Eesti Looduse fotov�istlus
2005/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 2005/4
Puupllud hbriidhaavaga: lootused ja kartused

Hbriidhaab kasvab Eestis esialgu 700 hektaril. Ta totab palju ja kiiresti vga head tooret paberitstusele ning katet ohakais pllumaadele. Samas ei saa olla pris kindel, et ta ei riku meie koduse haava genofondi, puupllud iseenesest aga tunduvad meie maastikus vrana.

Hbriidhaavana (Populus x wettsteinii) tuntakse nii Eestis kui ka mujal maailmas hariliku ja ameerika haava (Populus tremula, P. tremuloides) ristandit. Laiem huvi selle puu vastu tekkis Eestis eelmise kmnendi lpul, kui Soomes hakati haavapuidust uudse tehnoloogia jrgi paberit tootma. Samal ajal otsiti meil kasutusvimalusi sti jnud pllumaadele sadadel tuhandetel hektaritel.

Tegelikult ei olnud mte hbriidhaavast siiski tiesti uudne. ks meie metsanduse suurkujusid, professor Andres Mathiesen, on juba le poole sajandi tagasi kirjutanud suurenevast huvist kasvatada ning hbridiseerida papleid ja haabasid nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas. Tema on maininud ka haavapuidu sobivust kallite paberisortide toormeks [5].

Kige rohkem on hbriidhaaba uuritud Soomes ja Rootsis, kus on jutud ka sna paljulubavate tulemusteni. Eestis rajati esimesed tootmiskultuurid 1999. aastal. Eeldati, et siinsete kliimaoludega ligilhedases Luna-Soomes ning Rootsi kesk- ja lunaosas saadud hbriidhaava kasvatamise kogemused on rakendatavad ka meil. Sajad hektarid hbriidhaavaistandikke, mis mitmel pool Eesti maastikus nd juba pilku pavad, on mrk sellest, et hbriidi kasvatamisest on huvitatud nii maaomanikud kui ka puiduettevtted. Samas on tekkinud aga ohutunne keskkonnakaitsjate leeris.


Hbriidhaava eelised. Thelepanuvrseks teeb hbriidhaava asjaolu, et soodsates oludes vib ta kasvukiiruselt arvestataval mral letada oma lhtevanemaid [9]. Hbriidhaava raieringiks soovitatakse 2030 aastat: see on poole lhem hariliku vi ameerika haava tavaprasest raieringist. Prast lageraiet kasvab jrgmine plvkond hbriidhaaba juurevsudest, mis thendab, et kulutusi tuleb teha ainult esimese plvkonna istutamisel. Soomes ja Rootsis, kus hbriidhaaba on kasvatatud ja uuritud juba le poole sajandi, on selgitatud ka tema puidu fsikalisi ja keemilisi omadusi. Jreldus: hbriidhaava lhikesed hukeste seintega puidukiud sobivad eliitpaberi tootmiseks.

Ja veel ks oluline eelis: raiekpsetes hbriidhaavikutes on sdamemdaniku kahjustusi tunduvalt vhem kui raiekpsetes hariliku vi ameerika haava puistutes. See on ka mistetav, sest intensiivne nakatumine mdanikku phjustavate seenhaigustega algab haabadel 2535 aasta vanuses, hbriidhaavik on aga sellises vanuses juba raiekps. Nii Euroopa ja Phja-Ameerika pikaajalised kui ka Eesti lhiajalised kogemused on kinnitanud hbriidhaava vimet anda soodsates kasvuoludes suurt biomassitoodangut.

Turg istandikest saadavale paberipuidule ha suureneb. Eestis tagab selle Kundasse rajatav haava puitmssi tehas. Hbriidhaava puidul on paberitstuse toormena isegi teatud keskkonnakaitse eelised: et haavapuit on hele, siis kulub tunduvalt vhem pleegitusaineid, mistttu vhenevad nii tootmiskulud kui ka keskkonnareostus.


Kahtlused. Paplite perekonda kuuluvaid kiirekasvulisi lehtpuid ning nende hbriide on parasvtme metsaistandustes puidu biomassi saamiseks kasvatatud juba mitu aastakmmet. Viimastel aastatel seondub see eelkige maailma tselluloosi- ja paberitstuse ha suureneva toormevajadusega. Eestis kasvab looduslikult ainult ks selle perekonna liik harilik haab. Ehkki meie kodune haab kasvab kiiresti, ei ole ta eelmisel sajandil plvinud majanduslikku tunnustust: raiekpsete haavapuude tvepuit on enamasti sdamemdanikust nii tugevasti kahjustatud, et klbab peamiselt vaid ktteks.

1950. aastatel introdutseeriti Eesti alale mitmeid lunapoolse levikuga papliliike. See ei igustanud end, sest uustulnukatele ei sobinud siinne kliima ning nad ei suutnud metsakossteemis kohalike puuliikidega konkureerida. Parkides ja alleedena kasvavad paplid kll kiiresti suureks ja vimsaks, kuid eestlane pole neid omaks vtnud: linnahaljastuses on ptud papleid esimesel vimalusel asendada kodumaiste puudega vi siis teiste, sajandite jooksul harjumuspraseks saanud vrpuuliikidega.

Seetttu suhtusid kogemustega metsamehed ja loodussbrad sna ettevaatlikult ja skeptiliselt 1999. aasta kevadel Eestis 130 hektarile rajatud hbriidhaavaistandikesse. Peale vihje poole sajandi tagusele ebannestunud paplikampaaniale rhutati ka hbriidhaava kultiveerimisest tulenevat vimalikku ohtu meie loodusele, tpsemalt hariliku haava genofondile: hbriidhaab vib levida istandikest loodusesse. Peale selle sugeneb risk, et ilmuvad uued vi hakkavad judsalt levima seni vheolulised kahjurorganismid. Ja lpuks korraprased puuistandikud ei sobi Eesti loodusmaastikku.

Sellegipoolest knis Eestisse rajatud hbriidhaavaistandike kogupindala 2004. aasta sgiseks juba umbes 700 hektarini. Alates 1. juulist 2004 kuulub hbriidhaab ka Eestis metsapuudena kasvatada lubatud vrpuuliikide nimekirja.


Kui tsine on oht loodusele? Hbriidhaava vimalikku mju hariliku haava genofondile ja kohalikele metsakossteemidele on maailmas vga vhe uuritud. Soomes ja Rootsis on hbriidhaava kasvatamisel lhtutud peamiselt haabade bioloogilistest omadustest ja senistest looduslike haavikute majandamise kogemustest. Looduslikult tekkinud teise plvkonna hbriide (F2) ei ole seni leitud. Teoreetiliselt vivad hbriidhaavad looduses siiski ristuda nii hariliku haavaga kui ka omavahel. Samas tuleb tdeda, et see ristumine ja F2-hbriidide teke vib olla mitmel phjusel raskendatud.

Skandinaavia maade kogemused nitavad, et hbriidhaava seemnelise paljunemise vime on tunduvalt viksem kui lhteliikidel ja seemnest tekkinud hbriidhaavad on mrgatavalt nrgema elujuga kui harilik haab [3]. Kui hbriidhaab peakski ristuma hariliku haavaga, tekib tagasiristumisel olukord, kus F2-hbriid sarnaneb omadustelt rohkem hariliku haavaga [7].

Haavad annavad kll rikkalikult seemet, kuid vikesed ja haprad tusmed enamasti hukkuvad halbade valgusolude, klmakahjustuste ning rohttaimede konkurentsi tttu [1, 8]. Haava seemneline uuendus vib nnestuda mineraliseeritud pindadel, niteks rattarbastes, lkkeasemetel, prast metsatulekahju jms.

Haavad hakkavad vilja kandma enamasti 30-40-aastaselt, heades valgusoludes harva ka enne 20 aastat [1]. Kui hbriidhaava majandada 20-30-aastase raieringiga, jb vimalus ristuda ja anda F2-hbriide vga ahtaks.

Hbriidhaab, nagu teisedki haavad, paljuneb looduses enamasti juurevsudega. Prast raiet vib haavik, olenevalt kasvukohast, anda 20 000-200 000 juurevsu hektari kohta. Valgusnudliku puuliigina ei paljune haab juurevsudega vheses valguses, niteks vana metsa all. Pllumajandusmaadel tekib kll rikkalikult juurevsusid vana puistu servas kaugusel, mis tavaliselt ei leta emapuude krgust, kuid vsude levikut saab peatada niites vi maad harides. Hbriidhaabade vahele soovitatakse istutada kuuske, mis moodustab puistus teise rinde. Nii halvenevad valgusolud maapinnal ja vheneb juurevsude teke [1].


Istandikud pllu-, mitte plisele metsamaale. Mahajetud pllumajandusmaade ning karjride taaskasutust planeerides peetakse heks parimaks vimaluseks metsastada need lehtpuudega. Selliseid maid on Eestis ligi 400 000 ha. Esialgu piisaks, kui katta hbriidhaavaistandikega vaid paar-kolm protsenti sellest, eks siis kmne-kahekmne aasta prast saab teha juba tpsemaid otsuseid. Kui seada hbriidhaavaistandike kogupindala lubatavaks piiriks Eestis 10 00015 000 ha, siis viksime vhendada raieid meie looduslikes haavikutes ning seelbi silitada metsade looduslikku mitmekesisust.

Skandinaavia maades on looduslikke haavikuid uuritud vrdlemisi laialdaselt. Haavalt on seal leitud rohkem eri liike kui niteks kuuselt, mnnilt vi kaselt [6]. Haab on pesapuuks paljudele lindudele, aga ka lendoravale ja mitmele nahkhiireliigile. Peale selle on haavaga seotud palju sambla-, sambliku- ja putukaliike ning imetajaid, mitmed neist on kantud punasesse raamatusse.

Lhikese raieringiga majandatavates istandikes ei jua vlja kujuneda kik metsakossteemile omased elemendid, nagu alusmets, samblarinne ja seenestik. Vhese valguse tttu kaovad puude alt kll stis pllumaa vallutanud taimed, kuid niteks puudelt langenud oksad ei lagune nii kiiresti kui metsas, sest kujunevas kossteemis pole esialgu paljusid metsale omaseid puitu lagundavaid organisme. Samas ei loo hbriidhaava monokultuur kaugeltki mitte muust loodusest eraldatud steriilset keskkonda, sealgi leiavad elu-, varjumis- ja toitumispaiga paljud taime- ja loomaliigid. Teatud liigirikkust vib mrgata juba viieaastastes istandikes.


Puupld ei ole mets ega peagi olema. Ei saa tahta, et puidu biomassi tootmiseks rajatud ja intensiivselt majandatavad istandikud oleksid oma looduslheduselt ja liigirikkuselt vrreldavad looduslike vi poollooduslike metsadega.

Maailma metsandus on liikumas kahes suunas. Plistel metsamaadel kasvatatakse ja uuendatakse metsi ning varutakse puitu vimalikult looduslhedasel viisil. Teine, kiirelt arenev suund on puuistandikud ehk plantaametsandus (ingl. plantation forestry): intensiivmeetodeid rakendades ptakse toota vimalikult rohkem puitu, et rahuldada inimkonna vajadusi. Sellised puuistandused hlmavad vaid 6% maailma metsadest, kuid annavad seejuures ligi veerandi tstuslikult kasutatavast puidust. 21. sajandi keskpaigaks planeeritakse juba pool hiskonnale vajalikust puidust toota puuistandikest, vhendades sel moel ka looduslike metsade raiet [2].

Nii annavad parasvtmes rajatud puuistandikud kaudse vimaluse vhendada vihmametsade raiet, pakkudes samas lahendust jude seisvate pllumaade probleemile. Oluline osa maailma tselluloosi- ja paberitstuse toorainest tuleb praegu eukalptiistandikest, mida rajatakse eelkige maharaiutud vihmametsade asemele. Hbriidhaava puidukiud ei j aga oma nitajate poolest eukalpti puidule sugugi alla [1].


Maastikupildis vras. Noores eas pakuvad endistele pllumajandusmaadele rajatud puuistandikud vrskendavat vaheldust suurtel aladel laiuvatele ja aeglaselt vsastuvatele takjavljadele. Kuid tuleb arvestada, et puude mtmete suurenedes (raiekpses hbriidhaavikus on puude keskmine krgus 20 m vi enam) vivad sirgetest puuridadest koosnevad istandikud muutuda liiga silmatorkavaks vi isegi hirivaks elemendiks Eesti maastikes.

Plusse ja miinuseid, mida hbriidhaava kasvatamisel kaaluda, on palju. Senised teadmised ja vimalike keskkonnamjude anals ei ole andnud alust asuda hbriidhaava suhtes eitavale seisukohale, loodetavate positiivsete omaduste ilmnemine vtab aga veel aega.


Lplikud jreldused hbriidhaava sobilikkuse kohta Eesti oludes saab teha tenoliselt alles paarikmne aasta prast, kui meie esimesed istandikud saavad raiekpseks. Eesti pllumajanduslikoolis on alustatud ka vastavat uurimistd, toetajaiks Eesti teadusfond, pllumajandusministeerium ning keskkonnainvesteeringute keskus. Juba on rajatud psikatsealade vrgustik pikaajalise seire tarvis. levaate uurimist esialgsetest tulemustest ja jreldustest on kesoleva loo autor avaldanud ajakirja Eesti Mets kevadnumbris (2/2005).


1. Holm, Satu 2000. Haavan kasvatus ja kytt. Pihlaja-sarja 5. Metslehti Kustannus, Jyvskyla.

2. Ince, Peter J. 2004. Fiber Resources. Encyclopedia of Forest Sciences. Elsevier Academic Press: 877883.

3. Mikola, Jouni 1998. Nopeakasvuinen hybridihaapa. Metsnjalostusstio Tiedote 1: 35.

4. Reim, Paul. 1930. Haava paljunemisbioloogia. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused 16. Tartu.

5. Runnel, Veljo 2004. Andres Mathiesen, metsa mte. Ilmamaa,Tartu.

6. Siitonen, Juha 1999. Haavan merkitys metsluonnon monimuotoisuudelle. Haapa - monimuototoisuutta metsn ja metstalouteen. Metsntutkimuslaitoksen tiedonantoja 725: 7184.

7. Zobel, Bruce; Talbert, John 1984. Applied forest tree improvement. John Wiley & sons. New York.

8. Tamm, lo. 2000. Haab Eestis. Eesti Loodusfoto. Tartu.

9. Vares, Aivo jt. 2003. Hbriidhaab: koloogia ja majandamine. Triip, Tartu.



ARVO TULLUS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012