Eesti Looduse fotov�istlus
2005/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/4
Kas meie joogivesi vib tervist ohustada

Joogivesi on ks thtsaim elukeskkonna tegur, mis mjutab oluliselt inimeste tervist ja elukvaliteeti. Ajaloos on teada palju juhtumeid, kus vesi on olnud ulatuslike nakkushaiguste levitaja, niteks kolm kooleraepideemiat Tartus 1890. aastail vi dsenteeriapuhang Ahtmes 1963. aastal, kui haigestus 1254 inimest. Kaksteist aastat tagasi haigestus Smerus A-hepatiiti ehk maksapletikku aga 575 inimest.

Viimase kmne aasta jooksul ei ole Eestis nii ulatuslikke joogiveest tingitud haigestumisi enam ette tulnud. Kindlasti on seda aidanud ra hoida uuendatud ja tiustatud veepuhastus- ja veevarustusssteemid. Samuti on abiks pidev joogivee kontroll ja riiklik jrelevalve.

Peale nakkushaiguste on praeguseks ajaks testatud ka mitme joogivees leiduva keemilise aine nitraadid, fluor, sulfaadid, boor, alumiinium, baarium, kaadmium, nikkel jt. osa teatud mittenakkuslike krooniliste haiguste kujunemisel. Need haigused ilmnevad joogivee pikaajalise tarbimise korral.

Joogivee keemilist koostist uuriti meil juba mdunud sajandil: Carl Ernst Heinrich Schmidt, Bernhard Eduard Otto Krber jt. Ulatuslik le-eestiline uuring korraldati professor Aleksander Rammuli juhendusel aastatel 19221938, kui tehti Eesti maakondade sanitaar-topograafilisi tid. Tol ajal said elanikud joogivee peamiselt salvkaevudest. Uuringu kigus mrati vee philised mineraalained ning ldised reostusnitajad: ligi kaks kolmandikku kaevudest osutus bakterioloogiliselt ja kolmandik keemiliselt reostatuks. 1960. aastate alguses uuris Leopold Kuik joodi- ja fluorisisaldust Phja- ja Lne-Eesti phjavees. Selgus, et fluorisisaldus oli paikkonniti kllalt suur, ulatudes kuni 6,3 mg/l. Eesti elanike joogivee sanitaarset seisundit, sealhulgas 23 mikroelemendi sisaldust uuriti aga professor Mihkel Kase eestvttel aastatel 19621968. Kiki eeltoodud tid ja geoloogiateenistuse phjavee materjale on ldistanud oma doktorivitekirjas ks kesoleva kirjutise autoreid Astrid Saava.


Elanike varustatus joogiveega. Ndisnuetele vastava veevarustuse ja kanalisatsiooniga saab tunduvalt vhendada haigestumist niteks koolerasse ja tfusesse (80100%), dsenteeriasse (4050%), samuti silmapletikku (6070%), sgelistesse jpt. haigustesse.

Eesti elanikud on joogiveega vrdlemisi hsti varustatud ja ldiselt on kikides linnades, enamikus alevikes ja klakeskustes hisveevrk olemas: 75% elanikkonnast kasutab hisveevrgivett. Tallinnas on hisveevrgiga seotud 97% elanikest, Harjumaal Loo alevikus peaaegu 100%, Tartus 95%, Paides 93%, Tril 66%, Elvas aga alla 50%. Kahjuks pole vesi igal pool hsti kttesaadav ja vee kvaliteetki on piirkonniti vga erinev. Niteks Vasalemmas on hisveevrgiga seotud ainult 19% elanikest, hoopis ilma selleta peavad lbi ajama aga Ambla ja Vpsu elanikud.

Paraku on suurem osa meie veevrke sna vikesed: kuni sada tarbijat on 40% veevrkidest, le tuhande tarbija ainult 7%. See asjaolu raskendab joogivee kontrolli, samuti on keerulisem parandada vee kvaliteeti.

Viimastel aastakmnetel on Eesti veemajandus mrkimisvrselt muutunud. Kasutusele on vetud uusi veeallikaid, rajatud uusi ja laiendatud seniseid veevrke, ehitatud veepuhastusjaamu. Samal ajal on tarbitava vee kogus tunduvalt vhenenud. Peamiselt on see seotud veesstuabinudega nii tstuses kui ka kodustes majapidamistes. Aga ka sellega, et paljud suured veetarbijad piima-, liha- ja kalakombinaadid on tegevuse hoopis lpetanud. Seetttu on praegusajal vimalik prata suuremat thelepanu joogivee kvaliteedile ja valida kige optimaalsema koostisega veeallikad.


Nuded joogiveele. Eesti joogivee kvaliteedi- ja kontrollinuetes kirjas olevad nitajad on jaotud kolme rhma: mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatorid. Mikrobioloogilised ja keemilised nitajad kajastavad vimalikke ohte tervisele. Joogivees olevatest keemilistest ainetest vivad meil tervist ohustada esmajoones fluor ja boor, aga ka nitraadid ja baarium. Juhul, kui vesi sisaldab liiga palju vi vhe mnd ainet vi hendit, vib see soodustada nakkushaiguste levikut vi krooniliste haiguste teket.

Joogivee indikaatorid kajastavad aga vee organoleptilisi omadusi ja htlasi nitavad vee ldist reostust. Kui indikaatorid ei vasta nuetele, siis ei saa vett kll igal otstarbel kasutada, kuid otsest ohtu tervisele ei ole.

Eestis saadakse joogivett peamiselt phjaveest, ainult Narvas ja Tallinnas on tarvitusel ka pinnavesi. Piirkonniti on vimalik kasutada kuut phjaveekogumit, mille vee kvaliteet oleneb suuresti veetekkepiirkonna hdrogeoloogilistest oludest.

Meie phjavee seisundit kajastavad seireandmed: riiklikku seiret teeb Eesti geoloogiakeskus. Vees mratakse peamised hdrokeemilised nitajad, kuid tervishoiu jaoks thtsaid mikroelemente regulaarselt kindlaks ei tehta. Kuna hisveevrgus vib olla eri veekihtidest prinev vesi, siis sel juhul seire andmed ei kajasta tarbija joogivett.

Tervisekaitse inspektsioon kontrollib vee kvaliteeti aga peamiselt elanike kaebuste korral. Paraku ei halvenda tervist mjutavate komponentide suurenenud sisaldus tavaliselt vee organoleptilisi omadusi ega phjusta ka kaebusi. Seega jb joogiveest tulenev vimalik terviserisk sageli avastamata.

Korraprast vee kontrolli teevad siiski kik veekitlejad. Kllaltki range jrelevalve on tervisekaitsetalituste lesanne. Seeprast on hisveevrkide vesi viimastel aastatel (20022003) vastanud mikrobioloogilistele nuetele. Ajutisi krvalekaldeid on olnud vaid alla 5% proovidest: enamasti on selle phjuseks vikeste veevrkide kehv tehniline seisukord ja ldiselt on ohus vaid vike osa elanikest. Olukord ei ole kaugeltki nii hea seal, kus pole hisveevrki (linnade ja maa-asulate realad, talud, suvemajad) ja kus vesi saadakse salvkaevudest. Niteks ei vastanud 1997. aastal Tartu linnas 79% salvkaevude vesi mikrobioloogilistele nuetele (kokku uuriti 678 erakaevu). Ka talude kaevud on sageli mikrobioloogiliselt reostunud. Kuigi veega levivate nakkushaiguste puhanguid ei ole meil viimasel kmnendil olnud, tuleb siiski arvestada, et mitme nakkusjuhu korral jb selle allikas vlja selgitamata. Samuti pole tihtilugu vimalik elda, mille kaudu nakkus edasi kandus: sageli vib selleks olla just vesi. Seega vib joogivee osathtsus nakkushaiguste levikul olla tegelikult suurem, kui seda kajastavad praegused andmed.


Fluor ja terved hambad. Fluoril on oluline osa hambaemaili de- ja remineralisatsioonis, mis aitab ra hoida hambakaariese teket. Samuti on see aine vajalik luude arenguks.

Olenevalt sellest, milline toime on joogiveel tervisele, jaotatakse vesi fluorisisalduse phjal kolme rhma. Ebapiisava fluorisisaldusega joogivees on fluori kuni 0,5 mg/l. See ei rahulda organismi fluorivajadust ning niteks hambakaariest saab ennetada ravivahenditega. Kige paremaks peetakse joogivett, mille fluorisisaldus jb vahemikku 0,51,5 mg/l. Selline vesi on hea hambakaariese proflaktikaks.

learu on fluori vees aga siis, kui selle sisaldus liitris vees letab 1,5 mg. Kui tarbida niisugust vett pidevalt, vib avalduda fluori toksiline toime, eelkige on oht haigestuda hambafluoroosi. Fluoririkas joogivesi vib phjustada ka teisi tsiseid tervisehireid: skeletiluude fluoroosi, raseduspatoloogiat, laste viksemat intelligentsust jm.

Eelmise aasta Eesti elanike joogivee-uuring ti vlja nii mnegi huvitava seiga. Uuring hlmas 70,6% Eesti elanikkonnast: kokku 44 linna ja 473 maa-asula veevrki, millel oli vhemalt sada tarbijat (# 1). le seitsmesaja veeproovi phjal selgus, et meie joogivee fluorisisaldus kigub kllaltki suurtes piirides: 0,01 kuni 6,95 mg/l. Fluori oli ebapiisavalt, s.t. kuni 0,5 mg/l, 42% proovidest. Liiga palju ehk le 1,5 mg/l sisaldasid fluori 14% proovidest. Paraku ei vasta srane joogivesi tervisekaitsenuetele ja selle tarbimist tuleks vltida. Enamiku uuritavate veevrkide joogivesi ei sea siiski tervist ohtu. Eriti heaks vis pidada aga 44% veeproovidest: fluorisisaldus oli neis optimaalne.

Maakonniti oli joogivee fluorisisaldus le normi kige sagedamini Lnemaal vetud proovides, kuid ka Prnu- ja Raplamaal. Eriti suure fluorisisaldusega vesi on Prnumaal Audrus (6,8 mg/l) ja Pldeotsal (6,9 mg/l), aga ka Lnemaal Virtsus (5,6 mg/l), Lihulas (4,1 mg/l) ja Paliveres (4,0 mg/l). Seevastu kige fluorivaesem on joogivesi Vru-, Plva- ja Valgamaal (# 2).

Ainuksi joogivee fluorisisalduse alusel ei saa hinnata, kui suur osa elanikkonnast on ohustatud fluoriga seotud hambahaigustest (kaaries ja fluoroos): on vaja teada ka veetarbijate arvu. Siiski vib elda, et kaariese eest on paremini kaitstud Saare-, Prnu-, Hiiu-, Viljandi-, Lne- ja Harjumaa ning Tartu linna elanikud, kellest suur osa (vhemalt kolm neljandikku) tarbib optimaalse fluorisisaldusega vett. Seevastu Vrumaa elanikud (100%) joovad fluorivaest vett, mistttu selle piirkonna veetarbijatel on ka suurem hambakaariese risk. le poole elanikest saab fluorivaest vett ka Valga-, Jrva-, Ida-Viru- ja Plvamaal ning suurem osa ka Tallinna linnas (lemiste vesi). Fluoroosi- ja teiste tervisehirete oht on suurem Rapla- ja Lnemaal, samuti Tartumaal (v.a. Tartu linn), kus ligikaudu neljandik elanikest tarbib liigse fluorisisaldusega vett. Tuleb aga arvestada, et fluorisisaldus joogivees ei jrgi administratiivset jaotust, vaid oleneb kasutatavast veeallikast (phjaveekihist). Nii vib hes ja samas linnas vi asulas olla erisuguse fluorivrtusega joogivee piirkondi. Suur fluorisisaldus on esmajoones seotud Siluri-Ordoviitsiumi phjaveekogumiga.


Boor mjutab suguvimet ja loodet. Boor on fluori krval teine element, mis vib meie elanike tervist ohustada. Praegu lubatakse seda joogivees kuni 1 mg/l. Katseloomadega tehtud uuringud on nidanud, et suurem boorisisaldus phjustab testiste krbumist. Samuti on kindlaks tehtud, et meestel vib tarbitava joogivee suur boorisisaldus vhendada suguvimet. Eelmisel aastal soovitas maailma tervishoiuorganisatsioon boorisisalduse normi isegi karmistada: joogivesi ei tohiks boori sisaldada le 0,5 mg/l. Siinjuures toetuti uuringutele, mis nitasid emasas areneva loote suurt tundlikkust boori suhtes: kahjustuseks on loote arengu (kehamassi) mahajmus.

Eesti elanike joogivee boorisisalduse kohta oli tervisekaitse inspektsiooni andmebaasis eelmise aasta juunikuuks kokku 454 veeproovi andmed. Nende phjal ulatus boorisisaldus kuni 2,7 mg/l. Neljakmnes veeproovis oli boori le 1,0 mg/l, 141 proovis aga 0,51 mg/l. Uurides vee boori- ja fluorisisalduse seost (# 3), vib jreldada, et joogivee suur boorisisaldus ja sellest tulenevad tervisehdad ohustavad samu elanikke, kes tarbivad ka suure fluorisisaldusega joogivett.


Nitraadisisaldus on joogivees vhenenud. Suur nitraadisisaldus on probleem eelkige madalate salvkaevude puhul. Sgavamatest phjaveekihtidest prinevas joogivees pole liiga suurt nitraadisisaldust mdetud. 1997. aastal oli piirmrast rohkem nitraate (le 50 mg/l) 427 Tartu relinna salvkaevus 678-st (63%). See nitaja letas 162 (24%) kaevus isegi 100 mg/l. Ka Pltsamaa-Adavere nitraaditundlikul alal on nitraatide sisaldus olnud aastatel 19912000 ligikaudu pooltes talukaevudes lubatust suurem. Viimastel aastatel on olukord siiski paranenud: 2003. aastal oli Pandivere krgustiku Roosna-Alliku, Kareda, Saksi ja Kadrina piirkonnas uuritud 105 kaevust nitraate liiga palju kaheteistkmnes (11%). Sellist vett ei tohi kasutada niteks imikute toitesegudes, kuna see vib tekitada raskekujulist methemoglobineemiat ehk imikute sinitbe. Samuti tuleb arvestada nitraatide teisi mjusid tervisele: kilpnrme hpertroofia (liigkasv), kasvajad, loote vrarengud jm.


Baarium, raud ja mangaan. Liigset baariumisisaldust joogivees le 0,7 mg/l seostatakse vererhu tusuga. Eestis on suur baariumikontsentratsioon kuni 6,4 mg/l mdetud Kunda-Rakvere-Kohtla-Jrve piirkonnas Kambriumi-Vendi phjaveekihis. Sellest kihist ammutatakse ka joogivett. Baariumisisalduse kohta elanike joogivees pole aga tpsemaid andmeid.

Indikaatornitajatest ehk nendest, mis rikuvad vee organoleptilisi omadusi ja halvendavad elanike elukvaliteeti, ohustamata tervist, ei vasta elanike joogivees sageli nuetele raua- ja mangaanisisaldus. Raud vib prineda veeallikast, kuid lisanduda ka torustikust. Mida kauem vesi torustikus seisab, seda rohkem rauda lisandub. Suur rauasisaldus muudab vee hguseks ja kollakaks ning tekitab seadmetele rauarooste, mis hirib tarbijaid. Vga suur rauasisaldus (le 5 mg/l) vib ohustada ka tervist: organismis tekib positiivne rauabilanss ja oksdatiivne stress, mis on mitme haiguse eelkliiniline nhe. Rauasisaldus on suur (kuni 6 mg/l) eelkige Vru-, Valga- ja Plvamaa elanike joogivees, kus devoni liivakividest saadav phjavesi on juba looduslikult rauarikas.

Tnu abinudele on praegusajal meie joogivee olukord tunduvalt paranenud. Renoveeritud on vanu ja ehitatud uusi veetorustikke, rajatud veevrke, paigaldatud rauarastusseadmeid, mitmes linnas on td alustanud moodsad veettlusjaamad. Veemajandusse investeeritakse ha suuremaid rahasummasid ja loodetavasti juab igati puhas ja tervislik joogivesi peagi kigini.



ASTRID SAAVA, ENE INDERMITTE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012