Eesti Looduse fotov�istlus
2005/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/2
Sgem linaseemneid!

Peakirjas toodud leskutsele vivad paljud juba vastatagi jaatavalt. Nende hulka kuuluvad nii linaseemnetega kirjatud leibade ja kuklite tavatarbijad kui ka tervislikult toitujad, kes teadlikult kasutavad klmpressitud linali.

Linataimega seostub enamikul inimestest kohe linakiud ja linane riie. Lina hakati kasvatama juba aastatuhandete eest, seda taime peetakse heks vanimaks kultuurtaimeks ldse. Meil Eestis teatakse ja kasvatatakse rohkem kiulina, vhem lilina. Viimase nimetuski reedab otstarvet: seda viljeldakse lirikaste seemnete prast. Kiulinaga vrreldes on tema vars lhem ja rohkem harunenud.

Lina seemned paiknevad kupardes. Saak koristatakse siis, kui seemned on valminud. Prast kupardest eemaldamist neid veel kuivatatakse, kuni seemnete niiskusesisaldus ei leta 10%. Vlimuselt on linaseemned lausa iludused: pruunikad, kujult ovaalsed vi pikergused, veidi lamendunud ja hest otsast teravamad, pind likiv ja sile.

Kuid seemnete teline aare peitub nende biokeemilises koostises, tpsemalt li-, valgu- ja limaainete rikkuses. Eelkige peaks rhutama rohket lisisaldust, seda enam, et selles lis on palju polkllastumata rasvhappeid. Et need rasvhapped kuuluvad niinimetatud oomega-rasvhapete hulka, siis on mistetav, miks nii linaseemned kui ka neist pressitud li on plvinud rohket thelepanu tervislikku toitumist soovitavates kirjatdes. likllus suurendab ka seemnete kalorsust: sajagrammine ports annab peaaegu pool tuhat kilokalorit.

Peale li on linaseemnetes arvestataval hulgal ka seeduvaid ssivesikuid ja valke. Veel ks seemnete firmatunnus on kiudainete kllus: need vtavad enda alla peaaegu neljandiku seemnete massist. Tasub teada, et linaseemnetes on nii lahustumatuid kui ka vesilahustuvaid kiudaineid. Vitamiinidest leidub rohkelt vitamiini E eri vorme ning teatud kogustes ka B-rhma kuuluvaid. Mineraalhenditest on seemnetes palju nii kaaliumi-, magneesiumi- kui ka kaltsiumihendeid ja taime kohta veel ebatavaliselt palju naatriumi. Mikroelementidest sisaldab lina rauda, mangaani, seleeni, vaske ja tsinki.

Ehkki linaseemnete puhul antakse nitajad klassikaliselt 100 grammi kohta, pole kasulik neid korraga palju sa, seda mitmel phjusel. Tundlikuma seedekulglaga inimestel vib suur seemnekogus koos ohtralt pruugitud vedelikuga phjustada lausa khulahtisust. Samuti tasub teada, et kui sa linaseemneid suurtes kogustes, tekib organismis ohtlikul mral mrgist hdrotsaanhapet. Nii et le kahe supilusikatie seemneid pevas ei maksa sa.


Linaseemne parim osa on li. See saadakse ktte seemneid purustades ja pressides (nii klm- kui ka kuumttlusel). Vrtuslikuma li annab loomulikult klmmenetlus. Seda, mis pressimisel jrele jb, nn. linakooki, kasutatakse valgurikka loomasdana.

Juba ammustest aegadest on teada linali erilised keemilised omadused: kuivab hsti ja moodustab pinnale vastupidava kelme. Siit ka phjendus, miks linali on sajandeid kasutatud vrnitsa ning kunstnikele meelepraste livrvide tootmisel. Tnapeval on paljud vrvivalmistajad prdunud tagasi linalil phinevate toodete juurde. Ehkki hinnalt on need kallimad ja kuivamisaeg uuemate vrvidega vrreldes tunduvalt pikem, ei tekita linalivrvid allergilistel inimestel litundlikkust. Linali kasutatakse ka tervislike seepide ja ampoonide tootmisel.

Linali saladus on tegelikult lihtne: ikka need erisugused kllastumata rasvhapped. Oluline on see, et linalis leidub ohtralt kahte inimorganismile hdavajalikku rasvhapet: alfalinoleen- ja linoolhapet. Neid rasvhappeid peetakse inimesele asendamatuteks, mis thendab, et inimene peab neid toiduga tingimata saama. Asendamatutel rasvhapetel on meie organismis mitu lesannet: nad tagavad rakumembraanide hireteta talitluse, nendest lhtub paljude bioaktiivsete ainete sntees, neid on vaja selleks, et ainevahetus kulgeks hireteta jne.

Kogu ksimus seisneb vaid selles, kuidas seda vrtuslikku li inimesele vastuvetaval moel ja piisavas koguses pakkuda. Kige lihtsam oleks loomulikult linaseemneid sa. Peale vrtuslike rasvhapete saaks sja mrkimisvrselt valke ja seeduvaid ssivesikuid. Paraku tekib linaseemneid ses pisut ebameeldiv maitseaisting: seemnete katkinrimisel jb suhu midagi limast ja libedat. Tasub teada sedagi, et seedekulglas imavad nii terved linaseemned kui ka purustatud seemnemass vett ning paisuvad. Seetttu tekib tiskhutunne.

Toitudele on linaseemneid lisatud ammustest aegadest. Nii kpsetati juba Rooma leegionridele erilist linaseemneleiba, mida nad sjakikudel sid, et koguda judu ning vastupidavust. Keskaegses slaavi kgis rikastati paastuaja roogasid nii linaseemnete kui ka linaliga, mida kombineeriti herne ning kapsaga. Lhis-Ida piirkonnas seevastu on juba sajandeid tuntud rooga, mis valmib keedetud ubadest, linaseemnetest, kslaugust, sidrunimahlast ja oliivilist.


Linalisand tnapeva toitudes. Ndisajalgi ptakse inimestele linaseemneid sta, lisades neid kikvimalikele kpsetistele: seemneleibadele, soolastele kpsistele ja kuklitele. Seemnetega kirjatud toode ahvatleb kauni vlimusega, kuid suur osa seemnetest jb smisel purustamata, lbideski sellisel kujul seedekulgla. Terveid vi idandatud linaseemneid lisatakse ka mslidele, helbesegudele ja isegi putrudesse.

Seemnes leiduvate toitainete omastamise seisukohalt on sjale kasulikumad need tooted, millesse pannakse seemneid purustatult. Purustatud linaseemnemassi lisatakse kpsetistesse, samuti kastmetele, pirukatidistele, vileivamretele, suppidele, pajaroogadele jne. Veel ks soodne vimalus saada linaseemnetest asendamatuid rasvhappeid on tarbida linaseemneli: klmpressitud linaseemneli kasutataksegi aasta-aastalt rohkem. Seda sobib lisada salatitele ja klmadele kastmetele. Parem maitse saadakse, kombineerides linali niteks erisuguste mikrobioloogiliste dikatega.

Et linaseemneli sisaldab ohtralt kllastumata rasvhappeid, siis ei ole hea seda kuumutada. Meeles peab pidama sedagi, et huhapniku vaba juurdeps, soojus ja valgus on kolm linaseemneli kige suuremat vaenlast: phjustavad selle kiiret rsumist. Veel ks vimalus on lisada linaseemneli erisugustele toodetele, niteks margariinidele ja mrderasvadele.


Linaseemnetel on ka ravitoime. Neis vikestes pruunides varakambrites peitub mitmeid tervistava mjuga aineid. Ka linaseemnete raviomadusi on inimkond teadnud juba aastatuhandeid. Niteks arstiteaduse isa Hippokrates soovitas nende abil leevendada seedekulgla hdasid. Seevastu Karl Suur lausa kohustas oma alamaid tervise heaks sma jrjepidevalt linaseemneid.

Ka ndisajal on linaseemnete raviomadused igati tunnustatud. Esmalt mni sna lignaanide kohta. Osal neist henditest on nrk naissuguhormoonidega sarnane toime, seeprast kutsutaksegi neid fto- ehk taimestrogeenideks. Ftostrogeene soovitatakse naistel kasutada niteks leminekuaastatel, et vhendada naissuguhormoonide taseme kikumisest tingitud hireid. Samas teised lignaanid just seovad organismis leiduvat liigset strogeeni. Teatud lignaanidel on tehtud kindlaks ka mningane prebiootiline toime: nad soodustavad meie soolestikus elutsevate bakterite paljunemist. Mned lignaanid toimivad jlle antioksdantidena, ohjates liigseid vabu radikaale.

Lignaanide krval hinnatakse raviva abivahendina kiki kiudaineid ldises plaanis. Et linaseemnetes on rohkelt kiudaineid, siis saab nendega edukalt reguleerida soolesisu veesisaldust ja soolestiku thjenemise sagedust. Kui sa purustatud linaseemneid ja samas palju juua, kaob khukinnisus sna kiiresti. Siit ka teada-tuntud arusaam linaseemnetest kui lahtistava toimega henditest. Peale kiudainete on lahtistav mju ka teatud glkosiididel.

Kolmanda plussi saab lina seemnete limaainete eest: kokku annavad need ligi kmnendiku seemnete massist. Leotades seemneid kas klmas vi kuumas vees, eralduvad vette limaained. Sissevetuna moodustab lima seedekulgla siseseintele kaitsva kihi, mis vhendab lokaalselt rritust ja soodustab kahjustunud kudede kiiret taastumist. Samuti tekitab limakiht omalaadse biobarjri, mis takistab mitme ebasoovitatava hendi imendumist seedekulglast verre vi lmfi.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012