektrivalgus kustub ja kostab hirmu tekitavat kminat, ent teadaolevalt pole lhikonnas lahingutegevust, on saabunud hea vimalus panna end proovile, pildistades ikest.
  • Loe edasi...
  •  

    Reisikiri EL 2004/09

    Kes kardab Finn MacCooli
    ... Ninud siis Benandonner ktkis pikutavat lapsukest ja melnud, et kui juba tita on nii suur, siis kui pirakas peab veel Finn ise olema.
  • Loe edasi...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2004/09

    Kivisisalik
    Pikesepaistelistel septembripevadel vib hea nne korral nha mnes liivakarjris, luitemnniku lagendikul vi vanal sjavepolgoonil kivisisalikku. See liik on Eestis oma levila phjapiiril, niisiis sna haruldane ning hajusalt levinud.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2004/09

    Mida kujutab endast prandkoosluste kaitse hingu (PK) rohumaade andmebaas?
    Prandkoosluste kaitse hingu rohumaade andmebaas sisaldab infot Eesti poollooduslike rohumaade ehk prandkoosluste kohta, hlmates pisut ka kultuurrohumaid ning endisi niite, mis praeguseks on metsa kasvanud.
  • Loe edasi...

  • Kas Eestis on vaja mullakaitseseadust?
    Mullakaitseseadust Eestis paraku pole. Seda hakati keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostama kll juba mitme aasta eest, kuid esialgu ei ole jutud seadust vastu vtta.
  • Loe edasi...
  •  

    kaitsealad EL 2004/09

    Ntsi-Vlla looduskaitseala
    Sellesse vga mitmekesise looduse ja rikka elustikuga alale on oodatud erilise loodushuviga inimesed, sest matkarajatisi seal pole ega ole ka kavandatud: igaks peab ise toime tulema.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2004/09

    Eluring kib mulla kaudu
    Suvi on jlle kuidagi mrkamatult mda linud. Aga see-eest tuleb sgis oma kaunite vrvide ja mnusa lhnaga.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2004/09

    Stkapere korstnas
    Elame Pidla jrvistusse kuuluva Rbijrve (pindala 6,8 ha) res. Et jrv ilmutab kinnikasvamise mrke (kohati vib paadiphi juba vesikarikaisse takerduda), on ta toidukllane elupaik veelindudele.
  • Loe edasi...
  •  

    Essee EL 2004/09

    Eetika ebaloomulikkus
    Evolutsioonilises pshholoogias ksitletakse inimloomust mehhanismide kogumina, mis on loomuliku valiku teel edasi kandunud seetttu, et need ssteemid on lahendanud kohastumisel tekkinud probleeme. Neid mehhanisme aktiveerivad keskkonna stiimulid, tagajrjeks on teatav kitumine.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2004/09

    Muld on vaese mehe vihmamets
    Mari Ivask (1951) on sndinud Vigalas. Lpetas 1974.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2004/09

    Vesilobeelia igatsus
    See oli aastakmneid tagasi, kui minu rnnuteele jid Tnavjrve kaldavees kiikuvad erkroheliste vartega vesilobeeliad. See oli juhuslik kohtumine, kuid nende kaunitaride vbelev ja stult avali olek leidsid koha minu sdames.
  • Loe edasi...
  •  

    artikel EL 2004/09

    Suurte puude vikesed abilised

    Paljudele meeldib korjata metsas puravikke, riisikaid, pilvikuid ning teisi seeni, kuid vhesed on huvi tundnud, mis toimub maa sees. Ja kui mni uudishimulikum ongi ritanud viljakeha alt veidi pulga vi npuga maad sonkida, pole ta sealt leidnud muud, kui mne puujuure.

  • Loe edasi...

  • Kastani hrgud annid
    Sgisel langeb linnaparkides vi -tnavatel jalutaja pilk sageli mahapudenenud kastanimunadele. Ehkki viljad on vlimuselt ahvatlevad, klbavad nad peamiselt lastele mngimiseks vi loodusraviks: meil kasvavate hobukastanite annid pole inimesele sdavad.
  • Loe edasi...

  • Kevad hallpsk-pttidega
    Esimesed pikesekiired tungisid lbi tiheda udu. Veel valitses pakane, mis oli ehtinud kogu taimestiku valge karraga.
  • Loe edasi...

  • Sada aastat Karl Hommiku snnist
    ks Eesti tuntumaid hdrolooge ja tunnustatud maaparandusteadlane Karl Hommik sndis 1904. aasta septembrikuu kaheksandal peval Harjumaal Kuivaje vallas Kurena klas.

  • Loe edasi...

  • Omaprane karstiala kuusemetsas
    Karstivormid on levinud eesktt Phja-Eestis ja Lne-Eesti saartel. Rapla-Ingliste-Juuru maanteest ligikaudu poolteist kilomeetrit luna poole jb Pae karstiala, mis on tuntud eelkige oma karride poolest.
  • Loe edasi...

  • Mullakaitsest ei saa le ega mber
    Ei mullast sul olegi enam suurt lugu,
    kui kndima pid parkettide pl,
    sl ununeb loodus ja loomise lugu
    ja krvadest kustub sul pldude hl.

    (Hando Runnel, 1976)

  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012