Eesti Looduse fotovõistlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 07-08/2002 | SISUKORD
TOIMETAJA VEERG EL 07-08/2002

Paisutajate pahandused

Seekordse numbri lugudest põhjustab vastakaid arvamusi hinnang kahe kange paisuehitaja, kopra ja inimese tegevusele. Näiliselt sarnased ehitused, aga risti vastupidised arvamused: kobrast kiputakse pidama metsa- ja põllumeeste põhivaenlaseks, hüdroenergeetikuid meil aga ökoloogilise mõtlemise eesrindlasteks.

  • Loe lähemalt...
  •  

    reisikiri EL 07-08/2002

    Kõrbevõlu kütkeis
    Kuiv kõrbeline ala Põhja-Ameerikas Kaljumäestiku ja Sierra Nevada mäestiku vahel hõlmab ligi kümnendiku Ameerika Ühendriikide territooriumist. Punakatel liivaväljadel võitlevad ellujäämise eest nii tääkliiliad, viigikaktused kui ka kümned teised veidrailmelised kõrbetaimed.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kaitsealad EL 07-08/2002

    Tahkuna looduskaitseala
    Hiiumaa põhjaosas Tahkuna poolsaarel paikneva looduskaitseala suurim väärtus on tema laialdased loodusmetsad. Aga seal on ka huvitavaid rannaluiteid, kinnikasvavaid järvi ning eri liiki kaitsealuseid taimi ja loomi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    ARTIKLID EL 07-08/2002

    Kohus kopra üle
    Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi.
  • Loe lähemalt...

  • Hüdroenergia ulatuslik kasutamine ohustab meie loodust
    Viimastel aastatel on meie vooluveekogudel taastatud kunagisi paisjärvi või rajatud uusi. Eesmärgid on ahvatlevad: odav elektrienergia, töötav vesiveski või lihtsalt silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine.
  • Loe lähemalt...

  • Taimeseksi uurimise vaevaline tee
    Kaunid õied on aegade vältel olnud inimeste süütud abilised, kelle sütitatud tugevatest tunnetest läbi lillede peenetundeliselt mõista anti. Ainuüksi mõtet, et ilusate lillede endi puhul võiks rääkida sugulisest paljunemisest, on sajandeid peetud ebasündsaks.
  • Loe lähemalt...

  • Liiva-Putla männik Saaremaal on kui loodud seenekaitsealaks
    Euroopa seenekaitse nõukogu on teinud ettepaneku võtta Berni konventsiooni lisasse teiste elusolendite kõrvale ka 33 Euroopas erilist kaitset vajavat seeneliiki. Neist 14 kasvab ka Eestis.
  • Loe lähemalt...

  • Soopuuriga Peipsil
    Eelmises ajakirjanumbris oli juttu Peipsi järve nõo geoloogilisest ehitusest ning ühtlasi akustilisest pidevsondeerimisest. Selleks, et helilainete leviku alusel tuletada järve arengulugu, on vaja üksjagu kujutlusvõimet.
  • Loe lähemalt...

  • Kuulsaim Peipsi uurija - Karl Ernst von Baer
    Hiljuti möödus 150 aastat Peipsi teadusliku uurimise algusest, mille algataja oli mitmekülgne loodusteadlane Karl Ernst von Baer (1792–1876). Viis Baeri kalanduslikku ekspeditsiooni Peipsile ja Läänemerele (1851–1852) panid aluse kalabioloogilistele uurimustele Venemaal ning tähendasid ka esimeste looduskaitsemeetmete kasutuselevõttu Vene impeeriumis.
  • Loe lähemalt...

  • Quo vadis, vana paber?
    Vanapaberi ehk makulatuuriga seostub paljudel esimesena ilmselt kooliaegne ÜKT ehk ühiskonnakasulik töö, mille põhisisu oli vanapaberi võistukogumine. Innukas paberikogumine aitas sageli ka käitumishinnet parandada.
  • Loe lähemalt...

  • Säästev tarbimine ei tähenda koonerdamist
    Vale on arusaam, et säästmine nõuab üksnes vähemat tarbimist. Pigem tähendab see tõhusamat tarbimist ning üksiti paremat elukvaliteeti: et saaksime rahuldada eelkõige oma põhivajadused ning samas olla kindlad, et tooted ei sisalda mürgiseid aineid ega ole valmistatud loodusvarasid raisates.
  • Loe lähemalt...

  • Kaali ja Kõpu, kivid ja klint - tavalised Eestis, unikaalsed Euroopas
    Eesti geoloogid on viimasel ajal innukalt püüdnud välja selgitada neid Eesti tähelepanuväärseid geoloogilisi loodusmälestisi ehk geotoope, mis võiksid esindada Eestit Euroopa geotoopide kaitse kontekstis. Tehtud valik – 25 geotoopi – iseloomustab eelkõige neid mälestisi, mida Eesti geoloogid ja loodusesõbrad on aegade jooksul väärtuslikuks pidanud.
  • Loe lähemalt...

  • Mitmed kahepaiksed Eestis hävimisohus
    Maikuu algul kolmandat aastat peetud kahepaiksete seminarlaagris osalesid herpetoloogid Eestist, Taanist, Poolast, Saksamaalt, Sloveeniast, Ukrainast, Lätist ja Valgevenest. 8.–11.
  • Loe lähemalt...
  •  

    ESSEE EL 07-08/2002

    Mitte vabadus, vaid maa-arm

    Kaarna hommikune tervitus. Koprasaba laksatus.

  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 07-08/2002

    Vaata ja imetle, mida loodus on välja mõelnud
    Edgar Valter on sündinud 21. septembril 1929 Tallinnas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TÖÖJUHENDID EL 07-08/2002

    Tigu kahvli otsas
    Tigu seostavad inimesed esmahetkel aegluse ja laiskusega. Aafrika ja Aasia vanades kultuurides oli ta aga hoopis viljakuse sümbol: teo spiraalselt keerduvas kojas nähti igipõlist järjepidevust.
  • Loe lähemalt...

  • Sõnniku-ussid köögilaual
    Mida teha kohvipaksuga või mädanema läinud puuviljadega? Linnainimene viskab need loomulikult WC-potti ja tõmbab vee peale.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet