Eesti Looduse fotov�istlus
2005/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/4
Viktor Masinguga teoreetilist koloogiat avastamas

Ehkki Viktor Masing oli tuntud ja tunnustatud kui Eesti soode uurija, suureprane ppejud ja looduskaitseidee propageerija, oli tema suur kutsumus just teoreetiline teadus. Ta nautis idee arendamist thjal kohal, suuri ldistusi ja vaimukaid teoreetilisi ekskursse.

Kuigi Viktor Masing ei olnud minu ametlik juhendaja, sugenes meie vahel loominguline koost: toonast koosmtlemist tahaksingi siin meenutada.

Esimesed teaduslikud vitlused pidasime 1979. aastal, kui olin 5. kursuse bioloogia eriala tudengina krgkooli pedagoogilisel praktikal tolleaegses T taimesstemaatika ja geobotaanika kateedris. Koos ZBI nooremteaduri (praeguse EPM prorektori) Andres Koppeliga pdsime luua kikehlmavat kossteemide stabiilsuse teooriat. Et oma revolutsioonilisi ideid kontrollida, prdusin Viktor Masingu poole, kellega mul seni polnud mingeid isiklikke kontakte. Selleks ajendasid Viktor Masingu soode dnaamikat ksitlevad td [4, 5, 9], kust ammutasime teoreetilisi impulsse.

Minu heameeleks, vib-olla isegi mningaseks llatuseks, reageeris Viktor Masing vga elavalt ja huvitatult; sugugi mitte formaalselt, nagu vahel tuntud professorite puhul ette tuli. Meil arenes pnev ja pikk vestlus, mis andis tollasele lipilasele palju positiivseid emotsioone edasiseks teadustks. Hiljem kohtusime histeks aruteludeks veel korduvalt. Ilmselt ji positiivne mulje ka Viktor Masingule, sest jrgmisel kevadel tundis ta pettumust minu keskprase vastuse prast biogeograafia eksamil: ta olevat lootnud enamat!

Hoolimata raudsest eesriidest nnestus Viktor Masingul kui hel tolleaegse Nukogude Liidu juhtival koloogil liituda 1970. aastate lpul UNEP-i egiidi all korraldatava rahvusvahelise mrgalade uurimise projektiga. Ilmselt oli asi selles, et peale suure hulga poliitiliselt ustavate tegelaste vajati Nukogude Liidu meeskonda ka mnd asjaga sisuliselt kursis olevat teadlast. Osalus selles projektis vimaldas Viktoril muuseas tide viia kauase unistuse nha troopilist vihmametsa.

ks projekti tkoosolekutest pidi aga toimuma 1981. aastal Tallinnas. Koos oma pilaste Kiira Aaviksoo ja Mati Ilometsaga valmistas Viktor Masing ette materjale kohalike mrgalade ja nende seisundi kohta. Ent siis tuli ootamatu koostettepanek ka mulle, hoopis kuivade alade loopealsete uurijale. Viktor Masingu idee oli selles, et mrgalad sobivad mitmes mttes mudelssteemideks kossteemide dnaamika uurimisel ja vimaldavad arendada taimekoosluste struktuuri ja dnaamikat puudutavaid teooriaid. Seetttu soovis ta lisada rahvusvahelises projektis valitsevatele aspektidele mrgalade aineringe, struktuur ja kaitse ka pisut teoreetilist hngu. Kindlasti oleks ta selle lesandega hsti toime tulnud koos oma pilastega, aga kaasata veel asjaga otse mitte tegelev teooriaspekulant pakkus talle ilmselt teatavat professionaalset lbu.

Oli selge, et tolleaegses suletud hiskonnas oli ettepanek osaleda rahvusvahelisel seminaril suursndmus, millest ei saanud keelduda. Maailmanimega ssteemkoloogi Bernard Patteni eestkoste all peetud rituse tarbeks valmistasime koos Kiira Aaviksoo ja Matti Ilometsaga ette n.-. Markovi protsessil phineva soode arengut kirjeldava ja prognoosiva mudeli, milleks kasutasime Eesti soode turbalasundite kohta kogutud ulatuslikku andmestikku [1, 2]. Ilmselt said kik selles koosts osalejad rahuldust hisest loomingulisest mtlemisest, nooremad peale selle veel esmakordse kogemuse rahvusvaheliselt teadusrituselt.

See koost lhendas meid Viktoriga. Sel perioodil ilmus tema sulest mitu td mrgalade kohta, mis kandsid muuhulgas olulist teoreetilist snumit [3, 6, 7].

Paljud teoreetilise ksitlusviisi nurgakivid, millele praegu toetun eri aja- ja ruumiskaalad, kitsaste ksimuste pstitus laiemas teoreetilises kontekstis arenesid jtkuvas koosts Viktoriga. Tema rabavaimustuski oli paljus ajendatud just teoreetilisest huvist nende kossteemide imeprase struktuuri vastu. Milliste mehhanismide alusel tekib kaosest kord? Kuidas on vimalik, et samasugustes abiootilistes oludes arenevad tiesti erisugused taimekooslused (raba lve ja peenra taimekooslustes ei pruugi olla htegi hist liiki!), samas kui eri lhtetingimustest (niteks eutroofne jrv ja lubjarikas madalsoo) arenevad lppkokkuvttes tiesti hesugused rabakooslused? Viktor rhutas alati, et raba on ideaalne mudel uurimaks teoreetilisi ksimusi, sest rabade struktuur on sna lihtsalt mistetav ja ka kirjeldatav, ning raba arengulugu on paljuski taastatav turbalasundit analsides.

he sammu rabade dnaamika kirjeldamisel tegime ka koos, hisartiklis [10], kus tulime vlja hpoteesiga, et rabakoosluse dnaamika iseloom kas tegemist on ajas suunatud muutusega vi prduva krvalekaldega oleneb sellest, millises aja- ja ruumiskaalas protsesse vaadelda. Kui hes konkreetses ajalis-ruumilises skaalas on tegemist taimekoosluse suunatud muutusega (niteks mtta mikrokoosluse suktsessiooniga), siis sama protsess vib nida tsklilisena, kui suurendame n.-. he astme vrra kas ruumiskaalat (vaatleme raba oma paljude mtaste ja lohkudega) vi ajaskaalat (vaatleme perioodi, millal toimub mtta kasv ja degeneratsioon). Kui aga suurendame mlemat skaalat korraga, vime ikka registreerida suunatud muutuse.

Nautisime artikli kirjutamist: see oli vaimne lbu. Ja see oli meie mlema esimene CC-artikkel ldse (CC = Current Contents rahvusvahelistes andmebaasides olev). Artiklit vlismaal avaldada oli tollal vga keeruline: peale mitmesuguste ametlike kirjade nudis GLAVLIT ka kogu artikli tistlget eesti vi vene keelde (selle vastavust originaaliga ei kontrollinud muide keegi!), alles seejrel andis erikomisjon loa artikkel vlismaale saata.

Raudse eesriide taga istujatena tundus meile, et lejnud maailm januneb meie tde jrele: et iga vimalik ingliskeelne teadust, mis meie sulest ilmub, vetakse huviga vastu. Vhe oleks elda, et me ei osanud tol ajal oma tulemusi ma tnapeval on see ks teadust olulisi komponente , me ei saanud aru ka mgit vajalikkusest. Ingliskeelne artikkel oli avaldatud, maailm oli saanud meilt snumi: autoritel ji le vaid tehtust rmu tunda. ISI Web of Sciencei jrgi on artiklile viidatud kokku seitse korda, niisiis on ta leidnud teatavat, aga siiski sna tagasihoidlikku thelepanu.

Praegusaegsed kogemused lubaksid talitada kindlasti teisiti nii oma mtteid kirja pannes kui ka artikli avaldamiseks sobivat ajakirja valides. Aeg, millal Eesti teadlased astusid n.-. CC-artikli ajastusse, tuli Viktori jaoks liiga hilja. nneks judis ta avaldada oma vaateid levaateartiklis taimekoosluste struktuuri ja dnaamika kohta [8].

Aga, nagu juba eldud, meie tolleaegne teoreetilise koloogia avastamine ja uute ideede genereerimine sarnanes paljuski meelistegevusega: see oli vaimne meelelahutus surutud hiskonnas. Ent mlestus loomingulisest koostst eri plvkondadesse kuuluvate teadlaste vahel soojendab sdant siiani.


1. Aaviksoo, Kiira et al. 1984. Autogenic succession of mires: a Markovian approach. Nature, Man, Economy. Academy of Sciences of the Estonian SSR,Tallinn: 5667.

2. Aaviksoo, Kiira et al. 1993. Dynamics of mire communities: a Markovian approach (Estonia). Patten, Bernard C. (ed.)Wetlands and Shallow Continental Water Bodies. SPB Acad.Publ., The Hague: 2343.

3. Botch, Marina S.; Masing, Viktor 1983. Mire ecosystems in the U.S.S.R. Gore A. J. P. (ed.) World ecosysems 4B. Mires: swamp, bog, fen and moor. Elsevier, Amsterdam: 95152.

4. Masing, Viktor 1975a. Mire typology of the Estonian S.S.R. Some aspects of botanical research in the Estonian S.S.R. Academy of Sciences of the Estonian SSR,Tartu: 123136.

5. Masing, Viktor 1975b. Some aspects of the structure and evolution of coenotic systems. Some aspects of botanical research in the Estonian S.S.R. Academy of Sciences of the Estonian SSR, Tartu.

6. Masing, Viktor 1982. On structural analysis of plant cover. Masing, Viktor (ed.) Peatland ecosystems. Valgus, Tallinn: 311.

7. Masing, Viktor 1984. Estonian bogs: plant cover, succession and classification. Moore, Peter D. (ed.). European mires. Academic Press, New York: 119148.

8. Masing, Viktor 1994. Approaches, levels, and elements of vegetation research. Folia Geobotanica et Phytotaxonomica 29: 531541.

9. Masing, Viktor; Lnelaid, Alar 1976. Methods and results of research into contemporary dynamics of mires. Estonia. Regional studies. Estonian Geographical Society, Tallinn: 8597.

10. Zobel, Martin; Masing, Viktor 1987. Bogs changing in time and space. Archieve fr Hydrobiologie 27: 4155.



MARTIN ZOBEL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012