Eesti Looduse fotovõistlus
2005/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2005/1 | SISUKORD
Artiklid EL 2005/1

Haab, põlatud ja hinnatud metsapuu
Haab on meil tavaline ja tuntud. Tavaline küll, aga tuntuse üle võib vaielda: peale selle, et ta lehed värisevad ja et ta kipub jalal seistes mädanema, on tema kohta ajapikku kogunenud ka teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka väärtuslikuks metsapuuks.
  • Loe lähemalt...

  • Seenega seene vastu
    Juurepess on meie (ja mitte ainult meie) metsade kõige ohtlikum haigustekitaja, kes igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid, veel enamatel aga pidurdab kasvu. Tõhusaim vahend selle pahe vastu on bioregulaatorina toimiv preparaat Rotstop, mis põhineb teisel meilgi kasvaval seeneliigil – suurel korbikul.
  • Loe lähemalt...

  • Soojenev kliima võib põhjustada kliimajahenemist
    Viimasel ajal on mõned kliima modelleerijad välja pakkunud esialgu uskumatu tulevikustsenaariumi: kliimasoojenemise tõttu sulab polaaralade liustik ja ookeani lisanduv magevesi tingib maakera kliima jahenemise. Kuidas selle järelduseni on jõutud ja kuivõrd peitub selles tõde?
  • Loe lähemalt...

  • Põlevkivimaa rabad kasvavad metsa
    Kes poleks kuulnud, et elektrijaamadest õhku paiskuvate heitmete tõttu pole õhu kvaliteet Kirde-Eesti põlevkivitööstuse piirkonnas kiita. Aastat viisteist-kakskümmend tagasi oli see kohati lausa terviseohtlik.
  • Loe lähemalt...

  • Algsetest skeemidest nüüdisaegsete navigatsioonikaartideni
    Eesti merealade mõõdistamisel ja kaardistamisel on küllaltki pikk ajalugu ning valgeid laike meil peaaegu ei ole.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2005/1

    he Antarctic for Estonia.

    Marju Erit looks at management of seminatural communities at the Silma Nature Protection Area.


    Fungi against fungi

    Märt Hanso and Tiia Drenkhan introduce the fungus Phlebiopsis gigantea, which is effectively used to fight Heterobasidion, a fungus that causes infection on hundreds of thousands of trees every year. Rotstop, a biological formulation based on Phlebiopsis gigantea that grows also in our forests, has proved to be the most efficient biological method of control.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2005/1

    Suured karbid väikeste haardes
    Leidsin 23. oktoobril Peipsi järve ääres Kodaveres veepiiril hulga järvekarpe mis olid ümbritsetud pisikestest karpidest.
  • Loe lähemalt...

  • Kokkukasvanud haavad
    Need puud kasvavad Hiiumaal Ristivälja külas, Käina–Kolga–Ristivälja maantee 6,8 kilomeetril, 200 meetri kaugusel Kärdla–Käina maanteest. Nad kasvavad tee maa-alal ja tuleks kaitse alla võtta, sest muidu võidakse nad liiklusohutuse tagamise ettekäändel lihtsalt maha raiuda.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2005/1

    Eesti mees maailma looduskaitsemoe loojate seas
    Kalev Sepp (1961) on sündinud Tallinnas. Lõpetas Nõmme gümnaasiumi (tolleaegse Tallinna X keskkooli) 1979 ning Tartu ülikooli 1984 biogeograafina.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2005/1

    Kauguste kutse
    Inimene on juba kord selline: kodus igatseb ta kaugustesse, kaugel olles kodu järele. Nende kahe igatsuse vahele kiilub aga aeg tihti nii halastamatuna tunduvat reaalsust, mis sageli ähmastab piirjooned kujutletava ning tõelisuse vahel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Essee EL 2005/1

    Must ja valge
    Sain just kolmekümneaastaseks. Kas seda on vähe või palju?
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2005/1

    Miks on Eestile tarvis Antarktika uurimisjaama?
    Hoolimata hiljutistest kliima soojenemise ilmingutest oleme sündinud elama ja tegutsema põhjamaal, mille looduskeskkond on kujunenud suuresti polaaroludes. Näiteks on vorminud Skandinaavia jääkilp ja selle sulavesi meie maastikke ning praegusajal toimuvad sama laadi protsessid Antarktise rannikul.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas edeneb poollooduslike koosluste kaitse Silma looduskaitsealal?
    Silma looduskaitseala kõige väärtuslikumad maismaakooslused ongi poollooduslikud. Valdavalt on need endisaegsed rannaniidud, mis on tänapäevaks hooletusse jäetud ja rohkem või vähem roostikku kasvanud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2005/1

    Lastelastele mõeldes
    “Hoida tuleb mitte metsa, vaid metsa juurdekasvu. Tuleb hoolitseda selle eest, et mets kasvaks hästi ja saaks õigel ajal maha raiutud.”
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2005/1

    Jalutuskäik saladusliku Naissaare lõunarajal
    Naissaar on Tallinna vahetu naaber: nii mõnegi välismaalase arvates peaks see olema vähemalt Tallinna, Suurupi, Kakumäe ja Viimsi rahvale tuttav nagu oma kodu…
  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2005/1

    Lõhe – ihaldatud ja ohustatud kala
    Eestlased on ajast-aega olnud rannarahvas, teeninud elatist kalapüügiga. Sügisel võrku nõutama minnes või spinningut loopides tuksub rinnus soov saada lõhet, seda suurt ja tugevat, kahtlemata ihaldatuimat kala siinsetes vetes.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2005/1

    Peetri jõe maastikukaitseala
    Möödunud aasta maikuus jõustus uus looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 53, 373), mille alusel nüüd oma looduse kaitset korraldame. Muudatustest tingituna takerdus kaitsekorra nüüdisajastamine üsna paljudel kaitsealadel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet