Eesti Looduse fotov�istlus
2005/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2005/3
Kas haab on ainult haavikuemanda toit?

Loomadest hindavad haaba toidupalana nii selgrootud (haavasikud, haavamailased, haavaklaastiivad jt.) kui ka selgroogsed (metskitsed, pdrad, jnesed, koprad). Aga kuidas on lood inimesega?

Esmahetkel viks arvata, et haaval inimese toidulauale kll asja pole ei lehtede, koore puidu ega viljadena. Ent arvamus on petlik, ajaloost vib leida kllaga vastupidiseid niteid.

Kigepealt haavapuit. Otseselt puitu on toidulisandina kasutatud niinimetatud hdaleiva kpsetamisel. Hdaleiba tehti viljaikalduse jrel: siis, kui viljatagavara nappuse korral nljahda juba tsiselt hvardas. Haavapuitu lisati leivatainale peenestatult ehk teisisnu saepuruna. Peale jahupisku ja lehtpuude saepuru kuulusid Eestis nljaaja leivatainasse veel sammal, snajalad, urvad, kapsalehed, trud, aganad jne. Loomulikult jahvatati kogu see kraam enne tainasse lisamist hoolikalt peeneks.

Toitevrtuse seisukohast polnud peenestatud haavapuit just kige nnestunum valik. Ehkki haavapuidus on rikkalikult ssivesikuid tselluloosi ja mitmesuguseid polmeriseerunud pentoose , ei suuda meie seedekulgla ensmid neid lhustada. Kll aga annab selline lisand sjale ohtralt kiudaineid, mis kiirendab soolestiku thjenemist ja vldib khukinnisust. Paraku viibib selline toiduollus soolestikus lhikest aega, mistttu niigi vheste toitainete imendumiseks napib aega. Vaevalt aga see tdemus nljas vaevlevaid hdaleivasjaid nnelikuks tegi. Peenestatud haavapuidu kasuks leivatainas rgib see, et haab on suhteliselt pehme ega anna krvalmaitset. Haavapuidu lisavrtusena viks mrkida vhest glkosiid salitsiini sisaldust, millest inimorganismis moodustub nii pletiku- kui ka mikroobivastase toimega salitslhape.


Mitmeklgne mhk. Hoopis toitvam osa haavast on teiskoor ehk mhk. Seda koorealust kihti on nljahda leevendamiseks kasutatud ammustel aegadel nii Skandinaavias kui ka Phja-Ameerikas. Kuigi toitainete poolest on haavamhk puidust tunduvalt parem ainuksi valke vib seal olla kuni 5% , hirib sjat mru krvalmaitse. Haavakoore toitevrtus pole psiv, see muutub aasta-ajati, saavutades suurima vrtuse just talveperioodil. Samas vib arvata, et just haava koorealuseid kihte ses tuldi mttele kasutada haavakoort ka ravimina. Ju pandi thele haavalisandiga toidu pruukimisel avaldunud muutusi organismis ja tasapisi hakatigi neid teadlikult kasutama.

Ndisajal kasutatakse loodusravis haavalehti, -pungi ja -koort. Et nimetatud kolmest on vaid haavakoor inimese toidulauda tiendanud, siis heidamegi pgusa pilgu just selle ravitoimele. Haavakoorel on inimorganismis keskmine vett vljutav toime. Siit ka selgitus, miks soovitati haavakoore leotist pruukida tursete ja piehdade korral. Rgaeritust soodustava toime tttu joodi haavakooreteed kange kha puhul. Koortekeedust kasutati ka tuberkuloosi raviks. Veel on haavakoort soovitatud palavikualandina, valuvaigistina ja pletiku vastu. Neidki mjusid saab biokeemiliselt selgitada: nimelt leidub haavakoores populiini, millest organismis moodustub salitslhape. Et haavakoores sisalduvatel henditel on bakteritsiidne toime, siis on mistetav, miks Siberis asetati haavakoore tkke visalt paranevatele haavadele.


Kasutuses mitmes valdkonnas. Otseselt inimtoiduna haaba praegusajal loomulikult ei kasutata. Kll aga psib haab toidulaual krvalistes rollides. Et haavapuit on maitsetu ning samas sna kergesti tdeldav, siis on sellest ammustest aegadest kuni tnapevani valmistatud toidunusid. Tsi, haavapuidust kausid, vakad, karbid ja toidukastid on ndseks enamasti asendatud teistest materjalidest valmistatud anumatega. Seevastu haavast vinuge, puulusikaid ja pannilabidaid toodetakse ning kasutatakse ka ndisajal.

Kodustes suitsutusahjudes kpsevad kalad sageli haavasuitsus omalaadne kasutusala toidulaua rikastamiseks seegi. Ehkki haavasuits annab kergelt mrkja maitse, eraldub haavapuu plemisel sna vhe tahma.

Lpetuseks veel ks talupoeglik kavalus, kuidas haab aitas omal ajal toidulauale vrsket liha muretseda. Nimelt levis juba 19. sajandil talunike seas komme talviti unaaeda haavaoksi tuua, et nii haavikuemandaid laskeulatusse meelitada.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012