Eesti Looduse fotov�istlus
2005/2



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL KÜSIB EL 2005/2
Kas Eestis on GMO-vabadel tsoonidel tulevikku?

Jah, kindlasti peaks ka Eestis algatama GMO-vabade tsoonide liikumise. GMO-de keskkonnariskide analüüsi kriteeriumid ja vastutus on õigusaktides paika panemata ning põllumajandusliku tava-, mahe- ja GM-kultuuride kooskasvatamise reegleid pole hoopiski. GMO-de kasvatamisest oleks mõistlik hoiduda, kuna selle tagajärjed keskkonnale, põllumeestele ja tarbijatele on üsna ettearvamatud, probleeme aga palju.

Eestis pole intensiivpõllumajandusel perspektiivi, kuna näiteks Poola-suuruse riigiga ei suudaks Eesti kunagi konkureerida. Eesti kaubamärk on puhas loodus, koos selle juurde kuuluva keskkonnasäästliku mahepõllumajanduse ja bioloogilise mitmekesisusega. Mahepõllumajandus võiks olla konkurentsivõimeline ka Euroopa turul, seega on äärmiselt lühinägelik tõkestada seda teed praegu GMO-de lubamisega.

Nagu näitavad USA kogemused, ei korja kord turule lastud GMO-d sealt enam kokku: Aventise (praegu Bayer) StarLink’i maisi on püütud turult välja saada juba neli aastat. See on läinud maksma üle miljardi USA dollari, kuid endiselt leitakse saastunud maisi. Kusjuures mais on saastumise tuvastamiseks võrdlemisi lihtne kultuur, erinevalt näiteks rapsist.

GMO-vabade piirkondade praktika on Euroopas juba laialt levinud. Kuigi de facto on moratoorium EL-is lõppenud ja esimesed GM-maisi sordidki lubatud, on vastuseis ikka tugev ja seadusandlus äärmiselt kehv. Seetõttu on hakanud levima alt-üles initsiatiiv, kus talupidajad või poliitikud kuulutavad ise oma elukeskkonna GMO-vabaks. Suure eeltöö on teinud ära ka keskkonnakaitsjad ja tarbijakaitse organisatsioonid.

Skeemid võivad riigiti erineda. Palju oleneb riikide seadustest ja meelsusest. Enamasti on GMO-vabade tsoonide loojad kas talunikud ise või kohalikud omavalitsused. Talunikke hirmutab GMO-de lubamine, kuna ei ole selge, kes vastutab, kui nende GMO-vaba toodang juhuslikult saastub, kes kannab sellega seotud kulud, kui palju lisakulusid nõuab nendelt oma toodangu muundtaimedevabana hoidmine jm. Samas ei ole siiani ühest vastust küsimusele, kas talunikud saavad GM-kultuuride kasvatamisest ka mingit reaalset kasu. Seevastu hoiatab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee oma 2004. aasta detsembris ilmunud arvamuses paljude probleemide eest.

Praeguse seisuga on Euroopa Liidus kokku üle saja regiooni ja üle 3500 ala kuulutanud end GMO-vabaks.



Nastja Pertðjonok
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012