Eesti Looduse fotov�istlus
2005/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
MATKARADA EL 2005/2
Jalutuskik saladusliku Naissaare keskrajal

Kui tahta Naissaart solvata, siis vib elda, et saar on nagu kergemeelne naine, kel on kll kinud palju kosilasi, kuid kski neist pole jnud

Saare loodus on psinud viiskmmend aastat peaaegu puutumatuna, sest endise Nukogude Liidu piirialale tavakodanikke ei lubatud. Tuleohu tttu ei tohtinud metsa minna ka sjavelased, kuna saare eri kohtadesse olid paigutatud miinivarud. Seega on Naissaar justkui reservaat, mis on ainulaadne kogu Eestis ja arvatavasti ka Euroopas. Niteks leidub metsas jalgradu vrdlemisi vhe ja nii maapind, puud, rndrahnud kui ka hvinud hoonete vundamendid on kaetud paksu, kohati sentimeetritesse ulatuva samblakihiga. Naissaarele rajatud nn. keskrada ongi parim vimalus sveneda selle meretaguse maalapi imekaunisse loodusesse.

Naissaart vib julgesti pidada heks Eesti looduskaitse snnipaigaks: Taani kuninga Erik Menvedi mrus on esimene teadaolev krgeim riiklik ettekirjutus, milles vljendub soov ja htlasi kohustus kaitsta Eesti loodust. 1297. aastal vlja antud ksus teatab auvrne: Erik, Jumala armust taanlaste ja slaavlaste kuningas, Eestimaa hertsog, kigile, keda see kiri puudutab [---] keelame rangelt oma armu turbega, et keegi kskik mis tingimustel mingeid puid meie Nargetheni, Vulves, Blocekarli ja Rughenkarli saarel ei kavatseks raiuda vi stt pletada, vlja arvatud meie Reveli linnuse ja tema elanike kasutamiseks, nagu see on kombeks ammust ajast [---] Antud Roskildes, Issanda aastal 1297... Kuninga nudes mrgib Nargethn Naissaart: just seda nime kandis saar tol ajal.


Matkarada algab saare idakaldal asuvast sadamast ja suundub esmalt phja. Seda saare n.-. peasadamat hakati ehitama Esimese maailmasja eel. Sel ajal tekkis idakaldale, praegusest telkimisplatsist paarsada meetrit phja poole ka laoplats. Kidura mnnimetsa all meenutab nd rajatist vaid pikk rivi tnne, kus sees omal ajal kasutamata jetud ja kivistunud tsement. Aamide puitosa on aja jooksul hvinud, silinud on aga raudvitsad, mis laudu koos hoidsid. Nii see tnni kuju vtnud ehitusmaterjal seal seisabki, pakkudes silmailu mdujatele.

Rannalt saare siseosa poole liikudes tuleb letada kitsas luitevnd, kus kasvavad rohke samblikurindega nmmemnnikud. Sammaldest vib siin kige enam silmata liiv-hrmikut, samblikest pdra- ja porosamblikku. Rannavalli ja luidete vaheline ala on enamasti taimkatteta, kuna krge phjaveetaseme tttu tuleb siin ette kevadist pinnavett. Pinnakate koosneb hukesest liivakihist, mis omakorda katab savikat moreeni. Krimmi sja ajal hankisid Naissaare lhedal peatunud sjalaevade meeskonnad sellistelt aladelt joogivett. Et vett ammutades liiv sisse ei langeks, vooderdati veevtukoht tihedalt kuuseokstega.

Jtnud matkaraja esimese vaatekoha selja taha, jtkub teekond kuni pool kilomeetrit veepiirist sisemaal.


Vrvikad legendid Taani Kuninga aiast. Esimesest vaatekohast umbes poole kilomeetri jagu edasi, teisel pool luidet on Taani Kuninga aed.

Aiaga on seotud omajagu legende, mis pajatavad eesktt sellest, kuidas puisniitu meenutav salulehtmets sai Taani Kuninga aia nime. ks rahvajutt rgib meheleminekueas Taani kuninga ttrest. Neiu olevat eelistanud poistele tdrukuid ja seeprast saadetud ta karistuseks saarele. Aiandushuvilisele printsessile antud kaasa taimi ja seemneid. Nii see praegusajaks metsistunud aed kujunenudki.

Kullkroonisoo ja rannamnniku vahelisele alale jvat aeda on varasematel aegadel kasutatud ka heinamaana. Vrreldes saare teiste metsadega, on see paik erisugune eesktt rikkaliku alustaimestiku poolest. Lehtmetsa merepoolses osas asub haavasalu, lunaosa ilmestab aga Lehtmetsa rndrahn (Kluviga stonar). Selle lhenenud kivi mbermt on le kolmekmne meetri.


Okupatsiooniga hvitatud klaelu. Matkarada jtkub piki autoteed varjulises metsas. Suvel siin matkates ei pea mustikate ja metsmaasikate noppimisega eriti vaeva ngema: piisab mnest sammust metsa alla, kergest kummardusest ja ongi paras kogus marju kes.

Phjakla (Bakbyn) ehk Tagakla juures suundub matkarada vasemale. Saare nnetu mineviku tttu asustust siin peaaegu ei olegi. Kunagi on saarel kibel olnud aga le neljasaja kohanime. Osa neist on unustusse vajunud, kadunud koos siinsete elanikega. Peamiselt seetttu, et saare omanikud on tihti vahetunud. 13. sajandil kuulutati Naissaar Tallinna rae omandiks. Tallinnale kuulus saar kuni 18. sajandini. Aastatel 19191944 oli Naissaar Harjumaa alla kuuluv samanimeline vald. Hilisem asustus, mis koosnes peamiselt sjavelastest ja nende perekondadest, oli hendatud Naissaare klaks.

Olgu eldud, et naissaarlased olid alati vabad, prisorjus oli neile tundmata 19. sajandilgi olid nad teokoormisest priid. Saare elanikkonda tabasid aga korduvad sundevakuatsioonid: 1730., 1914., 1940. ja kige ulatuslikum 1944. aastal. Jrgnenud pool sajandit okupatsiooni hvitas klad jgitult. Ndisajal thistavad talude asemeid lagunenud kivitrepid, sirelipsad ja keldrivared. Tagaklas he taluaseme juures kasvab niteks vike ja kidur iseklvist trganud murelisalu. Endistest hoonetest pole Phjaklas silinud kski, kll aga on siin ks taastatud elamu.

Suurem osa Nukogude armee sjavelastest lahkus 1993. aastal. Praegu on sissekirjutus Naissaarele vaid kaheksal inimesel.

Klast veidi phja pool asus kunagine vene kalmistu ning Kasarmukari (Kasarmikarel). Viimase nimetus vib tuleneda sellest, et rannas olnud kasarmut kasutati ilmselt 18. sajandi alguses meremeeste karantiinibarakina. Klast pisut phja poole jb endine 11. patarei. Kahurivljak koosnes siin viiest suurtkist hise betoonrinnatise taga, see pidi koos Aegnal asuvate patareidega kaitsma Tallinna lahesuud.


Kunila mgi ja kuulus mnnik. Matkarada jtkub piki autoteed, letab mahajetud raudtee ja ristub vana teetammiga plendiku kohal. Teeviit nitab Kunila meni 0,8 kilomeetrit, keeramegi lne poole.

Enne veel, kui juame Naissaare krgeima tipuni, jb teest paremale metsa sisse Naissaare kige vanem puu ligi kolmesaja-aastane mnd. Sissetallatud jalgrada peaaegu alustaimestikuta metsas aitab puud hlpsasti leida.

Kunila mgi (Kunila brgen) oli varem rahvasuus tuntud Taani Kuninga me vi Kuningaaiamena. See krge luide Naissaare phjaosas ulatub eri andmetel 2730 meetrit le merepinna. Paraku on kngas sjaehitistega rikutud. Praegu kasvab mel madal nmmemnnik. Vrdlemisi raske on ette kujutada, et kunagi oli selle asemel krge mnnipuistu. Tollal oli see oluline laevasiduthis Soome lahel: Lne-Euroopast Venemaale kulgeval mereteel liiklevatele laevadele. Ranniku ja saarte siluette ei lubatud siis muuta. Sellest tulenesid ka paljud rannikumetsade raiekeelud. Soov silitada Kunila mets oli kindlasti ks phjus, miks 1297. aastal metsaraie saarel tielikult keelati. Krimmi sja ajal 1854. aastal sdati aga see sajandeid tuntud laevasiduthis: kttemaksuks naissaarlastele, et nad ei lubanud puitu saarelt ra vedada.

Melt lne poole kiigates avaneb vaade Naissaare Saharale keset mnnimetsa asuvale taimestikuvabale liivavljale.


Naissaarel on ligi kolmkmmend soolappi. Lunast piirab Kunila mge samanimeline soo. Knkalt laskuv rada juhatabki sellele lhemale. Kuivemal ajal ei saa siin varvaski mrjaks, kuid mullu suvel vajusin lirtsuvasse turbasse lausa pahkluuni. Nii said kuumast pevast ja kimisest tulitavad jalad mnusat turgutust.

Mda metsasihti (Suursiht) edasi sammudes lheneme Kullkroonisoole. Legendi jrgi elavat seal kuldkrooniga uss, kes tegelikult olevat seesama pagendatud Taani kuninga ttar. Ussikuninganna saanud temast aga niiviisi, et neiu linud sohu jalutama ja kaotanud sinna oma krooni. Seda otsima hakates jnud ta peale ja muutunud ussiks.

Naissaare sood on Eesti phjapoolseimad ja sarnanevad teiste phjaranniku soodega. Vanemate soode areng algas ligi viis tuhat aastat tagasi. Enamasti on need tekkinud endistesse laguunidesse. Suurimad on Kunila, Kullkrooni, Tmasoo (Bletkrri), Sinkarka ja Storkrri soo. Valitsevad siirdesood, kus turba tsedus on ligikaudu paar meetrit. Taimestikus on enim levinud turbasamblad ja harilik karusammal ning tuppvillpea, leidub ka rabamurakat. Suur osa Naissaare siirdesoodest on varasematel aegadel kuivendatud. Praeguseks ajaks on kuivenduskraavid aga ummistunud.


Luited saare keskosas. Suuremat osa Naissaarest katab siiski mets, mis vtab enda alla koguni 85 protsenti pindalast. Valitsev metsatp on hreda alusmetsaga palumnnik. Matkaraja kuues teabetahvel prabki sellele thelepanu.

Palumetsas on kuuske peamiselt jrelkasvuna vi teises rindes. Hsti on arenenud puhmarinne, kus vib leida nii pohla, mustikat kui ka kanarbikke. Kllaltki tihti tuleb ette ka ainult samblaga kaetud maapinda. Niiskemates kohtades kasvavad karusambla-mustika metsad, kus mustikad on suured ning magusad. Paljud matkakaaslased on mulle tunnistanud, et sid nii suuri marju esimest korda.

Naissaare ks kige ilusamaid kohti minu jaoks on Suured med (Stora brgen) ja sealsed kivikangrud. Sinna saab ka teed mda, kuid mulle meeldib jalutada just vanal raudteetammil, kust kulgeb ka matkarada.

Suured med on tegelikult luited Naissaare keskosas, mis tusevad ligi 27 meetrit le merepinna. Mgede kuju muutus tunduvalt Esimese maailmasja ajal, kui rajati Peeter Suure merekindlust. Siia oli planeeritud ehitada nn. trooniprija Aleksei patarei. Projekteeritud oli neli 14-millimeetrist kahurit kahes soomustornis, mis pidid tule all hoidma Soome lahe suudme lunaosa ja Pakri neeme mbrust. Kuid rajatist ei suudetud valmis teha: 1916. aasta lpuks kaevati luidetesse vaid kaks svendit.

Kivikangrud asuvad lunapoolsema luite lhedal. Ka need on seotud militaarsete ehitustdega. Rndrahnudest raiutud ristklikukujulised ja ligikaudu meetrikrgused kivikamakad ladusid ksteise otsa tolleaegsed sjavangid. Luite serval seda kike vaadates tekib omajagu muinasjutuline ja isegi pisut pha tunne: nii kaugele kui silm ulatub on nha hekrgused rohelise samblakihi all olevad kiviriidad.


Lbi tulevase Miinilaokla. Matkarada laskub kivikangrute vahele ja suundub taas piki vana raudteetammi miiniladudesse. Miiniladude territooriumile ji ks Eesti suuremaid rndrahne Naissaare hiidrahn (10,6 x 5,9 x 3,1 m; 27,7 m). Paraku on kivi hvitatud. Ilmselt see hiti ja tkid kasutati ra laoplatvormide ehitusel. Platvorme lhemalt uurides jvad silma ksteise otsa laotud ja tsementi valatud kivid: nii viksemad kui ka suuremate tkid.

Naissaare endises miinilaos vedeleb siin-seal tuhandeid thje miinikesti. nneks pole senini saarele judnud vanarauakogujad ja suureprane vaatamisvrsus Nukogude sjave miiniladu on vga hsti silinud. Siiski on ala juba eraomand ja siia on kavandatud rajada turiste teenindav nn. Miinilaokla. Plaanipidajatega on aga kokkulepe: osaliselt silitatakse laod nii, nagu need nevad vlja praegu ja meremiinide kesti saab uudistada ning katsuda ka edaspidi (miiniladudest loe ka Eesti Looduse jaanuarinumbrist).

Miiniladude juures htib Naissaare keskrada lunarajaga. Matkatee kulgeb nd piki raud- ja autoteed sadama suunas. Prast ligikaudu viis tundi kestnud jalgsimatka valdavalt metsa rpes on pris mnus lasta meretuulel end jlle jahutada.



BIRGIT ITSE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012