Eesti Looduse fotov�istlus
2005/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/2
Kaitseme vihmametsi, aga kuidas seda teha?

Kas tahaksite osaleda rahvusvahelisel puuvrade uurimise seminaril International Canopy Access Workshop, kus nidatakse, kuidas liikuda vihmametsade vrades saamaks teadmisi nende koosluste mratu mitmekesisuse kohta? Kui jah, siis vtke hendust integreeritud looduskaitseuuringute instituudiga (Integrated Conservation Research ICR), mida juhib vliseestlasest president Illar Muul.

Suurem osa vihmametsade elustiku mitmekesisusest asub krgel puuvrades. Uurimaks oma esimesi huviobjekte lendoravaid pidi noor zooloog Illar Muul ise lausa puuvradesse kolima. Ndseks ammu doktorikraadi kaitsnud Illari huvi lendoravate vastu laienes nende loomakeste haiguste, parasiitide, toidulaua, konkurentide ja vaenlasteni ning lpuks judis ta vramatule arusaamisele: kossteemis on kik niivrd ksteisega seotud, et pole vimalik uurida ega kaitsta eraldi mnda liiki ja et liike on vimalik kaitsta ainult kogu elukeskkonda hoides.

Iseenesest ju lihtne jreldus, kuid mdunud sajandi kuuekmnendate lpus Malaisias pisiimetajaid uurides theldas Illar Muul, et selle jrelduseni polnud maailma looduskaitsjad veel judnud. ksikuid liike uurivad teadlased ei teadvustanud seda, kui thtis on teavitada oma uuringutest ka avalikkust. Nad kirusid vaid arengumaade majandust, mis vihmametsi hirmuratava kiirusega hvitas.

Ligi kakskmmend aastat aktiivselt vihmametsade kaitsega tegelnud Illar Muul teatab telefonitsi hbelikult, et ta on allergiline arvutite vastu ning eelistab suhtlemist faksi vi telefoni teel. Siiski on tema juhitaval instituudil sja valminud koduleht, mille kaudu saab tutvuda vihmametsade kaitse projektidega (vt. http://www.integratedconservationresearch.org/). Me ei tohiks karta majandusarengut, vaid peaksime suunama selle sstvale teele ning rakendama kossteemide kaitseks, kirjutab Illar Muul. Instituut ttabki vlja ja viib ellu sstliku majandamise viise, mis ei kahjusta metsade looduslikku mitmekesisust.


Vihmametsade kaduv hiid. Esiteks tuleb vtta vaatluse alla metsade hvitamise phjused ning leida probleemidele muid lahendusi. Suur hulk vihmametsi raadatakse selleks, et saada karjamaid pllumajandusloomadele. ICR pakub lahendusena loodusliku veiseliha allika maailma suurima veislase gauri (Bos gaurus) kasvatamise vihmametsades.

Hindi keeles thendab sna gaur looma, see suurekasvuline koduveiste metsik sugulane elab ka tnapeval Aasia vihmametsades. Gaure jahitakse nii nende hea liha kui ka suurte sarvede prast ning elukeskkonna hving ja jaht on viinud selle liigi vljasuremise rele. Koos loomaaedades peetavate karjadega hinnati 2000. aastal populatsiooni kogusuuruseks 13 00030 000 looma. Maailma looduskaitseliidu (IUCN) kriteeriumide jrgi on gaur ohualdis liik. Teda paljundades ning vihmametsas poolmetsikult karjatades vhendaksime sealsete metsade muutmist karjamaadeks ning aitaksime samas psida ohustatud liigil. ICR otsib aktiivselt rahastajaid, et jtkata gauride kunstviljastamist ning nende karjade moodustamist, et jrjekindlalt testada: keskkonnasstlik majandus osutub lppkokkuvttes tasuvamaks kui metsade raadamine.


Rikas mets. Vihmametsade hvitamise ks peaphjusi on soov luua monokultuurseid pllumajandusmaid. Troopilises kliimas loodetakse kasvatada riisi, kummipuud, kakaod vi pipart vastavalt turunudlusele. Metsade hvitamisel jb aga vaid huke kiht huumust: maa kurnatakse vheste aastate jooksul vlja ja muutub pllumajandusele klbmatuks. Alternatiivse lahendusena pakub ICR kohalikele elanikele vimalust kasutada vihmametsa looduslikke rikkusi, mes mitmesuguseid loodustooteid, samuti tegelda koturismiga.

Vihmametsades kasvavatest taimeliikidest on hinnanguliselt veerandmiljonil meditsiiniline vrtus, siiani on laborites jutud uurida vaid ligi viit tuhandet neist. Tnapeva turg tunneb umbes kahtsadat liiki vihmametsadest prit sdavaid puuvilju, ent sealsed plisrahvad oskavad sgiks kasutada ligi kahte tuhandet. Umbes niisama palju arvatakse olevat sdavaid puuvilju, mida inimesed pole siiani proovinudki.

Iga mets on unikaalne, isegi sama geograafilise regiooni vihmametsade loomulik toodang vib suuresti erineda, igale metsale lisavad vrtust ka kohalike inimeste teadmised selle varude ning kasutusvimaluste kohta. Vihmametsa oskuslikult majandades on vimalik teenida hoopis rohkem raha kui kiiruga tehtud tehingute abil. Niteks vihmametsades kasvav puu Wiesneri soorea (Shorea wiesneri) on seni olnud eelkige puiduallikas, samas annaks iga mahavetud puu palju suuremat tulu hoopis keemia- vi ravimitstuses. Loomulikult viks mistlikult majandades suunata vrtuslikku puitu ka mblitstusse, kuid enamasti kiputakse kiire kasumi nimel mma seda otse metsast liiga odava hinnaga. Kasvatades sooread monokultuurina, tuleks kanda suuri kulutusi pestitsiididele ning vetistele, samal ajal kui tuhandeid aastaid psinud ja arenenud kooslus kaitseb ja toidab puid nende loomulikus keskkonnas.

Vihmametsade vrtuslike elementidena kasvatatakse ka dekoratiivseid liblikaid ja haruldasi orhideesid. Troopikas on nende jaht muutnud palju liike haruldaseks, kuid kohalikud pered viksid saada head sissetulekut oma kasvatatud liblikate ja lillede mgist. Troopilistes metsades elab ka palju eri liiki imetajaid ja linde, kellelt saadavat oskavad plisrahvad kavalalt ra kasutada.


Ahvikombel puuvrade vahel kiikudes. Peale vihmametsa andide mmise saab kohalik elanik end elatada koturismi abil. Selleks on Illar Muul ning tema meeskond teinud ra suure t Malaisias, Hiinas, Ghanas, Costa Ricas, Peruus ning mujalgi. Uurimistde aegu tekkis Illar Muulil vajadus luua puuvrades liikumise vimalusi. Siit kasvasid vlja erilised rippuvad rajad vihmametsa vrade krgusel. Illari enda snul avasid need sillad inimesele tiesti uue maailma, umbes samamoodi nagu akvalangi kasutuselevtt vimaldas nha korallriffide mitmekesisust ja ilu. Rippuvad rajad veti vga kiiresti kasutusse ka turistide ligimeelitamiseks ning neid peetakse lausa ICR-i kaubamrgiks. Illar Muul rhutab aga, et matkarajad vihmametsa vrastikus ei peaks olema asi iseeneses, need on vaid ks viis nidata ja propageerida nende metsade telist vrtust.

Mnes projektipiirkonnas on laialdaselt arenenud koturism muutunud juba rahaliselt tasuvamaks kui puidu hankimine samast metsast. Seega vib rkida koturismist kui hest vihmametsade sstliku majandamise ning ksiti kaitse edukaimast suunast. Rippuvad rajad aitavad hoida kossteemi peaaegu puutumatuna selle elustikule.

Paraku jks vihmametsa vrastikus omapead jalutaval turistil enamik vaatamisvrsusi ngemata: et saada testi tiuslik kogemus, vajab turist ka asjalikku juhendajat. ICR-i ks tegevussuundi ongi anda kohalikele elanikele phjalikke teadmisi teadusuuringute kohta vihmametsades ning koolitada neist head looduse vahendajad. Nii muutub iga vihmametsas matkaja htlasi selle toetajaks, sest annab elatist kohalikele, kes ei pea nd metsa odavalt puiduks mma. Iga vihmametsas leiduv liik muutub turistide toel suuremaks rahaliseks vrtuseks just oma loomulikus keskkonnas. Nii tekib vajadus hoida metsa sellisena, nagu ta on.

Legendiks on saanud lugu sellest, kuidas ks maailma esimesel turistidele avatud rippuval matkarajal Malaisias Poringis jalutanud turist oli prast tee lbi kndimist lausunud: Poring is boring. (Poring on igav.) Seepeale viinud projektijuht Illar Muul oma rahulikul viisil pettunu samale rajale ning selgitanud kike, mida seal umbes kmnekorruselise maja krgusel puuvrades nha sai, nii nagu see tema loodusteadlase pilgule paistab. Prast seda jalutuskiku, mis avardas arusaamu maailmast, sai torisevast turistist vihmametsa kaitsjate pikaaegne toetaja ning kaasaktivist. Igal inimesel, kes suudab endale lubada puhkust maailma kaugetes paikades, on vimalik saada nendel rippradadel vrt kogemus, selleks piletit ostes ksiti looduskaitsesse investeerides.


Ka puitu on vaja varuda. Illar Muul tleb igahele, kes tuleb rkima looduskaitsjatest kui majandustegevuse vihkajatest, et tegu on rmiselt vale arusaamaga. Mned aktivistid, kes pole endale selgeks teinud sstva arengu phimtteid ja kipuvad kaitsma mstilist metsikut loodust, kus inimene on tiesti vlistatud, teevad liiga kogu looduskaitse mainele, on kogenud praktik kindel.

Niisiis ei saa keelata ka inimesele vajaliku puidu hankimist vihmametsadest. Vihmametsa ei saa ssta nii, et sulgeme osa reservaatidesse ning laseme lejnul minna nii, nagu lheb. Vihmametsade puiduvarusid tuleks majandada sstlikult, kuid ks probleem on selle kossteemi haavatavus: ndisaegsed metsatmasinad lhuvad metsa sedavrd, et hiljem on raske haavu parandada. Seetttu on Malaisias ptud rakendada uut meetodit: puitu varutakse hu kaudu, kasutades nii inimeste kui ka puidu transpordiks heeliumiga tidetud tetraeedrikujulisi hupalle. Arendajate ja looduskaitsjate histe pingutuste siht peaks olema muuta selline puidu kogumise viis majanduslikult tasuvaks. Kahjuks on just looduskaitseaktivistid need, kes takistavad puidu hankimist hu kaudu. Videldes igasuguste metsatde vastu phjustavad looduskaitsjad veel suuremaid kadusid metsades, sest raiumine iseenesest ei lpe niipea, kurvastab Illar Muul.


Looduslik mitmekesisus see ongi rikkus. Costa Ricas on ICR algatanud kinnisvarari ko-aakrid (Eco-acres). Ndseks laastatud endised ilusad vihmametsaalad Rainmakeri mgedes taasmetsastatakse vimalikult liigirikkalt, nii et sinna hakkaksid ka ise tagasi tulema looduslikud liigid. Meil tuleb vaid tekitada taimede abil vimalikult mitmekesine maastikumuster, siis muutub kooslus edasises arengus aina liigirikkamaks, tlevad spetsialistid oma kodulehel.

Maavaldused makse vi renditakse inimestele, kes soovivad elada looduskaunis kohas ning on nus maksma selle eest, et nende maal kasvavad kaunid orhideed ja lendavad imelised linnud. Lisavrtusena saavad maaomanikud tarbida vihmametsas kasvavaid phkleid, puuvilju ning muid hvesid. Koondades vrtuslikele aladele teadlikke maaomanikke, tekitatakse looduskaunisse kohta elanikkond, kes ei lase tstusel sealseid metsi enam hvitada. ko-aakrite projektist loodetakse palju: ICR aitab maaomanikel alustada rippradadel phinevat koturismiri ning kohaliku toodangu mki. Meie eesmrk on suunata majanduse arengut selles piirkonnas nii, et see suurendaks bioloogilist mitmekesisust, mitte ei hvitaks seda, on kirjas ICRi kodulehel.


Mis pstab vihmametsad? Juba viis aastat tagasi kirjutas Illar Muul: Ameerika kosmoseprogramm on testanud, et kllaldaselt rahastatud ja koordineeritud uuringud annavad majanduslikult tasuvaid tulemusi. Oleks aeg teha sama kvaliteediga ponnistusi avastamaks meie sisemist kosmost, mis on meile palju lhemal, mjutab meie igapevaelu ning tulevikku. Pstmaks vihmametsi on tarvis nidata, et keskkonnahoidlik majandamine tasub end ra. Seda on Illar Muul oma elutga kindlasti juba testanud, kuid tema saavutusse ei suhtuta veel kllalt tsiselt.

Loodusuurijate, arendajate ning otsustajate parem koost tekitaks n.-. kriitilise massi, mis praks vihmametsade majandamise normaalsesse suunda. Paraku ttab ICR-i meeskond siiani projektiphiselt, riik ei rahasta nende td jrjekindlalt. See seab instituudi tegevusele oma piirid. Samas on meie kigi vimuses muuta maailma natuke selles suunas, et vihmametsad jksid psima kogu oma mitmekesisuses ja ilus.


---

Kes on Illar Muul? ICR-i asutaja ning president Illar Muul (1938) pidi sja tttu oma kodust Eestimaal lahkuma kuueaastase poisina. Ta on sndinud Tallinnas, kuid elanud eri paigus sugulaste juures maal. Lapseplvest rkides meenutab Illar, et kui vanemad teda les leida tahtsid, siis alustasid nad otsinguid tallist loomade juurest. Loodusarmastus ji poisile klge ka vlismaale pgenemise jrel ning prast bioloogiapingute lpetamist asus ta otsima rahvaid ja maid, kus elatakse rohkem loodusega koosklas kui loomulikust elukeskkonnast kaugenenud lnehiskonnas.

Eestimaal pole Illar Muul prast siit lahkumist kinud, veidi tekitab temas khedust see, mis siin ees oodata vib. Ent suur soov nha oma kodukohti Saaremaal ahvatlebki teda selle aasta kevadel ette vtma erilise reisi. Kaasmaalastest loodushuvilistel tasub koguda natuke kannatust: kui plaanid tide lhevad, siis on vihmametsade kaitsja ka siinsel loodushtul.



SILVIA LOTMAN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012