Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitsealad EL 07-08/2002
Tahkuna looduskaitseala

Hiiumaa phjaosas Tahkuna poolsaarel paikneva looduskaitseala suurim vrtus on tema laialdased loodusmetsad. Aga seal on ka huvitavaid rannaluiteid, kinnikasvavaid jrvi ning eri liiki kaitsealuseid taimi ja loomi.

Phiosa kaitseala 1654 hektarist katab mets, kusjuures peaaegu 90% puistutest on looduslikud ning inimtegevusest vhe mjutatud. Tegemist on he ulatuslikuma loodusmetsalaamaga terves Eestis. Siin on esindatud peaaegu kik Eesti metsakasvukohatbid. Laial alal leidub erisuguseid soometsi, erilise vrtusega on siinsed palumetsad ning poolsaare lne- ja phjaranniku luitemetsad.

Jugapuude kasvuala Tahkuna looduskaitseala keskmes on ks suuremaid Eestis. Seda hakati kaitsma juba 1920. aastatel. Tollal loendati siin peaaegu kuussada puukujulist ja le kahe tuhande psasja jugapuu. Kasvuala sai tugevasti rsida 1960. aastate laastavates tormides, mille tagajrgi lagunevaid tvesid vib nha veel praegugi. Ent ka suuri jugapuid vib siit ikka leida.

Mitmekesine ja vahelduv maastik on vrtus omaette. Luited vahelduvad soolappidega: luitemetsast vime sattuda otse rabametsa ja sealt edasi, vaid mnesaja meetri jrel, juba jrgmisse kooslusse.

Kaitsealale lisavad vrtust kinnikasvavad ja soostunud kunagised jrved. Kaks suuremat neist on Tahkuna (vi Lehtma) Suurjrv ja Kodeste jrv. Mlemat nimetatakse tnapeval ka sooks.

Liigirikas elustik seostub mitmekesise maastikuga. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluv merikotkas on siin pesitsenud juba 1930. aastatest. Palju on ka elu- ja kasvukohti teise kaitsekategooria looma- ja taimeliikidele: siin on endale sobiva paiga leidnud laululuik, sookurg, tpikhuik, mudanepp, jugapuu, kdu-koralljuur, lne-mkrohi, rand-orashein.

Kaitsekorraldus. Esimesed metsa kasutamise piirangud kehtestati jugapuude kasvualal 1924. aastal, mil tolleaegne metsade peavalitsus keelas seal metsamajandusliku tegevuse. igusliku aluse said piirangud 1936. aastal Eesti Vabariigi valitsuse vastavasisulise otsusega. Praegune kaitseala vlispiir, tsoneering ja kaitsekord kehtestati esialgu valitsuse 2. detsembri 1997. aasta otsusega, mida korrigeeriti 1999. aastal (RT I 1997, 88, 1485; 1999, 62, 630; 2000, 30, 176).

Suurte loodusvrtuste tttu on kaitse-eeskiri sna range. Kaitseala jaguneb kaheks hooldatavaks (Kauste ja Limastu) ning kolmeks looduslikuks (Lepaniidi, Jridemetsa ja Kodeste) sihtkaitsevndiks. Siin paikneb ka Hiiumaa ainuke loodusreservaat (Lehtma; vt. kaarti). Piirangute eesmrk on kaitsta looduslikke kooslusi inimtegevuse ja majandamise eest.

2001. aastal koostati Tahkuna looduskaitsealale kaitsekorralduskava jrgmiseks kmnendiks. Muu hulgas neb see ette ka puhkekohtade arendamist ja uute rajamist, samuti matkaradade vljaehitamist juba lhiajal.

Matkama ja puhkama tasub siia tulla eelkige neil, kes soovivad saada osa looduse mitmekesisusest, aga ka marja- ja seenehuvilistel. Range kaitsekord ei thenda suuri piiranguid loodushuvilistele, kes vivad vabalt minna igale poole, vlja arvatud loodusreservaat.

Risti lbi poolsaare kulgev AnneueKauste matkarada tutvustab eelkige eriilmelisi metsi kaitsealal ning ka sellest vljaspool (vt. kaarti): rajal neb eri kasvukohatpe, kus metsad on philiselt looduslikud, aga ka erisuguste majandusvtete mju nende arengule.

Telkida ja lket teha saab selleks ettevalmistatud puhke- ja peatuspaikades Mangul ja Limastus (vt. kaarti). Suunates matkajad ettevalmistatud puhkekohtadesse, vldime rna rannikulooduse kahjustamist. Kaitsekorralduskava kohaselt suleti tkkepuudega mitu rannale viivat teed, mille on tekitanud lihtsalt autoga metsa alla prajad.

Kaitseala lhinaabruses leidub veel mitu kaitstavat loodusobjekti: Tahkuna hiidrahn poolsaare phjarannikul, Kandle mnd MalvasteTahkuna maantee res ja temast sisemaa pool omaprane Hargnev kuusk (vt. kaarti).

Suurel osal praeguse kaitseala territooriumist paiknes veel kmmekond aastat tagasi Nukogude armee sjaveosa: mrke ja rajatisi sellest ajast leiab tnini.

Kaitseala valitsejaks on mratud Hiiumaa keskkonnateenistus, kuhu vib prduda tpsema lisateabe saamiseks, aga ka oma thelepanekutega kaitseala kohta.


1. Aasma, Taimo jt. 2001. Tahkuna looduskaitseala kaitsekorralduskava. Tallinn.

2. Keskkonnaekspertiis Tahkuna Looduskaitseala kaitse-eeskirjale, 1996. Eestimaa Looduse Fond. Tartu.

3. Vilbaste, Gustav 1937. Jugapuu kaitseala Hiiumaal. Looduskaitse I: 7784. Riigiparkide Valitsuse Kirjastus. Tallinn.


Taimo Aasma (1975) on metsamees, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo loodusvarade peaspetsialist.



Taimo Aasma
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012